16. juuni 2008
Jaga lugu:

\"Tööajaarvestus ja tasustamine lähetuse ajal\", Maire Kurvits

Kui Maire kõnepuldi juures koha sisse võtab, pomisen mataganurgas omaette: "Kas meil ongi täna noorte blondiinidepäev?" Muul ajal võiks see kõlada solvanguga, aga täna mõtlen ma sellestkõige paremas valguses - et mul on hea meel, et esinejad on noored, kuid samalajal nii profid. Maire on Kaitsejõudude Peastaabi üldosakonna juhataja ning on saanudõigusteaduse bakalaureuse Tartu ülikoolist ja organisatsioonikäitumise magistriTallinna ülikoolist.

Maire ja tema eelkõneleja Evelyni ettekannete teemadkattuvad küll natuke ja mõnes kohas, tundub, lähevad isegi vastuollu - niimeile, kuulajatele, tundus - kuid rohkem kui muu on need ikka üksteisetäiendajad, nii et kokku tuleb tervik. Maire räägib peamiselt tööajast,lähetustest ning natuke ka erisoodustusest.

Millega lähetusi üldse reguleeritakse? Aluseid onerinevaid, sest lähetatavaid ja lähetusi on erinevaid. Esimene vahetegu on see,kas lähetusse tuleb saata ametnik või töölepinguga töötaja.

Kui keegi töötab töölepinguseaduse alusel, tuleks neidsaata ikka töö-, mitte aga teenistuslähetusse. Näiteks koristaja onabiteenistuja ja autojuht, kes sõidabki Tallinna ja Tartu vahet, täidab omatööülesandeid, mitte aga ei käi lähetusel.

Esineb praktikat, kui on sõlmitud töövõtuleping ja seelepinguline on suunatud teenistuslähetusse, kuid sellise situatsiooni suhtes onMaire resoluutne: "See on absoluutselt välistatud, kunalähetada võib ainult isikut, kes on asutusega teenistussuhtes."

"Oluline on see, et teenistuslähetuse ajakssäilitatakse teenistuskoht," ütleb Maire ja see tähendab, et kuigi inimeselähetuses viibimise ajaks võib tööle võtta asendaja, peab põhitöökoht säilima.Teine asi, mis peab säilima, on palk ehk see tasu, mis on töö eest ette nähtud

Täna on seis selline, et analoogselt ATSiga (avalikuteenistuse seadus) ütleb TLS (töölepingu seadus) seda, etlähetatakse töölepinguga inimene, väljapoole töö asukohta (Maire: "Kui töökohaks on märgitud Eesti Vabariik, siis on hirmus keeruline tedalähetada.") ja kuni 30 päeva järjestikku (Maire: "Kui lepime kokku,võib ka kauem, kui kokku ei lepi, siis kuni 30 päeva."). Mis puutubpikemasse lähetusse, siis teenistusalast käskkirja pole vaja teha - on vaja lihtsaltseda, et nõusolek oleks fikseeritud. Siiski lisab Maire: "Praktiseerinud juristina soovitan: kõik oma asjadtehke kirjalikult!"

Uue töölepingu seadusega, mis on hetkel alles loomisel,võidakse alla 3-aastase lapse ema ja raseda lähetuse keeld ära kaotada, nii etsotsiaalsed tagatised võivad nende gruppide jaoks väiksemaks muutuda.

Lähetuse vormistamine

Lähetuse puhul peaks tegema vahet tavalisel lähetusel jakoolituslähetusel. Kui asutuses ollakse harjunud käskkirjapõhiselt asju ajama,võib teha käskkirja, aga põhimõtteliselt on käskkirja vaja ainult välislähetusepuhul (võib teha ka korraldusega) - siselähetusse võib saata mõne muudokumendiga, mis on asjaajamise korraga ette nähtud.

Lähetusse kuuluvad ka sõidud kohta ja tagasi. Kui selgub,et puhkuse ajal on vaja minna lähetusse, on vajalik muuta puhkusegraafikut -kui aga selgub, et lähetust on vaja teha, hetkel, kui puhkus juba peal, tulebpuhkus katkestada ning selle lõpukuupäev pikendada lähetuses oldud päevadevõrra.

Päevaraha maksmine

Päevaraha maksmiseks on oluline, et minnakseteenistuskoha asulapiirist 50 km kaugusele. Näiteks Tallinnast Paldiskisse eiole 50 km, aga Paldiskist Piritale on.

Kui üks lähetus lõpeb ja sama päeva õhtul minnakse uudelähetusse (kuna on kaks lähetust vahetult üksteise järel), siis päevarahamakstakse ikka ühe päeva eest, mitte aga kaks tasu sama päeva kohta.

Kui aga töötaja tuleb siselähetusest ja läheb samalpäeval välislähetusse, siis välislähetuse päevaraha hakkab jooksma jubalahkumise õhtust alates.

Päevaraha maksmisel on oluline isegi lähetuse alguse jalõpu kellaaeg, nn kellakaasus: kui sõiduvahend väljub 3 tundi enne keskkööd,siis tuleb päevaraha maksta, kui aga lennuk väljub kell 23 (Maire: "...jateie olete terve päeva lõbutsenud Tallinna lennujaamas,") siis päevarahaei saa. Tagasituleku suhtes kehtib sama reegel: kui naasta lähetusest hiljem,kui 3 tundi pärast keskkööd, saab ka päevaraha.

Kui välislähetus kestab alla 3 tunni, siis loetakse seesiselähetuseks. Kui aga on olukord, kus välislähetuse lennuk läheb nii varahommikul, et Tartu inimene tuleb juba eelmisel õhtul Tallinnasse valmis, siisvälislähetuse päevaraha hakkab jooksma ikkagi lennuki väljumisest.

See, kui palju inimene päevaraha saab, peab olemafikseeritud mingisuguses dokumendis.

Kuulaja küsib: kui ei ole täispansion, siis mituprotsenti saab päevaraha vähendada?

Vastus: kokkuleppe küsimus. Mugavuse mõttes võiks seeasutuses kuidagi dokumenteeritud, kokku lepitud olla, et näiteks kui on ainultlõunasöök, siis vähendatakse x %, kui 2 söögikorda, siis y % jne.

Kui autoga ei peeta sõidupäevikut, siis lähetuse eest eimäärata hüvitist, kuna arvestatakse, et see niikuinii kulub töösõiduks. Onorganisatsioone, kus isiklikku autot ei lubatagi kasutada.

Isikul on õigus lähetusse minemiseks avanssi nõuda ningkeelduda avanssi saamata lähetusse minemast, sel juhul tuleb avansiks makstupärast lihtsalt maha arvata.

Kuulaja küsib: kui töötaja küsib avanssi 1500 krooni jaon lisanud kõik kuludokumendid, aga pole aruandesse näidanud päevarahasid, kasraamatupidajal on õigus ise parandusi teha?

Vastus: ei, aruande peab töötajale tagasi parandmiseks andma.

Teenistustasu säilitatakse lähetuses olemise ajaks,kusjuures arvet töötundide üle pidama ei pea. On olemas isegi kohtulahend, kussõjaväelased nõudsid lisatasu kriisipiirkonnas õhtusel ja öisel ajal töötamiseeest, kuid kohus leidis, et lisatasu õhtuse ja öötöö eest ei saa, palkamakstakse olenemata teenistusülesannete hulgast. Kui töölähetus on 6 kuud, siistuleb fikseerida, millal isik seal on, millal koju tuleb, aga arvet töötundideüle pidama ei pea.

Päevarahade arvutamiseks on erinevaid mudeleid, kuid kunaneed on ettekande materjalides põhjalikult kajastatud, siis siinkohal neistkirjutama ei hakka.

Kui Maire küsib saalilt, kui paljud maksavad palkapühapäeval lähetusse minejale, raputab suurem osa kuulajatest pead. Maire küsib edasi,kas töötajad pole jonninud, et nad pühapäeva eest palka ei saa, ning kuulajadseletavad, et pühapäev fikseeritakse tööajana ning antakse pärast üks vaba päevlisaks. Maire kuulab vastused ära ja lisab, et tuleb lihtsalt jälgida, ettööaja norm keset kuud täis ei saaks, kui vabu päevi mitte anda.

Kuulaja küsib: käsunudlepinguga töötajat ei tohi saatalähetusse. Milline on olukord siis, kui lepingus on kirjas, et tateeb esindustööd?

Vastus: siis tuleb korraldada nii, et ta teeb seda töödsama tasu eest, mida talle makstakse, aga oluline on see, et ta ei saapäevaraha ega vormistata lähetusdokumente, muid kulusid saab aga hüvitada.

Autor: Maria Kupinskaja

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Enimloetud
Marianne Lõhmus
Marianne Lõhmusraamatupidaja.ee ärijuhtTel: 6670405Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt