Mis juhtub, kui maksuhaldur muudab oma praktikat maksumaksjale kahjulikumas suunas – veini mõiste näitel?

Maksuhalduri seisukoht

7. juunil 2007. a üllitas Maksu- ja Tolliamet pressiteate, mille kohaselt ettevõtjad eksivad alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse mõistes veini ja vahetoote määratlemisega. Seadus näeb ette vahetoodetele veinidest kõrgema aktsiisimäära, mistõttu vale määratlus toob kaasa eksimuse aktsiisisummas. Ühtlasi soovitati ettevõtetel aktsiisideklaratsioonide ja impordideklaratsioonide korrigeerimiseks pöörduda maksuhalduri poole, ähvardades alustada maksukontrolli nende suhtes, kes seda ei tee ja kelle puhul on ametil kahtlus, et alkohol ei ole määratletud õigesti.

Teema aktuaalsusele viitab asjaolu, et maksuhaldur on väljastanud vastavasisulised korrigeerimisettepanekud ja teavituskirjad kokku 67 ettevõtjale.

Kommentaar maksuhalduri tegevusele

On igati tervitatav ja tänuväärne, et maksuhaldur teeb ettevõtjate seas teavitustööd ning koostab juhendeid maksusumma õigeks määramiseks ja maksuriskide maandamiseks. Iseenesest on see igati õigusriiklik ja maksumaksjasõbralik toimimine.

Samas tahaksime siinkohal juhtida tähelepanu ühele sümptomaatilisele probleemile Eesti maksunduses – halduspraktika muutumine ja uute, tihtipeale maksumaksjale kahjulikumate, seisukohtade tagasiulatuv kohaldamine. Praktikas esineb märkimisväärsel arvul juhtumeid, kus maksuhaldur muudab oma varasemat pikema aja jooksul väljakujunenud seadusetõlgendust või halduspraktikat ning asub uusi seisukohti maksumaksjale kahjulikumas suunas tagasiulatuvalt rakendama.

Kui pädev haldusorgan näeb, et isiku käitumine on vastuolus kehtiva õigusega, on ta kohustatud isikut sellest mõistliku aja jooksul teavitama ning võimaldama tal oma käitumist muuta. Selliselt toimides vastaks haldusorgani tegevus heale haldustavale, mille tähtsust on rõhutatud ka Euroopa Kohtu ja Riigikohtu praktikas. Igaühel on õigus eeldada, et riigivõim astub kõik võimalikud ja vajalikud sammud ettevõtlusvabaduse ja omandi kaitsmiseks ja selle kahjustamise vältimiseks.

Riigikohus on tollivaidlustes asunud järgmisele olulisele seisukohale: kui deklarant tegi kõik tema käsutuses olevad andmed maksu koheseks õigeks määramiseks tollile kättesaadavaks ning toll määras nende andmete alusel maksusumma, kuid muudab hiljem oma seisukohta, siis ei ole tegemist uue asjaoluga, mis võimaldaks maksusummat tagantjärele korrigeerida.

Probleemid praktikas

Meie maksuõiguse osakond on hiljuti kokku puutunud veini ja vahetoote määratlemise problemaatikaga, kus tolli tegevus ei pruugi muu hulgas olla kooskõlas eelnimetatud hea halduse põhimõttega. Tollivõimude varasem tegevus on mitmetel juhtudel tekitanud ettevõtjatele õiguspärase ootuse, et pädevate asutuste poolt antud hinnangud ja sooritatud kontrolltoimingud jäävad kehtima ning teatud aja möödumisel ei hinnata vastavat tegevust ümber. Kahjuks maksuhalduri pressiteade sellest olulisest momendist vaikib.

Ettevõtjal, kes esitas kogu nõutava tollidokumentatsiooni ja klassifitseeris kauba veinina ning kui tolliametnikud seejuures kontrollisid kaupa ja aktsepteerisid kauba sisseveo, oli ja on õigus loota ja tegutseda mõistlikus ootuses, et täites kõik omapoolsed kehtivast õigusest tulenevad kohustused, ei teki talle täiendavat maksukohustust ja intressinõuet. Vastupidise seisukoha aktsepteerimisel seadustaksime umbusu ja usaldamatuse nõude riigi tegevuse suhtes. Tollivõimude tegevus aga mitte ainult ei pea olema, vaid peaks ka näima ausa ja usaldusväärsena.

Soovitus

Seega tasub kõigil ettevõtjatel, kelle postkasti on õnnistatud Maksu- ja Tolliameti teavituskirjaga veini ümberklassifitseerimise vajaduse kohta, enne tollideklaratsioonide muutmisele asumist tõsiselt kaaluda maksuhalduri tegevuse õiguspärasust. Ehk enne tasub ikkagi üheksa korda mõõta.

Täiendav informatsioon: partner Priit Lätt (priit.latt@glimstedt.ee).