16. juuni 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Erisoodustus ja selle eripärad avalikus sektoris

Evelyn Liivamägi on Maksu- ja Tolliametis otseste maksude talituse juhataja ja on seda seepärast, et see valdkond teda huvitab. Pärnu Raamatupidamiskonverentsil esineb ta seetõttu, et teil maksude maksmine võimalikult lihtsaks ja kergeks teha. Konverentsil räägib ta sellest, kuidas ja milliseid TSD ja INF deklaratsioone on plaanis muuta tulumaksuseaduse muudatuste valguses.

2008.a juunis toimunud Avaliku sektori konverentsipäeva teise esinejana jätkas Evelyn Krisi algatatud noorte sarmikate naiste joont, kuid nagu eelkõnelejagi, jätab ta väga asjatundliku mulje. Nagu Krisigi, on ta olnud audiitor ning nüüd töötab EMTA\'s otseste maksude talituse juhatajana.

Evelyn ütleb, et peamine põhjus, miks tekivad küsimused, kas üldse tuleks maksu maksta ja miks maksu maksta, on see, et ei teata, mis on erisoodustus. "Erisoodustus on nö mitterahalises vormis makstud palk," annab Evelyn lihtsa ja maameheliku seletuse.

Erisoodustuse põhitingimused on, et tööandja ja töötaja vahel peab eksisteerima töösuhe (laiendatud mõistes, mitte ainult töölepinguseaduse järgi, st see võib olla ka avalik teenistuja, juhtimis- ja kontrollorgani liige, töövõtulepinguga töötav isik, FIE, kes müüb kaupu pikemalt, kui 6 kuu jooksul jt), hüve peab lähtuma töösuhtest (näiteks kui osaletakse mingil spordivõistlusel ja tehakse võitjale mingi preemia, siis see ei tulene töösuhtest) ja saadu peab olema rahaliselt hinnatav saaja jaoks, mitte aga tingimata andja jaoks.

Kui tööandja annab töötajale midagi, mis ei tekita talle kulutusi, kuid soodustab saajat (näiteks eluruumide kasutamise võimaldamine, sest sel juhul on erisoodustus mitte ainult kommunaalkulud, vaid ka eluruumi üürimise turuhind), siis on ka erisoodustus - ning vastupidi.

Näiteks ei tekita erisoodustuse tasumise kohustust lõikelillede, pastakate, õhupallide kinkimine, sest kuigi need tähendasid andja jaoks rahalist väljaminekut, ei ole need saajale rahaliselt kasulikud hüved.

Erisoodustus on andjale soodsam, kui palga maksmine, samal ajal kui töötajale oleks soodsam saada palka, sest erisoodustuselt ei maksta isikustatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustust. Tulumaksu erisoodustuselt kinni ei peeta, muudelt rahalistelt väljamaksetelt aga küll - samas Evelyn märgib, et väga vähesed rahalised soodustused lähevad erisoodustuse alla.

Erisoodustusel puudub ajaline määratlus - pole vahet, kas saaja on endine või praegune või tulevane töötaja. "Kutsute endise töötaja ka suvepäevadele - kohe erisoodustus," toob Evelyn näite. Küll aga ei lähe erisoodustuse alla see, kui keegi koostööpartnerite vastuvõtule kutsutuist on juhtumisi ka endine töötaja - sest sel juhul kutsuti ta ju sinna mitte seetõttu, et ta on endine töötaja, vaid seetõttu, et ta on praegune koostööpartner. Kui keegi hiljem muutub töötajaks, aga hüve andmise ajal ei olnud seda teada ja hüve ei antud tulenevalt tuleviku töösuhtest, siis see ei kuulu ka erisoodustuse alla.

Töölähetused

Lähetusse ei saa saata töövõtulepinguga töötavaid isikuid, aga nende kulutusi saab hüvitatada muul moel, nt sõidu- ja ööbimiskulusid kui tööga seotud dokumentaalselt tõestatud kulusid. Kui talle makstakse päevaraha, siis on see isiku tuluna maksustatav.

Eesti-siseste lähetuste vormistamine käib suhteliselt vabas korras, välislähetused aga oluliselt täpsemalt. Näiteks kui Saksamaal on mitu-mitu sihtkohta, tuleks kõik need ka ära märkida, sest vastasel juhul loetakse sihtkohta jõudmiseks Saksa riigipiiri ning kõik riigisisesed sõidud muutuvad nn kohapealseteks sõitudeks, mida saab hüvitada ainult 35% ulatuses päevarahast.

Sõiduautode bensiinitšekk ei pea sealjuures lähetuse ajaga täpselt kokku sobima (nt lähetuse esimesel päeval), vaid mõistlikus ulatuses, samuti ei pea tšekk olema täpselt sama suur, kui oli bensiinikulu - töötaja ütleb, kui pikalt ta sõitis, ning selle ulatuses saab ka tema kulutused hüvitada, olgugi, et tšekk ise suurem on.

Lähetuse puhul ei maksustata sõidupileteid ja kindlustusi (sealhulgas reisitõrke- ja pagasikindlustust!), kui aga inimene sõidab lähetusse lennukiga, kuid lennujaama sõidab autoga, siis auto parkimine lennujaamas läheb sõidukulu alla, mitte muude kulude hulka.

Kui lähetuskohas toimub isiku toitlustamine vastuvõtja poolt, võib päevaraha alandada kuni 70% ulatuses - kuid ei pea.

Kuulaja küsib: kui konverentsil osaletakse nö tööandja kulul, siis tekib toidult erisoodustus ja päevaraha võib alandada? Vastus: jah.

Välisvaluutade kursivahet võib töötajale hüvitada muu kuluna, kuid see on tööandja õigus, mitte kohustus. "Kes seda teinud ei ole, ei maksa ehmatada, et olete midagi valesti teinud - ei ole midagi valesti teinud. See lihtsalt pole teie töötajale nii soodus olnud," rahustab Evelyn kuulajaid.

Kuulaja küsib: kui hotell on võetud kolmeks päevaks nii, et kaks päeva maksavad rohkem, kui maksuvaba ülempiir, aga kolmas päev antakse hotelli poolt tasuta, kas võib jagada ööbimiskulud ööde arvuga, või tuleb esimeselt kahelt öölt maksu maksta?

Vastus: jah, võib, kuid juhul, kui ööbitakse erinevates hotellides, kus ööd maksavad erinevalt, peab arvestama iga öö hinda eraldi.

Kuulaja küsib: kui ööbitakse kusagil turismitalus, kus omanik annab maksetõendina ruudulise lehe kirjaga "võtsin raha vastu", kas see on aksepteeritav dokument?

Vastus: Evelyn: "Reeglina nähakse ette, milline see arve peab välja nägema." - Kuulaja: "Niimoodi on väga tihti." - Evelyn: "Kui tõesti niimoodi on, ja muud arvet ei ole, siis ma arvan, et käib küll." Kui on võimalik kontrollida, et selline majutusteenus on tõesti olemas ja seal on kõik allkirjad ja kuupäevad peal, ning see on seal riigis tavapärane, siis ei saa nõuda, et nad arvet kuidagi muul moel esitaksid. (Evelynil on endal sarnane kogemus, kui välisarst talle diagnoosi ruudulisel lehel kirjutas ning Eesti kindlustus selle tõrkumata ja korrektselt hüvitas. "Ma küll ei tea, mida audiitorid selle kohta arvavad," naerab ta jutu lõpuks.)

Kuulaja lisab: osaleja võiks ju anda seletuskirja, et "ööbisin seal-ja-seal, sellisel-ja-sellisel kuupäeval ning omanikul tõesti ei olnud muud maksetõendit anda. Evelyni nõustub ja lisab, et üldjuhul saadetakse inimene ikka mingisse konkreetsesse majutusettevõttesse, mitte aga ei öelda: "Mine Šotimaale, vaata ise, kus sa seal elad."

Lähetusse mineja päevaraha võib maksta ka mõni kolmas isik, aga seda juhul, kui lähetuse kohustus tekkis Eesti asutusel - seejuures tuleb jälgida päevarahade määrasid ja kontrollida, et oleks olemas kinnitus päevaraha maksmise kohta, sest kui kolmas isik maksab päevaraha alla alammäära, tuleb ülejäänud osa maksta Eesti tööandjal.

Kui kolmas isik maksab päevaraha, siis see ei ole erisoodustus, küll aga tuleb tulumaks kinni pidada. Kuna välisasutus arvatavasti ei hakka ennast EMTAs arvele võtma, siis peaks päevaraha saaja ise ülemakstud osa tuludeklaratsiooni lisama ja tulumaksu maksma.

Kui kolmas isik maksab majutuskulusid rohkem, kui maksuvaba ülemmäär võimaldab, siis erisoodustus see ei ole ja mingi tulu see ka ei ole, mille pealt tulumaksu esitada, nii et välisasutuse puhul ongi jäänud "nii, nagu on".

Kuigi üldjuhul on toitlustamine erisoodustus, ei loeta selleks hommikusööki hotellides (isegi juhul, kui see on arve peal eraldi välja toodud) või ka sööki lennukis. Kui aga ise sööki juurde tellida, siis see on erisoodustus.

Muude kulude 35% osakaalu arvestatakse terve lähetuse peale, mitte aga päevade kaupa - kui oli 4-päevane lähetus, siis arvestatakse 2000 krooni pealt, et võis olla kokku x krooni kulutusi.

Puhkus ja lähetus

Kui töötaja ühendab lähetuse ja puhkuseaja, näiteks sõidab välismaale lähetusse ja võtab seal kohe pärast lähetust (samas kohas, välismaal) puhkuse, siis loetakse, et töötaja loobus lähetusest tagasi tulemast ning sel juhul on tagasitulek erisoodustus, kuna see on töötajale rahaliselt hinnatav hüve.

Kuulaja küsib: kui on lähetus, nädal aega vahet, siis jälle lähetus - kuidas siis erisoodustust arvestada?

Vastus: kuna sel juhul on tööandjale oluline seda raha, mis kuluks töötaja lähetusest toomisele ja jälle samasse kohta viimisele, kokku hoida (või ka näiteks juhul, kui lähetus lõppeb reedel, aga tööandjale on odavam tuua töötaja tagasi paar päeva hiljem, sest reedene lennupilet oleks kallim, kui kaks hotelliööd ja esmaspäevane pilet kokku), siis see ei tekita probleemi - erisoodustust pole. Samuti pole erisoodustust, kui saata keegi lähetusse varem, sest on lihtsalt odavam lennata paar päeva varem, enne lähetuse algust.

Kuulaja küsib: mis juhtub siis, kui saata osaleja lähetusse mitte töölt, aga kusagilt kolmandast kohast?

Vastus: "Kui need kulud, kust ta läheb kodust lähetusse, ei ületa kulutusi, mis tekiksid siis, kui ta läheks töölt lähetusse, ei teki probleemi," ütleb Evelyn. See tähendab, et kui inimene elab Pärnus, töötab Tallinnas ja vaja saata Tartusse lähetusse, siis kuna Pärnust Tartusse saatmine ei ole kallim, kui saata ta Tallinnast Tartusse, siis pole mõtet panna seda inimest esiteks tööle Tallinna sõitma, ja alles siis Tartusse.

Isikliku sõiduauto kasutamine

Isikliku sõiduautona käsitletakse sõiduautot, mis ei ole tööandja omanduses ega valduses.

Kuulaja küsib: kui töötaja kasutab teise asutuse autot, mis juhtub?

Vastus: kui see teine asutus lubab autot niimoodi kasutada, ei ole probleemi.

Maksuvaba hüvitist tuleb arvestada kuude kaupa, aga väljamakset võib teha ka kvartaalselt - oluline on, et see oleks 3 kuu hüvitis, mitte aga 1 kuu hüvitis.

Parkimistasud, remondid jmt käivad erisoodustuse alla, sest hüvitise sisse kuuluvad kõik kulutused. Hüvitise saajalt peab võtma kinnituse, et ta ei ole kusagilt mujalt saanud 1000 krooni hüvitiseks, sest muidu läheb hüvitis erisoodustuse - näiteks kui mõlemad abikaasad kasutavad sama autot, saab ainult üks neist 1000 krooni, teine aga peab pidama sõidupäevikut.

Kui töötaja elab kohast, kust ühistransport ei käi (või oleks ebamõistlikult aega võttev, kulukas vmt), võib töölt koju ja kodunt tööle sõitmist käsitleda töösõiduna ning hüvitada.

Töötervishoiu kulud

Maksustamisel ei ole ka vahet, kas tegemist on ravi või profülaktikaga, küll aga peab olema selge seos sellega, et see on seotud tööülesannete täitmisega. Näiteks see, et töötaja üldiselt tahab vormis olla, jõusaalis käia - olla terve oma pere jaoks, sõprade jaoks - siis see ei kuulu hüvitamisele, aga kui ta on tööl sundasendis ja PEAB mingi spordiga tegelema, siis seda saab maksuvabalt hüvitada.

Kuulaja lisab: näiteks kuna politseinikud PEAVAD olema vormis ja käima katsetel, siis nende jaoks on sport maksuvaba, kuna see ongi nende tööülesanne - vormis olla.

Kuulaja küsib: asutus ostab tervisespordivahendi. Kuidas loetakse amortisatsiooni?

Vastus: olenevalt sellest, miks need spordivahendid soetati (kuulaja selgitab: "Lihtsalt spordisaal, mingid kettlerid ja väntavad seal") - see kulu võib olla mitteseotud kulu, aga erisoodustust ei teki.

Kui tervisekontrolli tehakse oluliselt laiemalt, kui on üldse riske, siis tekib erisoodustus, kui aga riskianalüüsi pole tehtud, siis kohe seda kohustust ei teki, sest analüüsi, millele põhineda, ei ole ju.

Kui töötervishoiuarst teeb soovitusi, siis saab neid hüvitada juhul, kui need on konkreetsed soovitused, näiteks õlavöö massaaz kaks korda nädalas kuu aega - aga ka see peab olema seotud vahetult tööga, vastasel juhul tekib erisoodustus. Evelyn soovitab kuulajatele, et nad juhul, kui tellitakse teenust tervishoiuarstilt, laseks tal konkreetselt kirjutada mis massaaz, kui kaua, kui tihti, kuhu, miks, mitte aga üldiselt "massaaz".

Muud küsimused

Näiteks kui tehakse köök, kuhu ostetakse nõud, luuakse võimalused söögitegemiseks, siis see pole erisoodustus - otsene toitmine aga küll. Joogivesi, olenemata sellest, kas ta tuleb kraanist, pudelist või kusagilt mujalt (ka pudelis mullivesi!), ei ole erisoodustus - kui on aga maitsestatud vesi, siis see on juba erisoodustus, samuti nagu tee ja kohv. Kohvi kui vahendi ostmine aga ei tekita veel erisoodustust, sest seda kasutavad ka külalised, koostööpartnerid.

Kui vormiriitetust kasutatakse ka isiklikult, siis tuleb leida mingi proportsioon tööalase ja isikliku kasutamise vahel, näiteks politseil ja vanglatöötajatel on tasuta vormiriietus.

Prille võib hüvitada, kui nägemine on tööaja jooksul halvenenud või kui prille kasutatakse ainult töötamise ajal. Näiteks spetsiaalsed arvuti kasutamise prillid, mis on Evelyni sõnul nii naljakad, et "mujal neid pähe ei panekski", saab maksuvabalt.

Kuulaja küsib: klaasid pluss raam ikka?

Vastus: Evelyn: "Ikka, ainult klaasiga ju kuhugi ei lähe."

Kuulaja küsib: aga läätsed?

Vastus: kui on tegemist läätsedega, mis on mõeldud arvutiga töötamiseks, siis sobib, aga need on hetkel ühekuulised ja väga kallid - hüvitatakse aga samadel alustel prillidega. Silmaoperatsioon hüvitamisele ei kuulu.

Gripivaktsiini saab samuti olenemata sellest, kas töötatakse klientidega või mitte, teha, sest grippi võib saada ka kolleegilt, kes kliendiga töötab - kui ei istuta just päris omaette ruumis, kus mitte kellegagi kokku ei puututa.

Kui töötajatele mõeldud üritus on meelelahutusliku sisuga, on see täies mahus maksustatav, kui aga nö 2-in-1 ehk natuke kasulik ja natuke niisama, lõbuks, siis tuleb leida mingi proportsioon nende kahe vahel. NB! Toitlustamine on erisoodustus olenemata sellest, mis üritusega on tegu - ka tööalasel koolitusel.

Koolituste üldreegel on see, et maksuvabad koolitused on tööalased.

Maksuprobleem tekib siis, kui on tegu koolitusega, mis võib olla vabahariduslik - samas võib ka vabahariduslik koolitus olla vajalik tööülesannete täitmiseks, nii et seda on vajadusel võimalik tööalaseks lugeda. Õppelaenu kustutamine on erisoodustus igal juhul.

Kuna kingituste pealt maksavad erisoodustuse maksu juriidilised isikud, siis asutused, kes ei ole juriidilised isikud, võivad maksuvabalt kinkida. Näiteks vangla unustab Evelyni sõnul kogu aeg ära, et tema on ka ametiasutus - tuleb lihtsalt piiri pidada, kust alates võib asja lugeda raha raiskamiseks.

 

Autor: Maria Kupinskaja

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700