Õppepuhkus: kui pikalt saab õppepuhkust võtta ja kuidas arvestatakse?

Ühe õppeaasta kohta on õppepuhkust ette nähtud vähemalt 30kalendripäeva. Seda nii põhi-, kesk- kui ka kõrghariduse taotlejatele. Seda puhkust antakse vaid õppija soovil!

Lisaks avaldusele tuleb tal tööandjale esitada ka õppeasutuse teatis õppe toimumise aja ja õppevormi kohta.

Ühel õppeaastal kasutamata jäänud õppepuhkuse või selle osa arvel järgmisel õppeaastal pikemat puhkust nõuda ei saa.

Viimasel õppeaastal antakse õppe lõpetamiseks täiendavat õppepuhkust:

1) põhihariduse omandamise puhul 28 kalendripäeva;2) keskhariduse omandamise puhul 35 kalendripäeva;3) kõrghariduse omandamise või bakalaureuse kraadi kaitsmise puhul 42 kalendripäeva;4) magistri- ja doktoritöö kaitsmise puhul 49 kalendripäeva.

Kas töötaja saab õppepuhkuse aja eest puhkusetasu nagu tavalise puhkuse puhul ja kas see tuleb välja maksta enne puhkuse algust?

Tasemekoolitusega seotud õppepuhkusel viibivale töötajale on tööandja kohustatud säilitama keskmise palga kümneks päevaks ja ülejäänud päevadeks säilitatakse vähemalt kehtiv alampalk (tänavu on 4350 krooni kuus ja 27 krooni tunnis). Nii on ette nähtud täiskasvanute koolituse seaduses (§ 8 lg 5). See raha ei ole käsitletav puhkusetasuna puhkuseseaduse tähenduses. Seda arvutatakse keskmise palga arvutamise korra järgi (Vabariigi Valitsuse 15. augusti 2001. a määrus nr 275). Samuti ei laiene sellele rahale puhkuseseaduse § 24, lg 1 säte, mille kohaselt puhkusetasu makstakse (kantakse üle) täies ulatuses hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Õppepuhkuse ajaks säilitatav keskmine palk ja alampalk makstakse välja (kantakse üle) palgapäeval, kuid poolte kokkuleppel võib seda teha ka varem, midagi ebaseaduslikku selles ei ole.

Autor: Luule Käis