Raamatupidaja.ee  • 28. november 2007
Jaga lugu:

Ülevaade ajakirja Maksumaksja november 2007 numbrist

Hea lugeja!

Koos kargete ilmadeja lumega tuleb ka viimase sügiskuu MaksuMaksja. Pikemalt peatume seekordkõigile kordamineval teemal – kuidas säilib palgatulu siis, kui palga teenimisevõimalus kas ajutiselt või alaliselt kaob. Sotsiaalkindlustus on mitmetahulineja keerukas süsteem, kus raha liikumine alates töötaja palgalehelt kunipensionäri rahakotini läbib mitmeid etappe, millest igaühe juures on pidevaltvaja teha tähtsaid valikuid ja otsuseid.

Üksikasjalikuülevaate sotsiaalmaksu olemusest ja ajaloost Eestis annab oma artiklis EMLjuhatuse esimees Lasse Lehis. Autor leiab, et viimastel aastateltoimunud sotsiaalmaksu miinimumbaasi järsk tõus võib kahjustada uute töökohtadeloomist, eriti osalise tööajaga töötajate rakendamist. Tema hinnangul oleksmõistlik järgida maksustamise praktikat välisriikides ning kehtestada kapalgatulu maksustamisel sotsiaalmaksukohustuse ülempiir, nagu see on seatud FIEettevõtlustulule.

EML vanemjurist MartinHuberg presenteerib maksuameti uut “toodet” – dividendideümberkvalifitseerimist palgatuluks ja sotsiaalmaksuga maksustamist MKS § 84abil. Autor teeb kokkuvõtte viimase kahe aasta jooksul sel teemal Eesti ajakirjandusesavaldatud seisukohtadest. Ta usub, et peamine soov eitada majanduslikutõlgenduse võimalust dividendide ümberkvalifitseerimise kontekstis tulenebsellest, et ei taheta eristada erinevaid õigusharusid ning erinevateõigussuhete osas kehtivaid põhimõtteid. Samuti kasutatakse majanduslikutõlgendamise põhimõtet üksnes ühe või teise vaidluspoole kasuks, mitte eiproovita sellega asja tegelikku tuuma tabada.

Füüsilisest isikustettevõtjate registri korrastamine on vajalik ja õige tegevus ning EML ontoetanud ka vastavat seadusemuudatuse ettepanekut. Millised tagajärjed toob agaendaga kaasa FIE-de hingekirjast kustutamine, tuletab saatusekaaslastele meeldeüks EML vana hea tuttav anonüümseks jääda soovinud füüsilisest isikustettevõtja.

Aaro Hazak

, kelle töö võitis maksualaste uurimistööde konkursi doktoritöödekategoorias, tutvustab ajakirjas mõningaid teoreetilisi ja praktilisiuurimistulemusi, mis on seotud ettevõtete kapitali struktuuri jadividendiotsuste kujunemise kohta jaotatud kasumi maksustamise tingimustesvõrrelduna klassikalise ettevõtte tulumaksu süsteemiga. Tööst selgub, etettevõtte kasumit jaotamata jätma ajendavad eeskätt dividendide maksmisegakaasnevad maksud. Ka on näha, et rahale rakenduse mitteleidmine tulenebaktsepteeritavate lisainvesteerimisvõimaluste puudumisest.

Raamatupidajatepeavalu, kuidas ja mismoodi peaks erinevaid tasusid deklareerima ja milliseidmakse arvestama, vähendab Rimess OÜ maksukonsultant Gaily Kuusik, kesannab raamatupidajatele lühikese tegevusjuhise.

Tõendamiskoormuseerinevuse uutest aspektidest haldus- ja kriminaalmenetluses kirjutabadvokaadibüroo Hansa Law Offices advokaat ja juhatuse liige Vahur Kivistik,näidates vastuolu maksukorralduse seaduse ja kriminaalmenetluse seadustikuvahel maksualaste küsimuste paralleelsel lahendamisel. Kui isik on valinudkriminaalasjas passiivse kaitse- ja vaikimistaktika, on tal raske täitakaasaaitamiskohustust maksumenetluses. Kaasaaitamisest keeldumise puhul agaootab isikut maksunõue, millele oma seisukohti avamata on raske vastu vaielda.

2006. aastatööjõuturule omaseid jooni ja olulisi muudatusi käsitlevad Mihkel Servinskija Mare Kusma Statistikaametist. Kõige olulisemaks peavad nad tuntavatööjõupuuduse teket, mis tõi kaasa surve palkade tõusuks. 2006. aastal edestaserasektori keskmine brutokuupalk esimest korda taasiseseisvunud Eestis avalikusektori keskmist brutokuupalka. Tööjõupuudusega tööturul kaasnes paljudemajanduslikult mitteaktiivsete inimeste naasmine tööturule ja töötute arvuvähenemine – hõivatute arv kasvas 2006. aastal rekordiliselt. Negatiivseksküljeks on demograafiline olukord, kus puuduvad arvestatavad riigisisesedreservid, kui majandus peaks vajama oma arenguks ka edaspidi sama palju uusihõivatuid kui 2006. aastal. Probleemi sisuline lahendus peitub majanduseümberstruktureerimises ning tööviljakuse tõstmises.

Kuigierisoodustuste teemat sai eelmises ajakirjanumbris põhjalikud lahatud, jätkub“igihaljast” teemat ka novembrinumbrisse. Seekord avaldame valiku EML pooltRahandusministeeriumile saadetud küsimusi ja ministeeriumi vastuse. Samutiuurisime Maksu- ja Tolliametist, kui palju üldse erisoodustusi deklareeritakseja arvutame nüüd, kui suure osa moodustavad erisoodustuste maksud maksudekogulaekumisest. Nagu arvata oligi, ei ole kogu teema rahalises mõtteskaugeltki väärt nii suurt tähelepanu, nagu erisoodustustele on osaks saanud.Kuid see ei tähenda, et edaspidi me ei kavatseks erisoodustustest enam üldsesõna võtta ja jääme rumalaid tõlgendusi või ebaõiglasi seadusesätteid käed rüpespealt vaatama. Ega 101 riigikogulase maksu- ja tšekivabad kuluhüvitised polekska Eesti maksumaksjate jaoks teab mis suur raha olnud, aga mõnikord tuleböelda, et asi pole rahas, vaid põhimõttes. Nii on ka nüüd.

 

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Enimloetud
Marianne Lõhmus
Marianne LõhmusärijuhtTel: Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt