26. juuni 2008
Jaga lugu:

Süües terveks! - Helen Sõber

// <!-- /* Font Definitions */ @font-face {font-family:"Cambria Math"; panose-1:2 4 5 3 5 4 6 3 2 4; mso-font-charset:0; mso-generic- mso-font-pitch:variable; mso-font-signature:-1610611985 1107304683 0 0 159 0;} @font-face { panose-1:2 15 5 2 2 2 4 3 2 4; mso-font-charset:0; mso-generic- mso-font-pitch:variable; mso-font-signature:-1610611985 1073750139 0 0 159 0;} @font-face { panose-1:2 11 6 9 2 2 4 3 2 4; mso-font-charset:0; mso-generic- mso-font-pitch:fixed; mso-font-signature:-1610611985 1073750091 0 0 159 0;} /* Style Definitions */ p.MsoNormal, li.MsoNormal, div.MsoNormal {mso-style-unhide:no; mso-style-qformat:yes; mso-style-parent:""; margin:0cm; margin-bottom:.0001pt; mso-pagination:widow-orphan; font-family:"Calibri","sans-serif"; mso-ascii- mso-ascii-theme-font:minor-latin; mso-fareast- mso-fareast-theme-font:minor-latin; mso-hansi- mso-hansi-theme-font:minor-latin; mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; mso-bidi-theme-font:minor-bidi; mso-fareast-language:EN-US;} p.MsoPlainText, li.MsoPlainText, div.MsoPlainText {mso-style-noshow:yes; mso-style-priority:99; mso-style-link:"Plain Text Char"; margin:0cm; margin-bottom:.0001pt; mso-pagination:widow-orphan; mso-fareast- mso-fareast-theme-font:minor-latin; mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; mso-bidi-theme-font:minor-bidi; mso-fareast-language:EN-US;} span.PlainTextChar {mso-style-name:"Plain Text Char"; mso-style-noshow:yes; mso-style-priority:99; mso-style-unhide:no; mso-style-locked:yes; mso-style-link:"Plain Text"; mso-ansi- mso-bidi- mso-ascii- mso-hansi-} .MsoChpDefault {mso-style-type:export-only; mso-default-props:yes; mso-ascii- mso-ascii-theme-font:minor-latin; mso-fareast- mso-fareast-theme-font:minor-latin; mso-hansi- mso-hansi-theme-font:minor-latin; mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; mso-bidi-theme-font:minor-bidi; mso-fareast-language:EN-US;} @page Section1 {size:612.0pt 792.0pt; margin:72.0pt 72.0pt 72.0pt 72.0pt; mso-header-margin:35.4pt; mso-footer-margin:35.4pt; mso-paper-source:0;} div.Section1 {page:Section1;} --> ////

Helen on toitumisspetsialist nii hariduse kui ka ametipoolest: Tallinna Tehnikaülikoolis on lõpusirgel magistriõpingudbio- ja toidutehnoloogia erialal ning töökogemus pärineb nii Coca-Colast,veterinaarametist kui ka Laulasmaa puhkekeskusest. Ta ise naljatab küll, etpraegu tegeleb ta mitte ainult tervisliku toitumise, vaid ka kvaliteetsealkoholiga, sest just alkoholi kontrollimisega ta veterinaarametis tegelebki.

 

Oma ettekande jaoks pani ta kokku 9 tervisliku harjumusenimekirja - just harjumuse, mitte reeglite, sest reeglid on asjad, mida tahakslõhkuda ja muuta, harjumused aga... lihtsalt on.

 

Enne harjumuste kirjeldamist tuleb aga paika panna mõneddefinitsioonid, et kõik tasakaalustatud ja mitmekesise toitumise tähendusestühtmoodi aru saaksid. Tasakaalustatud toitumine tähendab seda, et toidusedelison esindatud nii süsivesikud, valgud, rasvad, vitamiinid, mineraalid kui kavesi; mitmekesisus aga seda, et on olemas nii loomse kui ka taimse päritolugatoiduained.

 

1. VESI

Kui me sööme, tekib organismis palju happelisijääkaineid, mille tõttu on oluline juua aluselist vett - see tasakaalustab pHtaset ning vähendab kõrvetisi ja kõhuvalu. Aluselist vett saab teha, kui lisadaveele lõik sidrunit või laimi. Tööpäeva jooksul võiks juua vett veerand-poolklaasi tunnis, et ei tekiks janutunnet, sest janutunne on juba märk sellest, etorganismis on vedelikupuudus.

2. PUU- JA KÖÖGIVILI

Kord korraldati laste seas küsitlus selle kohta, millisedon nende lemmikud toidud, ja edetabelit kroonisid makaronid, samal ajal kuiköögiviljad olid täiesti out, kaalikas eriti - tervisliku toitumise seisukohaltristi vastupidi sellele, kuidas võiks olla.

 

Üldiselt saab köögiviljade kohta öelda nii, et midavärvikirevam see on, seda rohkem on seal vitamiini (erkpunane tomat, oranzapelsin, kollane sidrun jne) - erandiks ehk brokkoli, lillkapsas ja spinat, misvärvi poolest silma ei paista, aga vitamiinidest pakatavad.

 

Köögiviljades on jube palju vett, mille tõttu needsobivad eriti hästi inimestele, kes tahavad kaalust alla võtta, samal ajal kuirasva söömine, nt sealiha, annab efekti, kus tahked rasvad ladestuvadveresoontele, takistavad vere liikumist ja tõstavad vererõhku, kunitromboosideni välja.

Helen küsib saali käest kelmikalt, kumb on kasulikum, kassüüa porgandit niisama või salatina prae kõrvale? Mina pakuksin esimese ropsuganiisama ja tundub, et osa saalist pakuks sama, aga tegelikult on õige vastus,nagu Helen üsna pea avaldab, porgandi söömine salatina, sest A vitamiiniporgandist kättesaamiseks (jah, just see A vitamiin, mis on nii kasuliksilmadele) on vaja natuke rasva, mille tõttu palja porgandi nosimine annabmeile umbes 10% vitamiinidest, prae kõrvale võetud salatina saame aga kätteligi 90%.

 

Vitamiinidega on üldiselt see reegel, et mida kauemköögivili seisab, seda vähem vitamiine temasse jääb, sest need oksüdeeruvadära. Erandiks on ehk kapsas, millesse jääb isegi üle talvehoituna ligi 30% vitamiinidest, samal ajal kui muudes köögiviljades oleksselleks ajaks ainult kiudained.

 

Üks vahvaid asju, mida veel lisaks vitamiinidele kättevõib saada, on näiteks õnnehormoon serotoniin ja seda saab jube hästibanaanidest - häda on ainult selles, et lisaks serotoniinile on banaanis kakorralikul kombel suhkrut ning seetõttu soovitavad kaalujälgijad banaanistsiiski eemale hoida.

 

3. TERVISLIKUD RASVAD

Meie põhjamaises kliimas on rasv aine, ilma milleta me eisuudaks talve üle elada. Kõiki meie organeid ümbritseb ju tegelikult väikerasvakiht, rolleri- ja tsiklisõitjaid kaitseb see kukkudes isegi sisemisteverejooksude eest. Tervislikke rasvu leiab näiteks avokaados, oliiviõlis,pähklites; need kaitsevad südant ja veresooni, sest takistavad nende lupjumist,aeglast vereringet ja kõrget vererõhku.

Helen küsib taas saali käest - ma isegi ei saa aru, kasrasvadega seotult või niisama, jutujätkuks - mis on antioksüdant ning annabkohe oma seletuse. Kui me kevadeks väsinud oleme ja viirus ründamiseksvalmistub, on just antioksüdant see, mis viirust blokeerib. Öeldakse isegi, etkui on gripihooaeg, siis ainus, mis selle vastu töötab, on C-vitamiin -antioksüdant.

 

4. MADAL GLÜKOKEEMILINE INDEKS

Lihtsustatult öeldes näitab glükokeemiline indeks seda,kui kiiresti üks või teine toiduaine imendub, veresuhkrut tõstab ja siis katagasi madalaks langeb. Näiteks sokolaad, viinamari või magus kook tõstabveresuhkru kiiresti, äkiliselt, ja siis langeb sama kiiresti ka tagasi alla,samal ajal kui madala GI-ga toidud, näiteks puder, hoiab veresuhkru taset stabiilsenaja seega säilitab ka täiskõhutunde pikemaks ajaks.

Üldiselt kehtib reegel, et kõrge GI-ga toiduainedmaitsevad magusalt ja madala Giga ainetel puudub magus maitse. Madala GI-ga on näiteks peaaegu kõik köögiviljad (v.a.kartul), enamik puuvilju ja marju (v.a. banaan, viinamarjad, kuivatatudpuuviljad/marjad, konserveeritud puuviljad), täisteratooted (näiteks rukkileib,sepik, samal ajal kui sai on kõrge GI-ga), metsik või pruun riis,täisterajahust pastatooted, muna- ja riisinuudlid, tatar, erinevadteraviljahelbed pudru valmistamiseks. Üldiselt võiks toidusedelis olla: süsivesikuid 50-60%(leib, pasta, riis), valke 10-12% (liha, muna), rasvu ca 30%.

 

5. RAFINEERITUD TOIDU VÄLTIMINE

Rafineeritud toidu kohta saab mitteametlikult öelda, etsee on töödeldud toit. Näiteks valge sõmer riis on juba rafineeritud,poleeritud, aga puu- ja köögiviljadel paiknevad vitamiinid alati just koore all- selles osas, mis valgel riisil on ära võetud.

 

Samas on sellel koore säilitamisel ka teine külg, sestnäiteks nendel õuntel, mis Brasiiliast Eestisse on toodud, ei ole kooresäilitamisel enam mõtet, sest esiteks on see õun jube kaua Eesti pooleliikunud, et vitamiine pole enam alles, teiseks aga on teda nii paljudekemikaalidega pritsitud, et ohutum on koor enne söömist eemaldada.

 

Näiteks poe kuumleti toit: see on kell 10 valmis tehtud(kuigi sa sööd seda kell 17), see on 10 korda juba üles soojendatud, seal eiole kõige kvaliteetsemad ained sees, samas sinna pannakse palju rasva, kuna seeannab toidule hea maitse ja lõhna, paneb süljenäärmed kohe tööle, kui satoiduletist mööda kõnnid.

 

Üldreegel on see, et mida rohkem toitu kuumtöödelda, sedavähem sinna kasulikke aineid jääb! Ja et kõik tooted, mis on valgest suhkrustvõi valgest jahust - sealt ei saa enam suurt midagi kasulikku. Isegimaiustustega on nii, et enne võiks ikka tumeda šokolaadi võtta, kui käesaiakese järele küünitada.

 

6. VIIS KORDA PÄEVAS SÖÖMINE

Kuigi süüa võiks viis korda päevas, peaks iga inimenejälgima oma keha: kui ei taha süüa, siis ei taha süüa, sundida polevaja. Nii et kui hommikusöögina on tervislik valik puder, aga putru no koheüldse ei taha, siis võib ju teha ka võileiba, aga siis peaks alati natukerohelist leivale peale panema ning erinevaid toiduaineid kasutama.

Kui hommikusöögi ja lõuna vahele jääb 4-6 tundi, siisvõiks võtta vaheeine, aga siinkohal Helen soovitab: ära võta müslibatooni, midapalju reklaamitakse, vaid võta siis juba tükk šokolaadi (kuigi veel parem olekssiiski tervislik eine).

 

7. TALDRIKUREEGEL

Lõuna- ja õhtusöögi juhul peab olema taldrikureegel: poolpeab olema köögivili, järgnevaks pasta või riis neljandiku peal ja kolmandakssiis liha või kala.

 

Pärast kella kuut peaks vältima valkude söömist, sestnäiteks jogurti seedimine võtab jube kaua aega, minimaalselt 4 tundi (erand onainult kala, sest kalavalk on loomsest valgust erinev).

 

Miks peaks prae kõrvale võtma vett või mahla, mitte piimaja keefiri?, küsib Helen saali käest. Esimene asi, mida keha seedima hakkab, onsüsivesikud (need hakkavad imenduma juba suus), aga kui juua piima, siis muutoit seeditakse alles pärast seda, kui keha on valkudega ühele poole saanud,mis aga tähendab, et see praad ootab sööja kõhus väga pikka aega.

 

8. VÄRSKE JA PUHAS TOORAINE

Sünteetilistest värvainetest tekib hüperaktiivsus.Näiteks kui jook/komm on punane, oranž, siis selle saab tomatist, paprikast,aga sealjuures Helen naerab: "Ma ei tea ühtegi toiduainet, mis olekstürkiissinist värvi!"

 

Kodumaised toidud on kõige vitamiinirikkamad, sest needjõuavad müüki kiiresti, aga päris keemiavaba toitu ei saa koduski: "Ühtegiasja ei toodeta enam ilma keemiata," ütleb Helen.

 

Baltimaade kalad on rikkad raskemetallidest, meile lähimpuhas kala on Norra rannikul püütav lõhe. Näiteks tuunikala on suur kala, keson toiduahela lõpus ja seda rohkem temas raskemetalle on, molluskitel on sama,sest nad lasevad lõpustest palju vett läbi - väikestel kaladel, seevastu, onraskemetallide kontsentratsioon väiksem.

 

Liha valikul on ulukiliha oluliselt tervislikum, kuitööstuslikult kasvatatud looma- või linnuliha, sest lihatööstuse loomadkasvavad hormoonide baasil, mis esiteks saastavad liha ja seejärel meieorganismi.

 

9. TERVISLIK KOKANDUS

 Kuumtöötle nii palju, kui vajalik, ja nii vähe, kuivõimalik! Sest:

kuumutamine hävitab vitamiinid,

keetmine laseb vitamiinid keeduvette,

praadimine on Heleni sõnul "üks hullemaid asju, kuivälja arvata friteerimine, mis on rasvas keetmine." Rasvad muutuvadkuumutades kantserogeenseks.

 

Külmutatud juurviljad ei ole teps mitte halvad, sest nadkülmutatakse hetkel, kui nad ära korjatakse, nii et vitamiinid külmutataksesinna sisse. Aga kurki soovitab Helen salati sisse mitte panna, sest kurgis onensüüm, mis lahustab kogu C vitamiini ära.

 

10. KUULA OMA KEHA

 Osaleja küsib: millal piima siis tarvitada võiks?

 Helen: hommikul. Kõik muud piimatooted samamoodi.

Autor: Maria Kupinskaja

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Enimloetud
Marianne Lõhmus
Marianne LõhmusärijuhtTel: Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt