26. veebruar 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vanemahüvitis

Vanemahüvitis on igakuiselt makstav riiklik hüvitis, millega säilitatakse varasem sissetulek väikelapse vanemale, kelle tulu väheneb lapse kasvatamise tõttu. Vanemahüvitise maksmisega toetatakse seega töö- ja pereelu ühitamist.

Hüvitisele tekib õigus sünnitus- või lapsendamislehe lõpupäevale järgneval päeval. Kui lapse ema ei tööta ning tal ei ole õigust sünnitushüvitisele, tekib õigus saada hüvitist alates lapse sünnist.

Üldjuhul on kuni lapse 70 päeva vanuseks saamiseni õigus hüvitist saada lapse emal. Alates lapse 70 päeva vanuseks saamisest võib vanemahüvitist saada lapse isa. Hüvitist makstakse sellele vanemale, kes pärast lapse 70 päeva vanuseks saamist on lapsehoolduspuhkusel.

Alates 1. jaanuarist 2008 pikeneb vanemahüvitise maksmise periood 575 päevani või kuni lapse 18 kuu vanuseks saamiseni.

Vanemahüvitise suurus

Vanemahüvitis arvutatakse hüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu järgi. Vanemahüvitise arvutamise aluseks on riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantud isikustatud sotsiaalmaksu andmed. Hüvitise suurus on üldjuhul 100 % vanema keskmisest kalendrikuu tulust. Juhul kui vanema keskmine kalendrikuu tulu on väiksem alampalgast, siis makstakse talle vanemahüvitist alampalga määras. Vanemahüvitisest arvestatakse maha tulumaks.

Kui vanem ei töötanud vanemahüvitisele õiguse tekkimisele eelnenud aastal, siis makstakse talle vanemahüvitist hüvitise määras (2007 a 2690 krooni).

Eelmise kalendriaasta tulude hulka arvestatakse lisaks töisele tulule ka Haigekassa poolt makstav ajutise töövõimetuse hüvitis t

öövabastuse eest isiku seniste töö- või teenistustingimuste ajutise kergendamise või ajutiselt teisele tööle või ametikohale üleviimise võimatuse tõttu

2007. aastal muutus osaliselt vanemahüvitise arvestamine nendele vanematele, kes on enne lapse sündi töötanud väljaspool Eestit. Eesti vanemahüvitise arvutamise regulatsioon töötamise korral teises Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis jõustus Euroopa Nõukogu määruse nr 1408/71 alusel 2. jaanuaril 2007 a. Selle järgi võetakse arvesse teises EMP riigis töötatud periood ning vaadatakse, mitu kuud ta on seal töötanud. Juhul, kui vanemahüvitise taotleja on eelmisel kalendriaastal töötanud nii Eestis kui ka teises lepinguriigis, siis võrdsustatakse mujal töötamine Eestis töötamisega. Näiteks, kui isik töötas Eestis ja teises EMP lepinguriigis kokku 10 kuud ning teenis keskmiselt 10000 krooni, siis võetakse hüvitise arvutamisel seda nii, nagu oleks isik selle summa 10 kuuga ainult Eestis teeninud ning jagatakse 12 kuuga.

Kui hüvitise taotleja ei töötanud eelmisel kalendriaastal Eestis vaid ainult teises EMP lepinguriigis, siis vaadatakse, kas ta on töötanud Eestis sellel kalendriaastal, millal ta lapse sünnitab. Juhul, kui ta on töötanud, siis arvestatakse Eestis saadud keskmine tulu hüvitise arvutamisel nii, nagu oleks see teenitud eelmisel kalendriaastal ning arvestatakse välja keskmine sissetulek. Seejuures on tingimuseks, et isik peab jääma rasedus- ja sünnituspuhkusele. See tähendab, et enne vanemahüvitise saamist peab isikul olema töösuhe ja ta peab kasutama rasedus-ja sünnituspuhkust. Näiteks töötas isik eelmisel kalendriaastal 10 kuud Saksamaal ning sellel aastal 5 kuud Eestis kuni rasedus-ja sünnituspuhkuseni, siis arvutatakse tema Eestis saadud tulu 1 kuu keskmine ning korrutatakse 10-ne Saksamaal töötatud kuuga. Saadud arv jagatakse 12, et saada eelmise aasta keskmine sissetulek.

Kui aga vanemahüvitise taotleja on hüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaastal töötanud ainult väljaspool Eestit teises

lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis ning tal puudub nimetatud perioodil ja selle perioodi lõpust kuni rasedus- ja sünnituspuhkuse alguseni Eestis sotsiaalmaksuga maksustatud tulu või tal ei olnud õigust rasedus- ja sünnituspuhkusele, võrdub ühe kalendrikuu hüvitise suurus kuupalga alammääraga.

Vanemahüvitist makstakse ka siis, kui vanem töötab. Juhul, kui vanem saab vanemahüvitise maksmise perioodil hüvitise määrast suuremat tulu, siis arvutatakse vanemahüvitise suurus ümber järgmise valemi abil:

vanemahüvitise suurus = (hüvitis + hüvitise määra ületav tuluosa) : 1,2 - hüvitise määra ületav tuluosa

Näiteks: juhul, kui hüvitise suurus on 6000 krooni ja sotsiaalmaksuga maksustatav kalendrikuu tulu on 3000 krooni, arvutatakse selle kuu hüvitis järgmiselt: 

(6000 + 3000 – 2690) : 1,2 – (3000 – 2690) = 4948 krooni.

Kui hüvitise maksmise kalendrikuul saadud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu ületab viiekordset hüvitise määra, siis vanemahüvitist ei maksta.

Juhul, kui isik sai töötasu koos vanemahüvitisega, ning vanemahüvitise ümberarvutamisel jääb hüvitise suurus alla temale maksmisele kuuluva lapsehooldustasu suuruse (nt vanemahüvitise summaks jääb 300 krooni, lapsehooldustasu oleks aga õigus saada 600+100=700 krooni), siis ei maksta vanemahüvitist 300 krooni vaid lapsehooldustasu suuruses. Kuna aga tegemist on vanemahüvitisega, siis tulumaks läheb sellest maha.

Juhul kui rasedus- ja sünnituspuhkusele või sünnitushüvitisele õigust omav ema ei kasuta õigust rasedus- ja sünnituspuhkusele või sünnitushüvitisele, arvutatakse hüvitise suurus esimese 70 päeva eest seaduses sätestatud alustel, kuid hüvitist ei maksta ühes kalendrikuus rohkem kui kuupalga alammääras.

Vanemahüvitist ei vähendata järgmistel juhtudel:

1) esimesel hüvitise maksmise kalendrikuul eelmiste kalendrikuude eest saadud tulu osas;2) pärast hüvitisele õiguse lõppemist saadud tulu osas, kui hüvitise maksmise kalendrikuul on tulu saadud perioodi eest, mis järgneb hüvitisele õiguse lõppemisele;3) töötuskindlustuse seaduse alusel tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise osas, kui see makstakse välja vanemahüvitise maksmise kalendrikuul;4) enne vanemahüvitisele õiguse tekkimist saamata jäänud tulu osas, mis makstakse välja vanemahüvitise maksmise kalendrikuul, kui hilisem maksmine toimus sotsiaalmaksu maksja süül.

Punktides 1 kuni 3 nimetatud perioodide eest on sotsiaalmaksu maksja kohustatud hüvitise saaja nõudel andma talle tõendi sotsiaalmaksuga maksustatava tulu väljamaksmise kohta. Tõendi vormi on võimalik saada Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt aadressil:

http://www.ensib.ee/frame_blanketid.html

Enammaksete võimalik tekkimine

Üldjuhul tekivad vanemahüvitise enammaksed olukorras, kus isik ei täida oma teavitamiskohustust, mis tuleneb vanemahüvitise seaduse paragrahvist 5. Selle alusel on isik kohustatud teavitama pensioniametit, kui ta vanemahüvitise saamise perioodil läheb tööle või kui ta saab muud tulu, mida maksustatakse sotsiaalmaksuga. Antud sättega on seaduseandja pannud kohustuse vanemahüvitise saajale koheselt teavitada muutunud asjaoludest. Kuna sotsiaalmaksu andmed ei laeku Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi automaatselt, siis võib tekkida olukord, kus enammakse on avastatud pensioniameti poolt palju hiljem ning enammakse on selleks ajaks kasvanud juba väga suureks.

Siinkohal peab eriti rõhutama, et kõik preemiad, toetused, hüvitised jne, mida tööandja maksab, on üldjuhul maksustatavad sotsiaalmaksuga. Näiteks tööandja poolt lapse sünnipuhul makstav sünnitoetus oma töötajale, pereliikme surma puhul makstav matusetoetus, nn jõulupreemia jne.

Samuti on tekkinud vanemahüvitise saamise ajal enammaksed juhtudel, kui isikul on sõlmitud töövõtuleping teatud ajaks ning selle lõppedes makstakse talle välja suurem osa töötasust või isegi kogu töötasu.

Näiteks lõpeb isikul aastane töövõtuleping 31. märtsil ning ta saab töötasu 25 000 krooni (antud summa ületab hüvitise määra 5-kordselt). Vanemahüvitisele tekkis tal õigus 01. veebruaril. Vastavalt vanemahüvitise seaduse paragrahvi 3 lõikele 7 ületab saadud tulu viiekordset hüvitise määra (2007 a on see 2690.-) ning hüvitist sellisel juhul veebruari eest ei maksta.

Autor: Katrin Leinola

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700