STAT: III kvartalis kasvas töötus hüppeliselt

Töötuse määr ja noorte töötuse määr, I kvartal 2002 – III kvartal 2008

Töötus kasvas kõigis piirkondades, kuid kõige rohkem Kirde-Eestis. Kui teistes piirkondades oli töötuse määr 5–6%, siis Kirde-Eestis ligi kaks korda suurem — 11,8%. Kirde-Eesti oli ainus piirkond, kus töötus kasvas tööhõive märkimisväärse vähenemise arvel. Teistes piirkondades jäi tööhõive samale tasemele või kasvas veidi.

Tegevusalati vähenes hõivatute arv põllumajanduses, ehituses, veonduses, laonduses ja sides, tervishoius ja sotsiaalhoolekandes, muu ühiskonna, sotsiaal- ja isikuteeninduses. Hõivatute arv kasvas töötlevas tööstuses, kaubanduses, kinnisvara, rentimise ja äritegevuse tegevusalal. III kvartalis oli tööga hõivatuid 660 500, mis on vaid 0,2% vähem kui aasta tagasi samal ajal (662 100).

Töötus kasvas ka rahvastiku majandusliku aktiivsuse suurenemise tõttu. 15–74-aastasi mitteaktiivseid inimesi oli III kvartalis 338 000, mis on 17 000 vähem kui aasta tagasi samal ajal. Mitteaktiivsus vähenes kõige rohkem õppijate arvu vähenemise tõttu. Samal ajal kui laulva revolutsiooni lapsed siirduvad koolist tööturule, on nende asemele tulev õppijate põlvkond juba märksa väiksemaarvulisem. Praegused 15–16-aastased on sündinud juba ajal, mil sündide arv oluliselt vähenes. Mitteaktiivsete hulgas on vähenenud ka mittetöötavate pensionäride ja laste või teiste pereliikmete eest hoolitsemise tõttu mitteaktiivsete arv. Raskemaks muutunud majanduslike olude tõttu eelistavad pensioniikka jõudnud võimaluse korral töötamist jätkata ja koduperenaised on asunud tööd otsima.

Töötuse määr on töötute osatähtsus hõivatute ja töötute summas. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel. Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast ja igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoneeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.