Autor: Raamatupidaja.ee • 22. november 2007
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Salakaval osteoporoos

Osteoporoos on skeleti süsteemne haigusseisund, millele on iseloomulik luude vähenenud mass ja luukoe mikroarhitektoonika häirumine, koos selle tagajärjel tekkiva luude hapruse suurenemise ja luumurruohuga (WHO definitsioon).Osteoporoosi e. luudehõrenemist võib pidada väga salakavalaks haiguseks, kuna luude hõrenemine ei põhjusta mingeid kaebuseid enne luumurru teket ja osteoporoosi pole võimalik enne diagnoosida, kui pole mõõdetud luude tihedust. Seetõttu saadakse haigusele enamjaolt jälile alles siis, kui mõni luu juba murdunud on. Teema kohta jagab informatsiooni Lääne-Tallinna Keskhaigla reumatoloog Marge Esko.

Osteoporoosist tingitud luumurd võib tabada ükskõik millist luud, kuid kõige sagedamini esineb murde selgroo lülikehades, randme piirkonnas ja puusa piirkonnas reieluukaelas. Kõik murrud põhjustavad mõneks ajaks elukvaliteedi langust, raskema murru korral ka jäädavalt. Lülikehamurdude tagajärjel tekib küürselgsus ja sageli piinab inimest krooniline valu. Reieluukaelamurd vajab alati haiglaravi ja enamasti operatsiooni. Naistel on suurem risk saada elu jooksul reieluukaelamurd kui haigestuda rinnavähki.

Kuidas avastada?

Osteoporoosi varajaseks avastamiseks on rahvusvaheline osteoporoosi organisatsioon (IOF) välja töötanud küsimustiku (nn ühe minuti osteoporoositest), mille abil saab väga lihtsalt hinnata osteoporoosi haigestumise riski:1. Kas Teie isal või emal on olnud reieluukaelamurd väikese trauma või kukkumise järel?2. Kas Teil endal on olnud väikese trauma järel luumurd?3. Kas Te olete tarvitanud glükokortikoidhormooni tablette (Prednisoloni, Medroli) üle 3 kuu?4. Kas Te olete lühemaks jäänud rohkem, kui 3 cm võrreldes nooruses mõõdetuga?5. Kas Te tarvitate sageli alkoholi?6. Kas Te suitsetate üle 20 sigareti päevas?7. Kas Te kannatate sagedase kõhulahtisuse all (tingituna põletikulisest soolehaigusest nt. tsöliaaklia, Crohni tõbi)?8. Naistele: Kas Teil on varane menopaus alla 45 aasta vanuselt?9. Naistele: Kas Teil on olnud menstruatsioonides vahesid üle 12 kuu (mitte raseduse tõttu)?10. Meestele: Kas Teil on meessuguhormoonide puudulikkuse nähte nt. impotentsus, liibido langus?

Kui te vastasite jaatavalt kas või ühele nendest küsimustest, siis võite kuuluda osteoporoosi riskirühma.

D-vitamiin - olululine vitamiiniallikas.

D-vitamiini puudus on otseselt seotud osteoporoosiga. Tartu Ülikooli teadlased on läbi viinud uuringu, mille kohaselt võib eestlastel luude normaalseks toitumiseks vajaliku D-vitamiini puudus esineda aastaringselt. Meie kliimavöötmes elavad inimesed peaksid saama enamuse D-vitamiinist päikesest, kuid uuringute andmetel esines isegi suveperioodil inimestel vitamiinipuudust. D-vitamiin on vajalik selleks, et luud oleksid terved. Kui organism ei saa piisavalt D-vitamiini, suureneb risk osteoproosist tingitud luumurdude tekkeks.

Ravi

Osteoporoosi ravi on kompleksne – koosneb vitamiinidest, ravimitest, vastavast toidust ja igapäevasest liikumisest. Osteoporoosi korral võib isegi kergel kukkumisel luumurd tekkida, ravi eesmärk on seda ära hoida. Kui osteoporoos on diagnoositud, on vajalik lisada ravimid – valikud teeb arst. Ravimite hulka kuuluvad bisfosfonaadid FOSAMAX (alendroonhape), FOSAVANCE (alendroonhape/D-vitamiin - e. FOSAMAX koos D-vitamiiniga ühes tabletis), ACTONEL (risedroonhape), BONVIVA (ibandroonhape), kaltsitoniin, hormoonasendusravi, teriparatiid, strontsiumranelaat, jt.Tervenemisele saab iga inimene ise kaasa aidata ka õigesti toitudes ja piisavalt liikudes. Igapäevamenüüs peaks leiduma piisavalt kaltsiumi ja D-vitamiini sisalduvaid toiduaineid. Luudele hästi mõjuvate spordialade hulka kuuluvad käimine, kepikõnd, jooksmine, trepist kõndimine, tantsimine, tennis jms.

Osteoporoosi profülaktika

Eesmärk on luustiku mineraalse tiheduse vähenemise aeglustamine kesk- ja vanemas eas. Ennetamine algab lapseeast ja haigust on tunduvalt lihtsam ära hoida kui ravida. Inimese keha salvestab luudesse ligikaudu 1,5 kilogrammi kaltsiumit(Ca). Kui toidust piisavalt Ca ei saa, kasutatakse luudesse kinnistatud Ca, seega osteoporoosioht suureneb. Ca vajadus alla 10-aastasel lapsel on 600-900 mg ööpäevas, noortel kuni 24 aastat 1200 mg, 25-50 a vanustel 1200 mg, naistel peale menopausi 1500 mg. Lapsed, kes on piima suhtes allergilised, peaksid saama Ca-asendusravi. Ca imendumise puhul omab olulist rolli D-vitamiin, mis on vajalik kaltsiumi tõhusaks imendumiseks soolest. Vajadus - täiskasvanul 400 RÜ, vanematel 800 RÜ päevas. Kõik menopausis naised peaksid saama igapäevaselt D-vitamiini soovitavalt kombineeritult Ca-ga. Seega - oluline on õige toitumine(Ca, D-vitamiin, Mg), parimad kaltsiumiallikad on piim ja piimatooted, parimad D-vitamiini allikad – kala, liha, täispiim, või, munarebu, maks, margariin jt. Lisaks füüsiline aktiivsus, näiteks 30-minutiline jalutuskäik kesk- ja vanemaealistel oleks küllaldane koormus. Kõik liikumisega seotud spordialad annavad luudele tugevust juurde.

20. oktoober on kuulutatud ülemaailmseks osteoporoosipäevaks. Sellega seoses toimusid 18. oktoobril Tallinnas Viru konverentsikeskuses avalikud loengud ja pressikonverents, kus luuhõrenemise riske ja ennetusviise selgitasid oma ala parimad spetsialistid Eestist. Lisaks huvitavale loengule oli soovijatel võimalus asjatundjatelt teemakohast nõu küsida ning oma luutihedust mõõta.

Kes Viru konverentsikeskuses korraldatud konverentsile ei jõudnud, kuid siiski sooviksid haiguse kohta rohkem informatsiooni saada ja luutihedust mõõta, peaksid küsima oma perearstilt saatekirja. DXA aparaadid osteoporoosi diagnoosimiseks asuvad: Ida-Tallinna Keskhaigla Magdaleena üksuses, Pärna Kliinikus, Tartu Maarjamõisa polikliinikus, Pärnu Haigla polikliinikus.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700