Autor: Raamatupidaja.ee • 7. oktoober 2007
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kodu Keset Linna ja Raamatupidaja.ee sõidavad…

 

 

Kerttu Rakke

sõitis Kia cee’diga

seitsesada kilomeetrit.

Kui mulle tehti pakkumine nädal aega uut Kia cee’di testida, olin ma kohe nõus. Tahtsin järele proovida, missugune on auto, mis esimese Korea autona sai Euro NCAP ohutustestides kõrgeima turvalisushinnangu. Muide, „Kia“ tähendab korea keeles „Aasiast maailma“, kus „ki“ on maailm ja „a“ Aasia. Ja järjest rohkem tundub, et Aasial ongi maailmale midagi öelda. Kia autode vastu tasub huvi tunda juba sellepärast, et Peter Schreyer, mees, kes disainis Audi TT, on juba aasta aega Kia peadisainer.Kia autodega on mul eriline suhe: mu esimene isiklik auto oli Kia Rio. Ja teine samuti. Kui esimese valisin (lisaks soodsale hinnale) nime järgi – on ju Kia Rio ainuke auto, mil Kerttu Rakkega sarnased nimetähed – siis teise sellepärast, et olin eelmisega väga rahul. Muide, mu esimene Rio (1,3, RS) teenib siiamaani (st 6,5 aastat) väga edukalt üht maaperet, veab lapsi kooli läbi lume nagu väike tank. Ja iga kell julgen öelda, et Rio on parem kui mistahes sama klassi (kallim) prantslane. (Oma teise Rio, 1,5mootorilise LS universaali, lasin tuttavatel striitreisseritel n.ö „joone taha“ panna, ja see sai 1,6selt Subarult vaid vaevalt kolmandiku autopikkusega ära.)(Vahelemärkusena: olen oma elu jooksul sõitnud päris paljude autodega (st roolis), Žigulist Maseratini. Sõidupraktikat on umbes 13 aastat, load on peaaegu kümme aastat. Seega loodan, et midagi oskan ma autode kohta öelda ikka.)

Niisiis – Kia cee’d.

Auto, mis mulle anti, oli 5-käigulise manuaalkastiga 1.6 CRDi (85 kW) diiselmootoriga cee’d EX, värviks Dakar Yellow (keskmine kütusekulu 4,7l/100km, CO2 emissioon 125g/km).

Välimuselt päris silmatorkav, nunnult kanakakakuldne ja madalate pamperitega. Eriti edev on esiots. Tagumine pool meenutab natuke liialt Hyundai Getzi (mis isiklike kogemuste põhjal just mu lemmikautode hulka ei kuulu). Tehnilises passis on kirjas, et selle Kia cee’di puhul on tegemist mahtuniversaaliga. Väikest ümmargust masinat vaadates tuleb kõigepealt muie näole, ent see kaob, kui autosse istuda. See auto on tõepoolest seest suurem kui väljast. Kui iste kõrgemale kruttida (miks seda vaja on, sellest hiljem), ei ole kaugeltki väikeautos istumise tunnet. Ja pagasiruum on piisavalt mahukas.

Sees torkab silma suur tehniliste näidikute ja innovaatiliste vidinate rohkus. Eriti meeldis mulle USB-liides ja see, et lisaks sigaretisüütajale on siin veel üks laadimiskoht. Raadionupud rooli küljes on tõeliselt mugavad asjad, aga mp3-mängija ei panegi endist Kia-omanikku üllatuma. Samuti on siin elektriline tahavaatepeegel ning selle kohal prillihoidik, mis on eriti praktiline sel juhul, kui autoga sõites kasutatakse spetsiaalseid prille – muidu ajab asja ära ka tavaline prillitoos, mis mahub mõnusalt sügavasse uksetaskusse. Ka kindalaegas on sügav ja mahukas, aga joogitopsid oma kohtades kipuvad käiguvahetusel ette jääma. Mis mulle eriti meeldis, oli aknapesuvedeliku „lehvik“ – pesuvesi pritsib korraga kogu pestavale pinnale, mitte ei nirise keset klaasi kojameest ootama, ja nii kulub seda ka vähem.

Natuke häiris mind see üliturvaline süsteem, mis ei lase kohe üldse ilma turvavööta sõita, isegi mitte paarikümmet meetrit parkimisplatsil kohavahetuseks. Raskemat sorti kott kõrvalistmel hakkab samuti turvavööd nõudma. Aga see nõme piiksumine on uuematel autodel sama kohustuslik nagu mittesuitsetamine kohvikutes, niisiis – harjumise asi.

Linnasõit

Kui automaatkäigukastiga naudid kulgemist, siis manuaalkäigukastiga saad rõõmu sõitmisest. Viimasel ajal sõidan automaatkäigukastiga Mercedesega, ja nii mõjus manuaalkäigukastiga Kia cee’d kui nostalgiline meenutus. Vabakäiguga veeremine, käiguga pidurdamine, väike kässar jäisel parkimisplatsil… See viimane jäi muidugi ära, sest väljas lokkas palav vananaistesuvi.

Üks suur viga muidugi cee’dil oli. Auto esiots on langeva joonega, nii madal, et raske on manööverdada. Tegelikult oleks tarvis salongi parkimisandureid. Olgu, väntad end küll tooliga kõrgele ja näed auto nina paremini, ent kes siis tahab parkides välja näha kui esimest päeva manööverdav blondiin, nägu esiklaasi ülemises osas kinni?Tegelikult oli see mu esimene kokkupuude väikese diiselmootorilise autoga. Kartsin, et käigud pole piisavalt teravad, ent see on ju Kia: kohaltminek pole mingi probleem. Ainuke asi, et kui sõidad näiteks 50-ga, võtad käigu välja ja alandad kiirust u 35-ni, on taas kiiruse lisamiseks mõttekas panna sisse teine käik, mitte kolmas. Ja linnasõidul kipub põhiliseks käiguks olema kolmas, ka 50 km/h juures. Aga sellised diiselmootorile omased pisiasjad hakkavad kiiresti külge, tuleb vaid mootori häält kuulata. Ja see hääl on mõnus: seistes podiseb cee’d nagu suur sõbralik siil, linnakäras peaaegu kuuldamatult.

Maanteel

Et autost selgemat pilti saada, võtsin ette sõidu Võrumaale. Maantee nr 2, Eesti kõige närvilisem maantee, reedel ühes ja pühapäeval teises suunas… Arvan, et see on hea test ükskõik missugusele autole või selle juhile.Kuna ma ei viitsinud auto kasutusjuhendit kätte võtta, ei saanud ma ka kiirusehoidikule pihta. Muud polnud midagi, Eestis pole nii pikki vahemaid, et jalg gaasipedaalil ära võiks väsida, aga Kia cee’d sõitis kohati liigagi pehmelt, taas avastasin, et ületan kiirust… Krobelise teekattega ja suuremal kiirusel hakkab muidugi salong mürisema, aga missugusel sama klassi autol ei hakka? Probleem pole ka möödasõit, näiteks saja kümnelt saja viiekümneni (sry, liikluspolitsei, aga mul oli ju vaja testida!) jõuab kiiresti ka viienda käiguga, neljanda käiguga aga pole mingit probleemi ka suurtest rekkadest mööda saada. Üldiselt võttis auto vabalt 160 km/h sisse, ilma et madallennu käiku nõudma hakkaks.

Igaks juhuks ei hakanud pampereid testima ja päris metsas ringi kruisima, aga kruusatee konarused olid küll salongis vaid vaevalt aimatavad, vähem kui Riol.Ja lõpetuseks kõige suurem pluss: peaaegu olematu kütusekulu. Tänu elektroonilistele näidikutele oli võimalik seda jälgida. Kõige suurem number, mida nägin, oli 6,8 (linnasõit), kõige väiksem 5,7 (maanteel).Igal juhul on uus auto ikka uus auto, ja kui ma oleksin kahekümnene, võtaksin kindlalt Kia cee’di, edeva ja paljutõotava ja… oi, kuidas tuuniks… ja ännaks… :D

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700