14. mai 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Üks võimalus on luulet kellegi ettekandes kuulata või seda ise lugeda, teine võimalus on luulet ise luua. Luule lugemine või ise loomine juhatab inimese mõtted eemale igapäevategevusest, annab “peale puhkust”. 

Moodne luule ei nõua enam isegi mitte riimi olemasolu, see on pigem pikk sujuv jutustus, millega saab hakkama igaüks, kui ta vaid proovib. Tundmuste ja mõtete kirjapanemisest võib abi olla kõigil, kellele see tegevus meeldib. Luuleteraapias, nii nagu igas teraapias, peab tegevus inimesele meeldima, et ta võtaks seda kui puhkust või meelelahutust, tunneks ennast hästi ja vabalt, naudiks oma tegevust. Luulest võib kasu olla, kui näiteks kimbutab tööstress, tüdimus, tülpimus, või on rutiinse töö tõttu meeleolu langenud. Enamasti kajastuvad selle perioodi loomingus kirjutaja hirmud, nostalgia, masendus, unistustes aga kõik see, mis jääb tänapäeva kiires elutempos varju. Tähelepanekud näitavad, et inimesed loevad meeleldi selliseid luuletusi, mis nende emotsioonidega haakuvad – siit saab igaüks ise teha järeldusi oma meeleolu hetkeseisu kohta. Luuletuste kirjutamine ja lugemine aitab pingetest vabaneda. 

Küsimusele, millise teraapiaga võiks veel võrrelda luuleteraapia mõju, vastab Maria Teiverlaur:“Kuna luuleteraapia kuulub biblioteraapiasse, siis võime võrrelda seda kognitiivse teraapiaga.

Teades grupi probleeme, valib terapeut luuletuse, igaüks võib ka ise võtta mõne kaasa ja ette lugeda. Luuleteraapiat kasutatakse enamasti grupitöös, aga saab kasutada ka individuaalses töös. Väga suur terapeutiline mõju on siis, kui inimesed ise kirjutavad luuletusi – ka see on võimalus väljaelamiseks.”

Mitmekesi teraapiat tehes võib loetud/kuuldud poeesia teemal veel mõtteid vahetada, mis aitab inimesi üksteisele lähendada ja sobib hästi vähese suhtlemisoskusega või tagasihoidlikele inimestele, et saada aktiivsemateks suhtlejateks ja  seeläbi enesekindlamaks. Seda saab kasutada ka sotsiaalfoobia all kannatavate inimeste suhtlemisvalmiduse arendamiseks. Luuleteraapia soodustab inimestes spontaansust, õpetab tunnete väljendamise oskust, aitab vabaneda negatiivsusest, õpetab avama oma hinge kaaslaste ees ning seeläbi vähendab psüühilisi pingeid ja  aitab saavutada positiivset enesetunnet. Luuletuste lugemine avardab silmaringi, ergutab uudselt ja huvitavalt mõtlema ja maailma teistmoodi tunnetama, annab meile juurde uusi avaramaid mõtteid ja saab seega aidata meil iseennast paremini tundma õppida. Luuletuste kirjutamine aitab tõsta enesehinnangut ja soodustab loovust ka mitmetel teistel elualadel, mis ei ole igapäevatööga seotud – nii võib inimene avastada oma varjatud andeid ja hakata neid kasutama, kas teises ametis või hobis.  

Luuleteraapiat võib kombineerida kõikvõimalike teiste teraapiatega, näiteks kunstiteraapiaga, joonistades midagi seonduvat loetu või kuuldu kohta. Võib valida kahe variandi vahel: joonistada kas avatud silmadega või suletud silmadega. Avatud silmadega tuleks joonistada värviliselt ja vaadata kokkuvõtteks, milliseid värve on kõige enam kasutatud. Värvide valikust saab samuti teha hinnanguid emotsionaalse seisundi kohta. Luuleteraapiat võib kombineerida koos liikumisteraapiaga. Seda võib harrastada paaris või kogu perega, teha luuletuste lugemisest lõbus ajaviide. 

Luulesse saab peita oma emotsioone, kui tuntakse ennast probleemide ees jõuetuna või ollakse kaaslaste kriitika suhtes kergesti haavatav. Psüühiline haavatavus võib tekitada stressi, mis omakorda suurendab riski langeda meeleoluhäirete ja depressiooni küüsi. Luuleteraapia on hea ja käepärane moodus muuta ennast vaimselt tervemaks, 

Autor: Tiina Kilkson