Maksuvõlgadest

Nimelt näeb selle § 38 lg 1 punkt 4 rangelt ette, et isikud, kellel on olnud maksuvõlg viimase 12 kuu jooksul enne vastava tõendi esitamist hankijale kokku rohkem kui 30 päeva vältel, tuleb hankemenetlusest kõrvaldada ning hankelepingu sõlmimine nendega ei ole lubatud. (§ 38 lg 1 Hankija ei sõlmi hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest mis tahes ajal pakkuja või taotleja: 4) kellel ei ole nõuetekohaselt täidetud õigusaktidest tulenevad riiklike maksude või hankija asukoha või enda elu- või asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete tasumise kohustused või kellel on olnud maksuvõlg viimase 12 kuu jooksul enne vastava tõendi esitamist hankijale kokku rohkem kui 30 päeva vältel;)

See on praktikas tekitanud nii hankijatele kui pakkujatele palju probleeme. Ja on kujunenud lausa selgeks takistuseks hangete läbiviimisel. Siit ühtlasi järeldub, nagu oleks meil maksuvõlglastest ettevõtteid väga palju. Mõnes mõttes on see ka tõsi ja ühtlasi objektiivselt paratamatu. Aga maksuvõlgu puudutav ei ole väga üheselt negatiivne ja iga maksuvõlglane ei ole tahtlikult maksude tasumisest kõrvalehoidja.

Piltlikult öeldes võime maksuvõlglasi jagada „headeks“ ja „halbadeks“. Selle mõistmiseks on vaja eelkõige arvestada maksuvõla mõistet. See, mis on maksuvõlg tuleneb maksukorralduse seadusest (MKS § 32). Selle kohaselt on maksuvõlg maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, sellelt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. MKS ei tee vahet, millistel asjaoludel maksusumma tasumata jäeti. Nii satuvad automaatselt maksuvõlglasteks kõik need ettevõtted, kes on maksudeklaratsiooni parandanud sellises suunas, mis toob kaasa täiendava maksu tasumise vajaduse. Sellised hilisemad parandused, eriti sageli käibemaksu deklaratsioonis, tuleb aga teha, siis, kui arved laekuvad pärast vastava kuu maksudeklaratsiooni esitamise ja maksu tasumise tähtpäeva. Näiteks laekuvad tüüpiliselt hiljem krediitkaardiarved. Sageli sunnib hilisemaid parandusi tegema lepingupartnerite käitumine. Näiteks kui ettevõtja lepingupartner esitab tunduvalt hiljem kreeditarve. Eriti kahetsusväärne on, et ettevõtja ise ei saa sinna midagi parata. On teada juhtumeid, kus kreeditarve esitatakse pooleaastase hilinemisega, ja pole parata, ettevõtja peab maksudeklaratsiooni parandama, (maksukorralduse seadus aga soosib maksudeklaratsioonide vabatahtlikku parandamist) ja on selle tõttu koheselt maksuvõlglane. Maksuvõla arvestus aga hakkab lugema tagasiulatuvalt – sellest hetkest, mil oli selle maksu tasumise tähtpäev. Ettevõtjal on hoobilt kaelas maksuvõlalt intresside tasumise kohustus ja paraku, kui võlaperiood kujuneb pikemaks kui 30 päeva, ka võimatus riigihangetel osaleda.