Väärtpaberituru seaduse muutused parandavad investeerimisteenuse osutamise kvaliteeti

Eesti majanduse kiire kasvu taustal on investeerimisteenuste mahud kasvanud veelgi kiiremini. Kui eelmise aasta alguses moodustas investeerimisteenuste osutajate poolt hallatavate klientide väärtpaberiportfellide maht ligi 10,5 miljardit krooni, siis 2006. aasta lõpuks oli see juba 16,7 miljardit krooni. „Aastaga kasvas väärtpaberiportfellide maht üle 6 miljardi krooni ehk ligikaudu 8% SKP-st. See on rekordiliselt kiire kasv, mis näitab üha suuremat huvi investeerimisteenuste vastu,” avaldas rahandusminister heameelt. „Jõudsalt on kasvanud ka Eestis registreeritud investeerimisfondid, mis paisusid 2006 aasta jooksul 5,7 miljardi krooni võrra ja küündisid 2006 aasta lõpuks 18,7 miljardini See näitab, et hoolimata tarbimise kiirest kasvust on inimesed hakanud üha rohkem teadvustama ka säästmise ja investeerimise ehk oma tuleviku kindlustamise vajalikkust. Äsja heakskiidu saanud seadusemuudatuste üheks eesmärgiks on kindlasti sellist tegevust veelgi rohkem soodustada.”

Eelnõu jõustumisel viiakse Eesti õiguskord kooskõlla nelja erineva direktiiviga, millest kõige kaalukam ja väärtpaberiturgudele enim mõju avaldav on finantsinstrumentide turgude direktiiv. Rahvusvahelistelt “MiFID”-i all tuntud õigusakt reguleerib põhjalikult investeerimisteenuste osutamise sisu ja ulatust, aga ka investeerimisühingu ja reguleeritud väärtpaberituru korraldaja tegevusloaga seonduvat ning muid järelevalve aspekte. Direktiivi eesmärgiks on suurendada väärtpaberituru tõhusust ning parandada ettevõtjatel raha hankimise ja paigutamise võimalusi. Samuti soodustab see Euroopa Liidu liikmesriikide turgude omavahelist integreerumist ning suurendab klientide kaitset ja investeerimisteenuste läbipaistvust. „Meie õiguse selle direktiiviga kooskõlla viimine mõjutab väga oluliselt investeerimisteenuste osutamist Eestis,” kommenteeris rahandusminister Ivari Padar. „Eestis tegutseb hetkel üks reguleeritud väärtpaberituru korraldaja ehk Tallinna Börs, investeerimisteenuseid osutavad Eestis ühe oma põhitegevusena nii krediidiasutused, investeerimisühingud kui ka fondivalitsejad. Uus regulatsioon loob aga selge õigusliku aluse ka alternatiivturu loomiseks, mille vajalikkuses leppisime kokku juba valitsusleppes.”

Investori kaitsmiseks sätestab direktiiv eraldi klientide kategooriad seoses erinevate investeerimisteenuste osutamisega. „Põhimõtteliselt toob see teenusepakkuja jaoks kaasa kohustuse selgitada enne investeerimisteenuse osutamist välja, kui suured kogemused ja teadmised kliendil väärtpaberiturgude valdkonnas on,” selgitas rahandusminister klientide eristamise mõtet. „Selle hinnangu alusel peab investeerimisteenuse osutaja valima kliendi jaoks sobivaima toote. Lisaks on investeerimisteenuse osutajad edaspidi kohustatud andma kliendile oluliselt enam infot nii erinevate investeerimisteenuste, väärtpaberite liikide kui nendega kaasnevate tasude ja kulude kohta.” Samuti sätestavad uued reeglid selle, et kui klient annab investeerimisteenuse osutajale korralduse teha toiming oma varaga (näiteks osta või müüa väärtpabereid), peab teenuse osutaja seda tegema parimal võimalikul viisil kliendi jaoks.