"Kui vaadata riigi tulubaasi jagunemist, siis vastupidi arenenud Euroopa riikidele, kus kohalikele omavalitsustele on antud oma elu korraldamisel pea piiramatud õigused ja volitused, püütakse Eestis kohalikele omavalitsustele pandud kohustuste täitmine üha võimatumaks teha," nentis abilinnapea Taavi Aas.
Otsuse eelnõu kohaselt volitatakse linnavolikogu esimees Toomas Vitsut esitama riigikohtule taotluse tunnistada kehtetuks raamatupidamise seaduse § 32 lg 1 ja rahandusministri 11. detsembri 2003 määruse nr 105 „Riigi raamatupidamise üldeeskiri" § 11 lg 5 ning Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 17 „Teenuste kontsessioonikokkulepped" põhiseadusega vastuolus olevaks, seoses vastuoluga omavalitsuse põhiseaduslike tagatiste ja õigusselguse põhimõttega.
1. jaanuaril 2009 jõustuv juhend RTJ 17 „Teenuste kontsessioonikokkulepped" piirab kohaliku omavalitsuse õigusi, näiteks võimalusi PPP-projektides osaleda.
Juhendi regulatsiooni tagasiulatuv kohaldamine kehtivatele lepingutele tingib nende ümberklassifitseerimise, millega võib kaasneda kohustuste kogumahu oluline suurenemine ning kohalike omavalitsuste võlakohustuste maht läheks tõenäoliselt vastuollu VLES § 8 lõikes 1 sätestatud piirangutega ja pärsiks kohalike omavalitsuste võimalusi uute projektide algatamisel ning seadusega pandud avalik-õiguslike kohustuste täitmisel. Koosmõjus VLES-ga kujutab alates 01. jaanuarist 2009.a. jõustuv RTJ 17 endast kohaliku omavalitsuse autonoomia kitsendust, kuna piirab omavalitsuse õigust avaliku ja erasektori partnerlusprojektide kaudu oma arengukavasid ellu viia ning seega õigust valida sobivaim ja efektiivseim viis omavalitsuslike ülesannete täitmiseks. Sellega seatakse ohtu nimetatud ülesannete täitmise võimalikkus tervikuna.
Riigikohtul palutakse tunnistada kehtetuks ka raamatupidamisseaduse § 32 lg 1, sest taotluse esitaja hinnangul ei ole eelnimetatud säte kooskõlas Põhiseaduse §-ga 59, mille kohaselt seadusandlik võim kuulub Riigikogule. "Täitevvõimu organi poolt moodustatud kollegiaalse organi pädevus kujutab endast suurt ohtu sekkuda seadusandja tegevusse, kuna juhiste andmise kaudu seaduse selgitamine või täpsustamine võib tuua kaasa seadusele uue ja/või muudetud sisu andmise," põhjendatakse eelnõu seletuskirjas. "See on aga käsitatav seadusandliku võimu teostamisena täitevvõimu poolt. Samuti ei ole nimetatud säte kooskõlas õigusselguse põhimõttega, sest nimetatud sättest ei ole võimalik üheselt välja lugeda, mida kätkeb endas Raamatupidamise Toimkonna õigus raamatupidamise seaduse selgitamisel ja täpsustamisel."