Julged küsijad said vastused. Vastab tööõigusspetsialist Tiia E. Tammeleht

Omal soovil esitatud lahkumisavalduse alusel tuleb tööleping lõpetada avalduses näidatud kuupäeval, kui see on õigeaegselt ehk 1 kuu varem esitatud. Kui töötaja on oma lahkumissoovist vähem aega ette teatanud, võib tööandja teda 1 kuu kinni pidada, teatades sellest ka töötajale. Kindlasti tuleb tööleping lõpetada hiljemalt üks kuu peale avalduse andmist, seda ka töötaja puhkuse või haiguse ajal. Kui haiguse tõttu jäi x arv puhkusepäevi kasutamata, tuleb tööandjal maksta nende eest hüvitust. Kui töötaja sai puhkust avansina, võib lõpparvest puhkusetasu kinni pidada ilma töötaja nõusolekuta. Kui lõpparvet ei ole ja millestki kinni pidada ei ole, siis võib tööandja nõuda töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu avansina saadud puhkusetasu töötajalt tagasi.

Kas seadus näeb ette mingi kindla arvu haiguspäevi aastas, mille jooksul ei pea arstitõendit tooma? Ja kas need päevad arvutatakse sel juhul palgast maha? Küsimus tekkis sellest, et töötajad ütlevad sageli lihtsalt, et on haiged ja puuduvad töölt päeva või paar. Kuidas peaks sel juhul regeerima, kas võib arstitõendit nõuda?

Ei, seadus ei näe ette haiguspäevade arvu, mis võimaldaks töötajal haigusleheta kodus olla ning tööandjal puudub ka palga maksmise kohustus. Selline regulatsioon kehtis enne 19.06.2002 vastu võetud ravikindlustusseadust. Seega, kui töötaja jääb haigestumise tõttu koju, tuleb tal võtta selle tõendamiseks haigusleht. Tõsi, praktikas võivad (seda ka tehakse) pooled kollektiivlepingus kokku leppida, mitu päeva võib töötaja haigestumise tõttu töölt puududa ilma, et ta peaks võtma haiguslehe.

Kui tegemist oli lapsehoolduspuhkusega, siis seda aega tööaastasse ei arvata. Tingimata tuleb tutvuda puhkuseseadusega ja Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2001.a määrusega nr 278 kehtestatud "puhkusetasu arvutamise korraga". Teadamata täpselt tööaastat ja "isapuhkuse" liiki ja aega ei ole võimalik küsimusele täpsemalt vastata.

Soovin teavet isa puhkuse ja vastava toetuse kohta pärast lapse sündi(vist 2 nädalat ) Selgitage, kes maksab, kui pika aja eest ja mis summas, kas on ka mingi aeg, mis aja jooksul tuleb need päevad (soovi korral) välja võtta?

Täiendavat lapsehoolduspuhkust on õigus saada isal ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi 14 kalendripäeva ulatuses. Iga täiendava lapsepuhkuse päeva eest on isal õigus saada tasu 66 kr (bruto) päevas vastavalt puhkuseseaduse § 30 lõikele 1 ja Vabariigi Valitsuse 28. augusti 2001.a määruse nr 287 "Puhkusetasu ja hüvitise suurus ning maksmise kord riigieelarve vahenditest" § 2 lõikele 2.

Kui töötaja on tööle võetud fikseeritud kuupalgaga (nt 8 000 krooni = 6000 krooni põhipalk ja 2000 krooni lisatasu igakuiselt), siis kuidas arvestada puhkuse tasu? Töötaja puhkab näiteks 2 nädalat aprillis. Kui eelneval 6 kuul puhanud ei ole, siis säiliks nagu kuutasu 100% (arvestatakse 8000 krooni), jagatuna lihtsalt töötatud aja ja puhkuse päevade vahel. Kui aga sama töötaja puhkab nüüd ka juunis 2 nädalat, kuidas sel juhul arvestus käib? Sama loogika kohaselt, et säilib 8000 kroonine töötasu?

Püsiva palga ja lisatasu puhul arvestatakse puhkusetasu analoogselt palga arvestamisega, kuid makstakse välja eelviimasel töötamise päeval enne puhkust. Palga maksmine jätkub sama moodi ka sel juhul kui puhkust antakse osadena, st nii aprillis kui ka juunis. Vaadeldaval juhul võib jätkata palga maksmist, st puhkusetasuks on ette makstav 8000 krooni alusel arvestatud palk. Arvestuslikult on siis kahe nädala puhkusetasu umbes 4000 krooni.

Kui töötaja on olnud nt 6 aastat järjest lapsehoolduspuhkusel ja enne pikale puhkusele jäämist oma korralist puhkust välja ei võtnud, kuidas siis toimida, kui ta nüüd tahab ilma uuesti tööle asumata töölepingu lõpetada? saan aru, et tal on õigus puhkusekompensatsioonile, aga kuidas seda nüüd arvestada ja arvutada?

Lapsehoolduspuhkusel olnud töötaja tööaasta pikeneb umbes 6 aasta võrra. Tema puhkusenõue ei ole aegunud. Hüvitise arvestamisel tuleb lähtuda puhkusetasu arvutamise korra (VV 23.08.2001.a määrus nr 278) § 3 lõikest 3 - töölepingus näidatud palgamäära tuleb korrigeerida palga alammäära muutumise indeksiga. Kuus aastat tagasi, s.o 2001. aastal oli Eesti alampalk 1600 krooni, tänavu on see 3600 krooni. Indeks seega 2,25 (3600:1600). Kui töötaja 2001. aasta palk oli töölepingus näiteks 3000 kr, siis tuleb see summa korrutada 2,5-ga ja tema keskmiseks palgaks on nüüd 6750 kr.

Indekseerimine ei ole vajalik, kui töötaja palk oli juba lapsehoolduspuhkusele jäämise ajal üle praeguse Eesti keskmise palga või kui palgamäär on kehtestatud seaduse, valitsuse või kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega või kollektiivlepinguga. Kui indekseeritud palk osutub suuremaks kui on viimane riigi keskmine palk, tuleb maksta riigi keskmist palka, st see on indekseerimise puhul piiriks.

Oletame,et töötaja on tööl alates jaanuar 2005. 2005 aastal ei puhanud üldse, kas siis 2006 aastal saab ta puhata 56 päeva?Nagu siis eelmise aasta puhkusepäevad lisanduvad selle aasta omadele?Kas olen sellest õigesti aru saanud?

Jah, põhimõtteliselt küll. Puhkust antakse tööaasta eest tervikuna - tööaasta 01.01.2005-31.12.2005 eest 28 kalendripäeva, järgmise tööaasta (01.01.06-31.12.06) eest 28 kalendripäeva ja sel aastal tuleks anda juba puhkust 28 kalendripäeva kolmanda tööaasta eest, mille võib ka summeerida. Puhkuste ajakavas peab olema just jooksva aasta puhkus näidatud ja sellele tuleks lisada eelmiste aastate puhkused või nende osad.

Meie töötaja jäi juunis dekreetpuhkusele, korraline puhkus jäi välja võtmata, selle avalduse kirjutas ta nüüd. kuidas käib puhkusetasu arvutamine?

Küsimuse põhjal võib eeldada, et töötaja jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele eelmise aasta juunis ja on nüüd lapsehoolduspuhkusel. Kui töötajale ei ole töölepingu peatumisel (töövõimetuse ja lapsehoolduspuhkuse aeg) rohkem kui 12 kuu jooksul palka makstud, tuleb tema töölepingus näidatud palgamäära korrigeerida palga alammäära muutumise indeksiga. Eelmisel aastal oli alampalk 3000 krooni, tänavu 3600 krooni, indeks seega 1,2. Töötaja palgamäär tuleb korrutada 1,2-ga, mille tulemuseks on kuupalk ja millest omakorda arvestatakse päevapalk.

Kui töötaja palk on töölepingus suurem või võrdne riigi keskmise palgaga või on palk kehtestatud seaduse, valitsuse või kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega või on kollektiivlepingus kokku lepitud, ei ole palka vaja korrigeerida. Ka korrigeeritud palga piiriks jääb vabariigi keskmine palk (viimane Statistikaameti poolt avaldatud keskmine palk). Lähemalt vt Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2001.a määrusega nr 278 kehtestatud "Puhkusetasu arvutamise kord".

Lugupidamisega

Tiia E. Tammeleht

EAKL õigussekretär