Eesti Maa- ja Majaomanike Liidust ja selle asutajast Aare Pällinist

Aare Pällini sõnul hõlmabEesti Maa- ja Majaomanike Liit üsna kitsast, kuid siiski Eestiriigile olulist valdkonda – nimelt maa- ja kinnisvaraomandigaseotut ja antud valdkonnas inimestele probleemide lahendamisel toeksolemist. Näiteks pakub liit spetsiaalset õigusalastnõustamist. Kui kellelgi on probleeme ehitusõigusega,kinnistute sihtotstarbe muutmisega või erinevate maa-aladevahetamisega, võib liit asuda appi.

Tegelikult tundub, et nii-öelda„juura-värk“ on sel alal ääretult peen. Pällinon sellega nõus – antud valdkond nõuab vägadetailset ja kontsentreeritud lähenemist ja arusaamist, kuidseni on suudetud paljusid inimesi ka aidata, näitekshalduskohtutes esindades.

„Töö antud liidu all onmulle üks eneseteostusvõimalus,“ räägibPällin, kes on tegelenud põllumajandusliku õiguseja kinnisvaraõigusega aastast 1988. „Esimene töökohtoligi mul tol ajal põllumajandusettevõttes,“ tõdebta.

Viljandi Talupidajate Liidus töötadesaastatel 1989-1991 nägi Pällin esimest korda, milliseidprobleeme on paljudele inimestele tinginud maa- ja varade tagasisaamisega seotud asjaajamised.

„Ja osad probleemid kestavadsiiamaani, sest Eesti vabariigi omandireform on veninud koguni 15aasta peale, see on kulutanud paljude inimeste närve ja ajanudtülli suguvõsasid ja osadele pakkunud kummalisirikastumisviise.“

Pällin tõdeb, etkohtualased vaidlused on läinud üha keerukamateks, sesttagastamis-pärimisküsimustele lisaks on juurde tulnudmitmed probleemid riigi- ja omavalitsusasutustega.

„Hämmastav on, et kavandatakseigasuguseid üle-Euroopalisi projekte, kuid samas on unustatudEestis taastekkinud eraomandite küsimused väga paljudesaspektides,“ möönab Pällin. „See, et maaomanikearvamusi ja vajadusi tuleks kohelda võrdväärsetepartneritena meie riigis väga paljude teiste institutsioonidega– ka see on unustatud.“

Samas leiab ta, et kuna maaomand onEesti riigis isegi paljusid suguvõsasid tülli ajanud,võiks ja peaks maaomandi küsimused olema palju rohkemriikliku tasandi probleem. „Oleme püüdnud lahendada ligi500 juhtumit oma tegevusaja jooksul. Liit tegutseb aga juba aastast2001.“

Eesti Maa- ja Majaomanike Liit koondablisaks juhatuse esimehele ja sekretärile paljusid liikmeid,kellest osad on jõudnud liidu liikmeteks just selle kaudu, etsaanud liidult abi oma probleemile. „Vajadusel anname ka internetikaudu nõu ja küsijaid jätkub,“ tõdebPällin.

Kuid kuna lugu antud liidust onraamatupidamisinimestele suunatud, tuli jutuks ka liiduraamatupidamine. Selgus, et raamatupidajat sellel liidul (veel) eiole. „Raamatupidamises kasutame audiitorbüroo teenuseid, keson tuntud firma ja seni oleme selle büroo tööga rahulejäänud,“ räägib Pällin. „Liidu sekretärsüstematiseerib raamatupidamisalased dokumendid ningaudiitorbüroo korraldab raamatupidamise ja aruandluse – senion antud süsteem toimunud.“

Kuna liidul on põhikirjajärgnekohustus anda liidu liikmetele aru liidu tegevusest ja arengust,sealhulgas raamatupidamisest, näeb Pällin liiduraamatupidamise korrashoidu ääretult olulise nüansina.Ja tõepoolest – liidu koosolekutel räägitakse kaliidu raamatupidamise teemadel.

Liidu liikmed on inimesed erinevateltelualadelt. „Neid inimesi liidab õigusalane küsimus,mis on seotud vara tagasi saamisega, kuid veel mitmeid teisedkiaspektid on olulised.“

Erialadesse kuulumiselt on liiduliikmed väga mitmekesised – näiteks on nii inglisefilolooge kui ka turvatöötajaid. Aeg-ajalt korraldab EestiMaa- ja Majaomanike Liit oma valdkonnas olulisi konverentse. „Olemeosalenud ka nelja seaduse välja töötamisel, näitekskinnisasja sundvõõrandamise seaduse osas osalesimeRiigikogu kooskõlastamise ringis ja meie arvamust võetika kuulda.“

Autor: Aive Antsov