Hiljuti jõustunud välismaalaste seaduse muudatused väärivad ettevõtjate tähelepanu. Muudatuste koostamisel oli väidetavalt üks peamine eesmärk välismaalaste töötamisega seotud protseduuride lihtsustamine, samuti reeglite täpsustamine.
Lihtsustamine ja täpsustamine on seadusloomes enamasti vastukäivad eesmärgid. Elu peaks nüüd lihtsamaks muutuma, kuid kipub minema teisiti. Seadusandja on otsustanud tööloa alusel Eestis töötavale välismaalasele makstava palga tööandjale ette kirjutada.
Tööandja peab maksma välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutisega. Välismaalasele makstava tasu suurus peab vastama tähtajalise elamisloa taotluse menetlusse võtmise hetkel statistikaameti viimastele andmetele. Seda korrigeeritakse loa pikendamisel või uue esmase tähtajalise elamisloa taotlemisel. Sarnased nõuded kehtivad ka lühiajalisel Eestis töötamisel. Erandeid on lubatud teha ELi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi kodanikele, ELi riigi pikaajalise elamisloaga isikuile.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.