Autor: Raamatupidaja.ee • 16. september 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

EAKL: Töötuskindlustusmaksega ei tohi lappida riigieelarvet

Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) juhatus tegi teisipäeval avalduse, milles mõistab teravalt hukka nii valitsuse soovi alusetult tõsta töötuskindlustuse makse määra kui ka viisi, kuidas ta seda teha kavatseb.

Valitsuse plaani kohaselt peaks töötaja hakkama maksma töötuskindlustuseks 1% brutopalgast ja tööandja 0,5% palgafondist (praegu vastavalt 0,6% ja 0,3%).

Seadus määratleb täpselt töötuskindlustusmakse sihtotstarbe, sellest laekuvat raha on võimalik kasutada ainult töötajaid ja tööandjaid tööturul varitsevate riskide hüvitamiseks. Seega saab kindlustusmakset tõsta vaid ühel põhjusel – selleks, et tagada töötuskindlustuse stabiilne toimimine ja seadusest tulenevate ülesannete täitmine. Kuna rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt suurenevad töötukassa reservid järgmisel aastal 110 miljoni krooni võrra ka kehtiva töötuskindlustusmakse määra säilimisel, on EAKL juhatus kategooriliselt vastu mistahes katsele kasutada töötuskindlustust seadusest mittetulenevatel eesmärkidel.

Töötuskindlustusmakse tõstmisel väheneks sisenõudlus enam kui 500 miljoni krooni võrra – seega halvendaks valitsus niigi jahtuva majanduse olukorda veelgi. Vähemalt 350 miljonit krooni soovib töötajate taskust ära võtta riik, kes avalikult deklareerib, et ta on halb peremees ning et inimesed teavad ise paremini, mida oma rahaga teha!

Töötajad on kategooriliselt vastu töötuskindlustusmakse tõstmisele, kui sellega soovitakse lappida riigi vildakast maksu- ning majanduspoliitikast tingitud eelarveauke. Valitsejate küünilisust ja üleolevat suhtumist avalikkusesse näitab seegi, et juba mõnda aega kulude kärpimisest rääkiv valitsus pole siiani algatanud seadusemuudatust, mis tühistaks ministrite palkade sidumise statistilise keskmise palgaga.

Seadus ei anna valitsusele pädevust oma suva järgi kehtestada töötuskindlustusmakse määra, ettepaneku makse suuruse kohta saab teha ainult kolmepoolsuse põhimõttel moodustatud Töötukassa nõukogu, mis pole küsimust veel arutanudki. Valitsus eksitab avalikkust, püüdes jätta muljet, nagu oleks maksemäära tõstmine juba otsustatud. On täiesti lubamatu, kui valitsejad arvavad, et nemad pole kohustatud seadusi järgima või et kolmepoolsed organid alluvad valitsusele.

Ametiühingute Keskliit kutsub valitsust austama ja tegudes ellu viima kolmepoolsuse põhimõtet. Kui riik soovib paremat tulemust, on sotsiaalpartneritega vaja sisuliselt arutada tööturu, sotsiaalkindlustuse ja maksupoliitika probleeme.

Lisainfo:

Harri Taliga, EAKLi esimees, tel 6412 800EAKLi infojuht Siiri Rebane, 6412 808; 58 19 04 00

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700