Autor: Raamatupidaja.ee • 21. mai 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Justiitsministeeriumi nõuniku Külliki Puusilla sõnul oli eelnõu väljatöötamise üheks eesmärgiks tagada kõikide osapoolte kaitse ja ennetada vaidluste tekkimist. „Nii täpsustatakse näiteks mittetulundusühingute üldkoosoleku pädevusega ja korraldusega seonduvaid regulatsioone.“

Puusilla selgituse kohaselt nähaksegi sellel eesmärgil ette mittetulundusühingu, sh ka korteriühistu vähemusse jäävatele liikmetele ette võimalus nõuda üldkoosoleku protokolli notariaalset tõestamist.

Näiteks võib korteriühistu liikmetele olla otsustava tähtsusega asjaolu, et  protokolli  kantakse muuhulgas ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu, kuna see on üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude aluseks juhul, kui seda soovib taotleda otsuse tegemisel osalenud mittetulundusühingu liige. „Samuti on protokollil väga oluline informatiivne tähendus selle mittetulundusühingu liikme jaoks, kes ei osalenud üldkoosolekul,“ lisas Puusild.

Eelnõu näeb ette, et juhatuse või vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmete nõudel peab üldkoosoleku protokoll olema notariaalselt tõestatud ning et vastav kirjalik nõue peab olema esitatud nelja päeva jooksul üldkoosoleku kokkukutsumise teate kättesaamisest arvates, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.

„Kui juhatus soovib notari kutsumiseks rohkem aega, siis on võimalik saata üldkoosoleku kutse varem, kui seadusega ette nähtud 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist,“ sõnas Puusild. „Protokolli notariaalne tõestamine ei ole alati kohustuslik, vaid seda tuleb teha siis, kui juhatus või teatud arv isikuid seda nõuavad.“

Justiitsministeerium saatis eelnõu kooskõlastusringile 2007. aasta suvel, mil see muutus kõigile kättesaadavaks ka e-õiguses. 

„Kõikidel huvitatud osapooltel oli võimalik esitada eelnõu kohta märkuseid ja ettepanekuid ning seda võimalust kasutati huvigruppide poolt ulatuslikult,“ ütles Puusild. „Justiitsministeerium analüüsis kõiki esitatud ettepanekuid põhjalikult, põhjendatud ettepanekud võeti arvesse ja eelnõu muudeti vastavalt enne Riigikogule esitamist.“

Puusild kinnitas, et loomulikult töötab justiitsministeerium läbi ka kõik need ettepanekud, mis esitatakse ministeeriumi pädevuses olevate õigusaktide kohta väljaspool konkreetse seaduse eelnõu koostamist.

Tänaseks Riigikokku jõudnud eelnõu vähendaks muuhulgas bürokraatiat mittetulundusühingute, sihtasutuste ja tulundusühistute tegevuses ning kaitseks nende ja võlausaldajate huve. Eelnõu peamiseks eesmärgiks on teha 2006. aasta alguses jõustunud äriseadustiku muudatuste eeskujul muudatused ka eelnimetatud valdkondade seadustesse.  Samuti kõrvaldatakse mitmed praktikas ilmnenud kitsaskohad.

Eelnõu täpsustab seaduste regulatsiooni valdkondades, mille põhimõtete rakendamine on tekitanud praktikas ebakindlust või mitmetimõistetavust. Näiteks täpsustatakse oluliselt juriidiliste isikute juhtorganite ning nende liikmete pädevust ja seeläbi ka vastutust. Samuti täpsustatakse juhtorganite liikmete ametaja kestuse ja tasude määramise ning juhtorganite liikmetega tehingute tegemise regulatsiooni.

Lugupidamisega

Mart Siilivask__________________Avalike suhete talitusJustiitsministeerium6 208 1185 342 6784//////[email protected]