Tööülesannete täitmisel saadud tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamine

Töötajal, kes on saanud tööülesannete täitmisel tervisekahjustuse, on õigus nõuda tööandjalt tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist. Tervisekahjustus võib olla tekkinud kas tööõnnetuse või kutsehaigestumise tagajärjel, mille tõttu töötajal on tuvastatud püsiv töövõimetus. Kahju hüvitisele on isikul õigus, kui tervisekahjustus on tekkinud tööandja süü läbi.  

Kahju hüvitamine seisneb rahasummade väljamaksmises sissetuleku (või selle osa) ulatuses, millest isik jäi ilma töövõime kaotuse või selle alanemise tagajärjel. Kannatanule hüvitatakse tööõnnetusest või kutsehaigusest põhjustatud töövõime kaotuse ulatusele vastav protsent endisest sissetulekust. Seejuures arvatakse hüvitisest maha seoses tööõnnetuse või kutsehaigusega määratud töövõimetuspension või töövõimetuspensioni suurusele vastav pensioniosa.

Eeltooduga sarnane kahju hüvitise saamise õigus on tööõnnetuse tagajärjel surnud isiku ülalpidamisel olnud töövõimetutel isikutel. 

Lisaks tervisekahjustuse tõttu saamatajäänud sissetuleku hüvitamisele tuleb kahju eest vastutaval tööandjal hüvitada kannatanule tervisekahjustusest tingitud lisakulutused. Sellisteks lisakulutusteks on:

1)     

proteesid ja abivahendid;

2)     

retseptiravimid;

3)     

sanatooriumituusikud;

4)     

sõidukulud raviasutusse või sanatooriumi;

5)     

kannatanu hooldamiskulud.

Lisakulutuste vajadus kinnitatakse arstliku ekspertiisiga vaegurluse ekspertiisi komisjoni või ekspertarsti poolt. 

Riiklikule sotsiaalkindlustusele tuleb saamatajäänud sissetuleku ja lisakulutuste hüvitamise kohustus üle, kui kahju eest vastutav tööandja on õigusjärglaseta likvideeritud. Sellisel juhul makstakse kahju hüvitist isiku elukohajärgse pensioniameti kaudu.

Hüvitise taotlemine

• 

• Kutsehaiguse kahtluse korral suunab perearst või eriarst inimese Kutsehaiguste Kliinikusse. Kutsehaiguse tuvastamise korral saadab Kutsehaiguste Kliinik dokumendid perearstile või eriarstile, kes vormistab taotluse arstliku ekspertiisi teostamiseks vaegurluse ekspertiisi komisjoni või ekspertarsti poolt.

• Arstliku ekspertiisiga määratakse töövõime kaotuse põhjus ja protsent ning lisakulutuste vajadus.

• Kui tervisekahjustuse põhjustanud tööandja on õigusjärglaseta likvideeritud, pöördub inimene hüvitise taotlemiseks elukohajärgsesse pensioniametisse. Pensioniametile esitatakse:

1)     

avaldus;

2)     

isikut tõendav dokument;

3)     

arstliku ekspertiisi otsus;

4)     

Kutsehaiguste Kliiniku teatis;

5)     

õiend tervisekahjustuse põhjustanud tööandja äriregistrist kustutamise kohta;

6)     

andmed töövõimetuse tekkimisele eelnenud kuusissetulekute kohta.  

NB! Loe töötervishoiu riskide hindamisest ajakirjast RP. 29, 2008.a novembri numbrist!