Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
TLS eelnõu - Tööandja kohustused - V osa
Eelnõu 3. peatüki teine jagu sätestab uudsel moel suure osa tööandja kohustustest. Lisaks kehtivale töölepinguseadusele on siia koondatud olulisimad põhimõtted palgaseadusest.
Üks tänapäevaseid seisukohti tööandja põhikohustuste kataloogis on kohustus austada töötaja privaatsust ning järelevalve teostamisel arvestada tema põhiõigustega. Privaatsuse austamisena nähakse seejuures keeldu otsida läbi töötaja tööruumi või paigaldada sinna kaameraid või kuulata pealt telefonikõnesid vms. Lisaks rõhutatakse eelnõus tööandja kohustust tutvustada töötajale talle kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi. Seega ei piisa üksnes viitamisest kollektiivlepingutele, vaid tööandja peab veenduma, et töötaja on teadlik talle kohalduvate kollektiivlepingute sisust.
Tööandja üks peamisi kohustusi on maksta töötajale tehtud töö eest tasu. Seepärast on ka normitehniliselt korrektne paigutada töötasu regulatsioon tööandja kohustuste klastrisse. Lihtsuse eesmärgil on loobutud mõistest „palk” ning kasutusele võetud termin „töötasu”, mis eelnõu kohaselt on
„töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud,
”.
Puuduvad ju sellised harjumuspärased mõisted nagu põhipalk, palgamäär, lisatasu, preemia, juurdemakse jms. Need kõik pidid ideaalis tagama suurema selguse ja läbipaistvuse. Ometi ei ole tänaseni mitmetes palgaõigust puudutavates küsimustes üksmeelt ei juristide ega raamatupidajate seas. Lihtsuse mõte eelnõus seisneb selles, et igasugune töö, mida töötaja on nõus kokkuleppel tööandjaga tegema, olgu see siis täiendav tööülesanne, nõutavast tulemuslikum töö vm, on töö, mille eest tuleb maksta tasu kokku lepitavas suuruses. Pooled võivad muu hulgas kokku leppida ka selles, kas tasu arvestatakse ajatöö või tükitöö alusel.
Vahet tuleb teha ületunnitööl ja öötööl. Ületunnitöö vajadus tekib tavaliselt mingitest ajutistest asjaoludest ja evib seega ajutist iseloomu, öötöö tegemise vajadus võib olla aga tingitud töö spetsiifikast ning olla permanentne. Ületunnitöö tegemine eeldab eelnõu kohaselt igakordset kokkulepet. Selle hüvitamise viisis – vaba aja andmine või tasu maksmine – võivad aga pooled kokku leppida juba töölepingu sõlmimisel. Seega ei ole võimalik töösuhte algul antud kontekstis kokku leppida milleski enamas kui tasus, mida töötaja võimaliku ületunni eest saama hakkab. Eelnõu kohaselt ei tohi see olla väiksem kui 1,5-kordne töötasu. Siin võib küsida, kas hüvitis ületunni- või öötöö eest on käsitatav töötasuna eelnõu mõisteaparaadis või tuleb seda määratleda töötasust eraldi seisvana. Õige vastus oleks järgmine: nii üks kui teine on käsitatav töötasu selgelt piiritletud osana. Viimatiöeldu on reegel, mis kehtib kõikide erandite kohta töö tasustamisel. See omakorda tähendab, et tööandja on kohustatud pidama väga täpset ja üksikasjalikku töötasu arvestust ning töötaja nõudmisel selle ka esitama.
Eelnõus on sätestatud eeldus, et töötasu makstakse rahas ning seda brutosummana. Vältimaks olukordi, mil tööandja jätab maksu või makse töötasust kinni pidamata ning nende tasumise kohustus tekib maksuaasta lõppemisel töötajal, on töötajal õigus nõuda tööandjalt tasutud summade hüvitamist. Lisaks on eelnõus sätestatud kohtupraktika kaudu vargsi legitimeeruv põhimõte, mille kohaselt tuleb töötajale maksta sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstavat tasu juhul, kui töötasu kokkulepe puudub või seda ei suudeta tõendada. Tõendamiskoormus seejuures jääb erinevalt kehtivast õigusest täies ulatuses tööandjale.
Pooled võivad täiendavalt kokku leppida mitterahaliste hüvede nagu ametiauto, mobiiltelefon jm võimaldamises töötajale. Mitterahalised hüved on töötasust selgelt piiritletud. See tähendab, et tööandja ei saa mitterahalisi hüvesid arvestada töötaja töötasu hulka ning vältida sellega töötajale õiglase töötasu maksmist. Töötajale makstava alampalga hulka ei saa tööandja eelnõu kohaselt arvata ka muid hüvitisi, sh hüvitist ületunnitöö või ööajal töötamise eest, kuna vabariigi valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu töötajale maksta ei tohi.
Erinevalt kehtivast õigusest reguleeritakse eelnõus majandustulemustelt ja tehingutelt saadava tasu maksmise korda. Nagu eespool selgus, on ka need osaks töötasust ning seetõttu arvessevõetavad nii keskmise töötasu arvestamisel kui muudel töötasuga seonduvatel juhtudel.
Hetkel kuum
Majandustulemustelt makstava tasu aluseks võetakse selle aasta kinnitatud majandusaruanne, mil asjakohane kokkulepe töötajaga sõlmiti. See tähendab, kui tööandja ettevõttes hakkab majandusaasta mais ning kokkulepe sõlmitakse augustis, siis võetakse aluseks periood maist märtsini, mitte augustist juulini. Eeldatakse, et tööandja maksab töötajale tasu välja ühe kuu möödumisel pärast majandusaasta aruande kinnitamist. Pooled võivad kokku leppida ka teisiti, kuid igal juhul peab töötaja vastava tasu saama hiljemalt kuue kuu möödumisel arvates majandusaasta aruande kinnitamisest.
Tehingutelt makstava tasu all peetakse silmas tehinguid, mis sõlmitakse tööandja ja kolmanda isiku vahel ning mille sõlmimise vahendajaks on töötaja, kellele nähakse selle eest ette teatud tasu. Siin kohaldub täiel määral võlaõigusseaduses agenditasu kohta sätestatu, kuna selline kokkulepe on sisult agendileping töösuhtes.
Agendilepingu alusel tekib töötajal õigus tehingust tulenevale tasule hetkest, mil tööandja on oma kohustused kolmanda isiku ees täitnud. Töötajal on õigus tasule ka juhul, kui tehing jääb täitmata tööandjast tuleneva asjaolu tõttu. Kui aga pooled lepivad kokku tasu maksmises hiljem, on töötajal õigus nõuda ettemaksu. Sõltumata sellisest kokkuleppest tekib töötajal õigus tasule niipea, kui kolmas osapool on oma tehingust tuleneva kohustuse täitnud. Kui aga kolmas osapool jätab oma kohustuse täitmata, s.t tehing jääb täitmata tööandjast sõltumatu asjaolu tõttu, kaotab töötaja õiguse tasule. Erinevalt majandustulemustelt makstavast tasust arvutatakse tehingult makstavat tasu igakuiselt. Võlaõigusseaduse kohaselt peab tööandja esitama töötajale arvestuse hiljemalt kuu lõpus ning töötajal on õigus tasule sama kuu viimasel päeval. Kuid lähtuvalt ettevõtte üldisest töötasu maksmise korrast võivad pooled kokku leppida, et tehingutelt saadav tasu makstakse välja koos töötasuga, s.o palgapäeval.
Sarnaselt kehtivale õigusele näeb eelnõu ette võimaluse alandada aastas kuni kolmeks kuuks töötaja töötasu, kui tööandjal ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik töötajale kokkulepitud mahus tööd anda. Töömahu vähenemine peab olema ettenägematu ning see ei saa tuleneda tööandja enda ebaõigest ettevõtlustegevusest. Samas peab tööandja töötasu alandamiseks täitma paar eeltingimust. Esiteks peab tööandja informeerima töötajate esindajat või töötajaid tekkinud olukorrast vähemalt 14 kalendripäeva ette. Teiseks tuleb töötajaile pakkuda võimalusel teist tööd.
Kuna eelnõu põhimõtte kohaselt peavad töötasu ja tööpanus olema proportsionaalsed, on töötajal õigus keelduda töö tegemisest töötasu vähendamisega võrdses ulatuses. Samas on tasu vähendamisele seatud piir, milleks on vabariigi valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. Ühtlasi on töötajal õigus tööleping üles öelda ja saada koondamishüvitist sõltuvalt staažist.
Mõnevõrra erinev on eelnõus ka töötajale lähetus- ja muude kulude hüvitamise regulatsioon. Reegliks on siin põhimõte, et kulusid ei hüvitata töötasu arvelt. Hüvitamisele kuuluvad kõik mõistlikud kulud, mida töötaja on teinud tööülesande täitmisel ning mille kohta on tal esitada kuludokument. Töölähetuses oleksid sellisteks kuludeks näiteks sõidukulud, majutuskulud, kulud tööalasele sidepidamisele jne. Eeltoodu tõttu ei nähta eelnõus enam ette päevaraha maksmise kohustust riigisisesel lähetusel. Küll aga säilib töötaja õigus nõuda lähetuse korral ettemaksu ning selle mitte saamisel keelduda lähetusest.
Loe lisaks:;;;;;;;
Autor: Tiia E. Tammeleht
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele