17. veebruar 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mida peaks raamatupidaja teadma äriseadustikust?

Mida reguleerib äriseadustik?

Äritegevuse aluseks on kapital. Kapitaliga tehakse tehinguid selle suurendamise eesmärgil, mis võimaldab reinvesteerimist või väljamakseid investorile. Alati see ei õnnestu. Iga äriühinguga tekib hulk õigussuhteid, mille osalised tuginevad raamatupidaja töö tulemustele:

-      

      -      

     -      

      -      

Seetõttu on eksitav arvamus, nagu reguleeriks äriseadustik osaühingu ja aktsiaseltsi põhikirja. See jätab mulje, nagu oleks äriseadustik suunatud ainult äriühingu siseküsimuste lahendamisele.

 

Tegelikult reguleerib ÄS äriühingu kapitaliseerimist, juhtorganite mehitamist ja juhtorganite pädevust, samuti äriühingute ühinemist ja ümberkujundamist ning hulka üksikküsimusi, mis seonduvad äriühingute asutamise, tegevuse ja likvideerimisega nii äriühingu osanike/aktsionäride, juhtorganite liikmete kui ka kolmandate isikute suhtes. 

 

Millised on raamatupidaja tööülesanded?

Raamatupidaja tööülesanne on üldjuhul:

           „1) korraldada raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest;

             2) dokumenteerida kõiki oma majandustehinguid;

           

           

           

Kellele ja miks on vajalik raamatupidamine?

Võimalikud vastusevariandid:

      1.     

      2.     

      3.     

 

      4.     

      5.     

      6.     

Kõik ülaltoodud vastusevariandid on õiged ja kehtivad samaaegselt. Juhatus vajab raamatupidamise infot majandustegevuse tulemuslikkuse hindamiseks ja juhtimiseks. Nõukogu vajab infot samadel põhjustel, samuti juhatuse üle järelevalve teostamiseks. Osanikud vajavad infot juhtorganite tegevuse tulemuslikkuse hindamiseks, strateegiliste otsuste tegemiseks (ühinemised, kapitali tõstmine, dividendide väljamaksmine). Maksuamet kui üks avalik-õiguslik võlausaldaja vajab raamatupidamisandmetele tuginevaid aruandeid maksunõuete alusena. Ülejäänud lepingupartnerid (võlausaldajad) vajavad raamatupidamise aastaaruandes sisalduvaid andmeid, et hinnata äriühingu majandustegevuse edukust ja suutlikkust täita võetud kohustusi.

Kellele alluda ja kellele olla lojaalne?

Eeltoodust tuleneb ka äriühingu kui ühte juriidilisse isikusse koondatud kapitali struktuur ning raamatupidaja paigutus selles struktuuris. Raamatupidaja on alla kirjutanud töölepingu juhatuse liikmega ning allub vahetult talle, kuid tema tööülesanne on toimida mitte üksnes juhataja huvides ja tema korraldustega vastavuses, vaid äriühingu huvides (nii nagu selle huvi määratleb lisaks juhatusele ka nõukogu, aktsionäride/osanike üldkoosolek oma otsusega ning terve mõistus).

Juhataja annab igapäevaseid tööülesandeid ning on ettevõtte tegevjuhtkonnaks raamatupidamise

 

  

Nõukogu teostab järelevalvet juhatuse üle ning annab korraldusi üldküsimustes, annab nõusoleku igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks. Seetõttu võib olla õigusvastane täita juhatuse korraldust, mis on ilmses vastuolus nõukogu korraldusega juhatusele.

Aktsionäride või osanike suhtes tuleb märkida, et nemad on investeerinud kapitali ja mehitanud juhtorganid, et need toimiksid ühingu huvides. Samas ei osale nad juhtimises – selle eest on võtnud vastutuse juhtorgani liikmed. Aktsionäril või osanikul pole ka keeldu omada konkureeriva ettevõtte osalust (nt. börsiettevõtted ja nende aktsionärid).

Nii juhatuse kui nõukogu liikmete suhtes kehtib hoolsuskohustus (ÄS § 315, 327 jm.) ja konkurentsikeeld (ÄS § 312, 324 jm.), samuti ärisaladuse kaitsmise kohustus (ÄS § 313, 325). Eeltoodud põhjustel tuleks aktsiaseltsi huvide määratlemisel juhinduda nõukogu (kui selline on) ja juhatuse seisukohtadest, kuna nimetatud organite liikmetele on kehtestatud ka isiklik vastutus. Aktsionär või osanik ei osale seadusjärgselt äriühingu juhtimises, mistõttu ta ka ei vastuta juhtimisotsuste ja tulemuslikkuse eest – nende eest vastutab juhatus või nõukogu. Raamatupidaja ei allu aktsionärile või osanikule.

Võlausaldaja õigused

Minimaalse omakapitali tagamine. Sõltumata juhatuse, nõukogu või üldkoosoleku tahtest peaks raamatupidaja silmas pidama ÄS § 176 (osaühingu puhul) või § 301 (aktsiaseltsi puhul) sätestatud kapitaliseerituse miinimumnõuet, mis on kehtestatud äriühingu võlausaldajate huvides. Kui omakapital on vastavalt alla 40 000 krooni või alla 400 000 krooni või vähem kui pool osa- või aktsiakapitalist, tuleb osanikel/aktsionäridel äriühingut täiendavalt kapitaliseerida või otsustada pankrotiavalduse esitamine.

Lojaalsus äriühingule või tema aktsionäridele või tema juhtorganitele ei kaitse raamatupidajat võlausaldaja eest, kes kasutab hiljem kõiki õiguskaitsevahendeid võla tagasisaamiseks ning võib muuhulgas käsitleda raamatupidajat kaasosalisena maksejõuetuse varjamises. Raamatupidaja ei saa iseseisvalt täita ÄS nõudeid, kuid soovitatav on kindlasti kirjalikult juhatusele ja/või nõukogule teada anda, kui osa- või aktsiakapital ei vasta enam seaduse nõuetele, ning mitte täita korraldusi tekkinud olukorra varjamiseks.

KOKKUVÕTE 

  

a)     

b)     

c)     

Autor: sekretar.ee

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700