Alates 1. juulist 2002 ei kehti enam raamatupidamise korraldamise ja
raamatupidamisandmete õigsuse eest isikliku vastutuse kehtestamise
seadus. Seetõttu
reguleeritakse raamatupidaja vastutuse küsimusi täna läbi üsna mitmete
õigusaktide.
Raamatupidaja vastutuse võivad tuua endaga kaasa järgmised näitlikudolukorrad:on toonud endagakaasa kahju. eesmärgiks on raamatupidaja poolttööandjale tekitatud kahju hüvitamine. Tänaseni reguleerivad töölepingu alusel töötava isiku vastutustENSV töökoodeksi §-d 125-130.
-kantakse üle ettenähtust suurem või kallimas vääringus summa (mida võib olla raske tagasi saada);-mitut äriühingutteenindades sisestatakse kuludokumendid vale äriühingu arvestusse-esitatakse deklaratsioon vale äriühingu nimel,-võetakse töötajahaigekassas arvele valesse äriühingusse või makstakse töötajale palka vale äriühingu arvelt;-eksitakse deklaratsioonis andmetes (nt käibemaksu määr) või jäetakse see üldse esitamata.Vastutuse realiseerumiseks on enamasti oluline üks ühine element – raamatupidaja tegevus või tegevusetus
Varalise vastutuse kohaldamise
Vastutuse kohaldamiseks peavad üheaegselt olema täidetud alljärgnevalt välja toodud eeldused:
1. Töölepingulise suhte olemasolu(enne ja pärast töölepingulisi suhteid vaid võlaõigusseaduse (VÕS) alusel).2. Otsese tegeliku kahju olemasolu (otsesekahju mõiste avamisel lähtuda VÕS § 128 lõikest 3. Selle kohaselthõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud varaväärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise,isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantudvõi tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kuludkahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muuhulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotudnõuete esitamiseks. Kahju hüvitamise kohustus ei hõlma töölepingulisesuhte puhul saamata jäänud tulu, samuti ei kuulu töölepingulisesuhte puhul väljamõistmisele mittevaraline kahju).3. Kahju tekitamineseoses tööülesannete täitmisega.4. Raamatupidaja õigusvastanesüüline käitumine. Tööandjal lasub kohustus tõendada, et raamatupidajatekitas kahju süüliselt. Lähtudes VÕS § 104 lõikest 2 onsüü vormideks tahtlus, raske hooletus ja hooletus. Tahtlus on õigusvastasetagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel võilõpetamisel; hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine ningraske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine.Raamatupidaja ei pea tekitatud kahju eest vastutama, kuitegemist oli õiguspärase riski või hädaseisundiga, samuti siis, kuikahju tekitati tööandja enda korralduse täitmise tulemusena ning raamatupidajaoli kahju võimalikust tekkimisest tööandjat hoiatanud.
Piiratud ja täielik varaline vastutus ning kahju hüvitamine puhul kaasneb raamatupidajale vastutusmaksimaalselt ühe kuupalga ulatuses. Ühe kuupalga suurunevaraline vastutus esineb kõikidel juhtudel, kui ei esine Töökoodeksistoodud täiendavaid asjaolusid, mis võimaldaksid rakendada suuremat varalist vastutust. on võimalik juhtudel, kui kahju on tekitatudraamatupidaja tegevusega, mis sisaldab kriminaalkorras karistatavateo tunnuseid, samuti kui kahju on tekitatud ebakaines olekus (ntjoobeseisundis kannab üle suure summa endaga seotud äriühingukontole) või raamatupidajaga on sõlmitud kirjalik täieliku materiaalsevastutuse leping. Täieliku materiaalse vastutuse lepingu sõlmimineoleks reaalselt mõeldav raamatupidajaga, kes opereerib kassaga võisiis raamatupidajaga, kes valdab pangakoode ja teostab iseseisvaltülekandeid (eelkõige pearaamatupidaja). Neid funktsioone mittetäitvadraamatupidajad ei tee tööd, mis oleks seotud neile usaldatud varaliste väärtuste vahetu käsutamisega ning seetõttu ei ole täielikumateriaalse vastutuse lepingu sõlmimine nendega õigustatud.Kahju hüvitamise puhul on kõige lihtsam lahendus see, kui raamatupidajahüvitab tekitatud kahju vabatahtlikult. Tekitatud kahju kinnipidaminetöötaja palgast, sh lõpparvest on lubatud ainult töötajaeelneval kirjalikul nõusolekul. Kui raamatupidaja ei anna nõusolekut,tuleb tööandjal pöörduda töövaidlusi lahendavatesse organitesse:töövaidluskomisjoni või kohtusse. Nõue tuleb esitada 4kuu jooksul töökohustuste rikkumisest teadasaamisest.
Piiratud varalise vastutuse
Täielik varaline vastutus
Autor: Olavi Jänes
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.