Raamatupidaja.ee  • 18. veebruar 2007
Jaga lugu:

Välisriigi tulude maksustamine

Üldist rahvusvahelisestmaksustamisest

Välisriigi tulude maksustamiselon oluline residendi mõiste. Eestis maksustatakse residendikogu maailmas teenitud tulu ning mitteresidendi ainult Eestist saadudtulu. Sarnaselt toimub see ka teistes riikides. Seega isik, kes elabühes riigis ja töötab teises, peab paratamatultarvestama kahe riigi, nii elu- kui töökohariigi erinevatemaksuseadustega. Eesti residendist füüsiline isikdeklareerib Eestis kogu maailmas teenitud tulud, sealhulgasvälisriigist saadud tulu isegi juhul, kui see on välisriigisjuba maksustatud. Kahes riigis tulude deklareerimine ei tähendaveel topeltmaksustamist. Topeltmaksustamise vältimisekskoduriigis tavaliselt vähendatakse välisriigis teenitudtulult arvutatavat tulumaksu välisriigis juba tasutud tulumaksuvõrra või seaduses sätestatud tingimustel hoopisvabastatakse välisriigis juba maksustatud tulud maksustamisestEestis.

Residendi mõiste

Residendi mõiste leiametulumaksuseaduse §-st 6. Maksustamise mõttes on isikukodakondsusest olulisem, kus ta tegelikult elab ja millise riigiga taon tegelikult rohkem seotud. Maksuresidentsust ei muuda ajutineelukohast eemalviibimine, kui elulised huvid on endiselt seotudEestiga, isegi juhul, kui isik on kodust ära üle pooleaasta. Kui Eesti resident viibib ajutiselt Eestist eemal töölvälisriigis, siis tema maksuresidentsus koduriigis reeglina eimuutu.

Maksu- ja Tolliamet on koostanud juhendifüüsilise isiku residentsuse määramise kohta, mison avaldatud ameti veebilehel

http://www.emta.ee/

.

Maksulepingu kohaldamine

Eesti onerinevate riikidega sõlminud kahepoolse tulumaksugatopeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamiselepingu (edaspidi maksuleping), millega lepinguosalised riigidjagavad maksustamise õigused omavahel eesmärgiga vältidalepinguosaliste riikide residentide topeltmaksustamist ning tõkestadamaksudest kõrvalehoidumist nendes riikides.

Palgatulu maksustamisest välisriigis

Eesti resident,kes töötab välisriigis, peab arvestama võimalusega,et nimetatud välisriigi seaduste kohaselt maksustatakse sellesvälisriigis teenitud tulu, isegi juhul, kui saajaks ei ole selleriigi elanik vaid on Eesti resident.

Seega on Eesti residendil alati ennevälisriiki tööle asumist kasulik tutvuda just selleriigi maksustamise korraga, mis ei pruugi olla Eesti omaga vägasarnane. Paljudes riikides on sätted, mille kohaseltmaksuhalduri juures registreerimata isikutele tehtud väljamaksetelton kehtestatud tavapärasest kõrgemad kinnipeetavadtulumaksu määrad, mõnes riigis koguni üle 50%väljamakselt.

Välisriigis tasutavatulumaksu suurus võib oleneda näiteks palgasummasuurusest, aga ka tululiigist, erinevatest maksuvabastustest ja-soodustustest või muudest asjaoludest.

Välisriigi maksukohustustekohta soovitame hankida infot väljamakse tegijalt ja välisriigimaksuhaldurilt.

Paljude riikide maksuhalduridpakuvad inglisekeelset infot oma veebilehel, näiteksmaksustamise kohta Soomes aadressil

http://www.vero.fi/

.

Juhime tähelepanu, etvälisriigi tööandjad ei esita deklaratsioone Eestimaksuhaldurile, mistõttu välisriigi tulusid Eestiresidendist töötajate tuludeklaratsioonis ei eeltäideta.Välisriigist saadud tulud on alati vaja ise Eestituludeklaratsiooni märkida. Kui Eesti maksuhaldur soovibkontrollida välisriigi tulude deklareerimise õigsust,saab ta Eesti residentide välisriigi tulude kohta infotvälisriigi maksuhalduritelt. Erinevate riikide maksuhalduridteevad koostööd Eesti maksuametnikega, et nõudasisse Eesti residendi välisriigis tekkinud maksuvõlad.

Maksulepingu mõju palgatulumaksustamisele

Riikidevahelistes maksulepingutes onerinevate tululiikide maksustamise kohta eraldi sätted.Palgatulu maksustatakse reeglina ainult residendiriigis. Kuid kui tööon toimunud Eestiga maksulepingu sõlminud välisriigis,võidakse palgatulu maksustadada ka seal, kui maksulepingusmärgitud tingimused on täidetud. Enimtuntud on tingimus,mille kohaselt töötamine välisriigis üle 183päeva 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul toob kaasamaksukohustuse töö tegemise riigis. Kuid maksulepingupalgatulu maksustamist käsitleva artikli 15 lõige 2 annabpalgatulu maksustamise võimaluse töö tegelikutoimumise riigile ka juhul, kui töötaja on viibinudvälisriigis lühema perioodi, tingimusel, et tööandjaon nimetatud riigis resident või omab seal püsivattegevuskohta.

Maksuleping annab välisriigileõiguse maksustada Eesti residendi tulu, kuid maksu võetakse ainult juhul, kui selle välisriigi seadused maksustamise ettenäevad, sest maksuleping ei sätesta seadusestmittetulenevaid maksukohustusi.

Kui riigiga, kus Eesti residenttöötab, maksulepingut sõlmitud ei ole, võidaksepalgatulu välisriigis maksustada nii nagu selle riigi seadusette näeb.

Topeltmaksustamine välditakseEestis, kuid maksulepingu olemasolul on selleks võimalusedsuuremad.

Oletame, et Eesti resident töötasühe kuu Eestiga maksulepingu sõlminud riigis, näiteksSoomes, sai palka 10 000 Eesti krooni Soome tööandjalt,ning Soomes peeti nimetatud palgalt kinni tulumaksu 3500 Eestikrooni. Sellist maksustamist Soomes maksuleping ei keela. Kunatöötaja on Eestist eemal ajutiselt, siis temamaksuresidentsus Eestis ei muutu. Eesti residendist töötajatäidab andmed Soomest saadud palga ja seal kinnipeetud tulumaksukohta Eesti tuludeklaratsiooni maksustatava tulu tabelisse 8.1.Eestis tulumaksu nimetatud tulult juurde ei määrata, sestEesti seaduste alusel arvutatav tulumaks (2006.a 23%) oleks väiksem.

Maksuleping vabastab Eesti residendipalgatulu maksustamisest välisriigis, kui töötajaviibib välisriigis alla 183 päeva 12 järjestikusekalendrikuu jooksul ning töötab Eesti tööandjaheaks ning palka maksab Eesti tööandja. Sellisel juhulmaksab töötaja tulumaksu vaid Eestis, kuigi töötoimus välisriigis.

Kui Eesti äriühing osutabteenuseid välismaal, näiteks paigaldab maju Norras, ningselline tegevus toimub seal püsivalt, näiteks kauem kui 6kuud, siis Norraga sõlmitud maksulepingu kohaselt loetakse, etEesti äriühingul on Norras tekkinud püsiv tegevuskoht.Kui nüüd Eesti resident viibib nimetatud Eesti äriühingutöötajana Norras ehitusel, maksustatakse tema palgatuluNorras vaatamata selles välisriigis nimetatud töötajapoolt viibitud ajale.

Kui toodud näidete puhul Eestiresident oleks töötanud mõnes teises riigis, kellegamaksuleping veel jõustunud ei ole, näiteks Venemaal,kohalduksid olenemata saaja residentsusest Venemaal alati nii Eestikui ka Venemaa maksustamise sätted. Eestis võetakse Eestiresidendi palgatuludelt tulumaksu arvutamisel arvesse tulumaks, midaVenemaa seaduste kohaselt Eesti resident pidi seal saadud tuludeltmaksma.

Tööjõurent

Tööjõurendi allmõistame olukorda, kui tööandja annab oma töötajadkasutada teisele isikule, näiteks välisriigi residendile.Reeglina on töötasu maksmise kohustus tööandjal,kellega on sõlmitud tööleping, tööjõukasutaja tagab töötingimused ja –ohutuse.

Kui töötajad alluvadEesti äriühingult teenust saava välisriigi residendistisiku juhtimisele ja kontrollile ning Eesti tööandjalpuudub vastutus ja kontroll töötajate üle, siisnimetatud töötajate maksustamisel loetakse, et Eestiäriühing ei ole enam tegelik tööandja, vaid pigemvahendaja. Sellise palgatulu maksustamisel tuleb lähtuda toimuvategelikust sisust. Asjaolu, kus töö tegelikult toimub ningmillise riigi resident on tööandja tegelikult, omab suurttähendust lähetusega seotud hüvitiste maksustamiselEestis ning maksulepingutes sätestatud palgatulu maksuvabastustekohaldamiseks välisriikides.

Maksulepingu lahutamatuks osaks onselle protokoll. Norra, Soome, Rootsi, Taani ja Islandiga sõlmitudmaksulepingute protokollides on säte, mille kohaselt tööjõurendikorral maksulepingust tulenevad palgatulu maksuvabastused välisriigisei kehti, kui Eesti tööandja osutub hoopis tööjõuvahendajaks. Näiteks kui Eesti äriühing on omatöötajad rentinud Norra residendile, siis loetaksetegelikuks tööandjaks Norra residenti ning Eestiresidendist töötajate palgatulu võidaksemaksulepingu kohaselt maksustada Norras juba juhul, kui töötajadviibivad Norras alla 183 päeva 12 kuu jooksul.

Kui Eestitööandja on Eestis tulumaksu samalt Norras teenitud tulultjuba kinni pidanud, tekib töötaja palgatulutopeltmaksustamine.

Näitekspeeti Eestis kinni palgalt summas 10 000 krooni kinni tulumaks 1 840krooni. Töötaja saab maksuteate ka välisriigimaksuhaldurilt, mille kohaselt sama isik peaks samalt tulult maksmatulumaksu välisriigis, näiteks summas 1 000 krooni.Nimetatud töötaja tasub tulumaksu välisriigimaksuhaldurile, deklareerib välisriigi tulud koos makstudmaksuga Eestis ning taotleb tagasi Eestis kinnipeetud tulumaksuvälisriigis tasutud osas (näites tagastatakse töötajaleEestis 1 000 krooni).

Kui välisriigiseaduste alusel siiski Eesti residente tulumaksuga ei maksusta, siisEesti tööandja väljamakse tegijana peab residendistfüüsilisele isikule tehtud tulumaksuga maksustatavaltväljamakselt tulumaksu Eestis kinni pidama, seda ka juhul kuiEesti äriühing väljamakse tegijana on vaid tööjõuvahendaja.

Lähetus

Eestis ei maksustatatulumaksuga Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel japiirmäärades näiteks töötajale tööandjapoolt makstavaid töölähetusega seotud päevaraha(tulumaksuseaduse § 13 lg 3 p 1). Töötaja lähetamisekorral välisriiki on hetkel kehtiva määruse kohaseltmaksuvaba päevaraha 500 krooni päevas. Kui isik osutabteenust võlaõigusliku lepingu alusel, ei saa lähetusepäevaraha maksuvabastust Eestis kohaldada.

Töölähetuson töötaja lähetamine tööülesannetetäitmiseks väljapoole töölepinguga määratudtöö tegemise asukohta. Töö tegemise asukoht kuitöölepingu kohustuslik tingimus peab olema kindlaksmääratud töölepingus. Töölepingusfikseeritud töö tegemise koht peab ka sisuliselt vastamasellele, kus töötaja peamiselt oma tööülesandeidtäidab.

Kui Eesti äriühingupõhiline majandustegevus seisnebki Eestist tööjõuotsimises ja välisriiki vahendamises ning kui Eesti äriühinguvõi tööandja töötajad tegelikult kunagiEestis ei tööta või kui töölepingusse ontöö tegemise kohaks märgitud välisriik, ei saaolla tegemist lähetusega Eestist ning ei ole õigustatudlähetuse päevarahade maksuvabastus Eestis.

Maksuvabalt saab maksta päevarahaEestis ainult juhul, kui sisu poolest on tegemist lähetusega.

Juhul kui tõepoolest ontegemist lähetusega, ei pruugi Eestis maksuvabad lähetusegaseotud päevarahad ning sõidu- ja majutuskulud ollamaksuvabad välisriigis. Sellised Eestist lähetamistegaseotud tulud võidakse olenevalt välisriigi seadustestsaaja palgatuluna tulumaksuga maksustada.

Samuti vastupidi,välisriigi seaduste kohaselt maksuvabadeks loetud tulud ei tooautomaatselt kaasa maksust vabastamist Eestis.

Muud tulud

Maksulepingutes on eraldi sättederinevate tululiikide maksustamise kohta. Lisaks palgatulule onmaksulepingutes reeglina kokku lepitud kinnisvaratulu, dividendi,intressi, litsentsitasu, vara võõrandamise kasu,ettevõtluse kasu, juhtimisorgani liikme tasu, esinejate tasu,pensioni ja riigiteenistuse tasu maksusoodustuste ja –vabastustesätted. Konkreetsest riigist saadud konkreetse tululiigi korraltuleks lähtuda just selle riigiga sõlmitudmaksulepingust. Igast välisriigist saadud iga tululiigi kohtaarvutatakse Eestis tulumaks eraldi. Näiteks Soomes palgaltmääraga 35% tasutud tulumaksusummaga ei saa vähendadasamast või teisest välisriigist või Eestistsaadud üüritulult tasutavat tulumaksu.

Soovitame täpsemat infotmaksulepingute mõjust küsida Maksu- ja Tolliametiteenindusbüroodest, üldist infot saate Maksu- ja Tolliametiveebilehelt http://www.emta.ee/.

Välisriigi tuludedeklareerimine Eestis

Eesti residendistfüüsiline isik deklareerib Eestis ka välisriigisteenitud tulu. Välisriigis juba tasutud tulumaksusumma saabkirjutada residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonivälismaa tulude tululiigile vastavasse tabelisse võiettevõtluse vormi E välismaa tulude tabelisse vastavatulusumma juurde välisriigi tulumaksu lahtrisse. Eestituludeklaratsioonis võib näidata tulumaksu, milletasumine oli välisriigi seaduste või maksulepingu aluselkohustuslik ja lõplik (tagastamatu).

Välisriigisteenitud palgatulu deklareeritakse Eesti füüsilise isikutuludeklaratsioonis tabelis 8.1. Kui töö on välisriigistoimunud üle 183 päeva 12 järjestikuse kalendrikuujooksul ning palgatulu on välisriigis olnud maksustatav,kantakse andmed tabelisse 8.8. Nimetatud tabelisse kantud tulusidEestis ei maksustata.

Kui töö onvälisriigis toimunud üle 183 päeva 12 järjestikusekalendrikuu jooksul ja välisriigis on palgatulu olnudmaksustatav, kuid välisriigis tegelikult tasutav tulumaksu summaon null, näiteks lubatud mahaarvamiste tõttumaksustatavast tulust, siis kantakse andmed samuti tabelisse 8.8.Palgatulu maksustamist välisriigis tõendab kirjalikkinnitus välisriigi maksuhaldurilt.

Kui aga Eesti residentsai välisriigist tulu, mida seal tulumaksuga ei maksustatud,siis makstakse kogu summalt tulumaks ainult Eestisse, arvestadeslubatud mahaarvamisi Eestis.

Kui isik lahkubEestist nii, et

eiole, muutub ka maksuresidentsus ning mitteresidendina ei ole tal enamEestis kohustust deklareerida kogu maailmas teenitud tulu.

Välisriigitulumaksu tasumise tõendamiseks peab Eesti residendisttulusaajal olema väljamaksja või välisriigimaksuhalduri tõend, millele on märgitud väljamaksjatja saajat üheselt tuvastavad andmed, väljamakse suurus(üldsumma koos kinnipeetud maksudega) ja sellelt tasutud maksudliikide ja summade lõikes. Välisriigis tasutud tulumaksnäidatakse tuludeklaratsioonis selles valuutas, milles saadi.Tõendile on oluline märkida väljamakse ja maksudevaluuta ja kuupäev, sest saadud tulu ja makstud maksudarvutatakse Eesti kroonidesse vastavalt tulu saamise ja tulumaksutasumise päeval kehtinud Eesti Panga päevakursile.

Tulumaksukohustuse arvutamiselEestis arvestatakse ka Eesti seaduste kohaselt võimalikemahaarvamistega tulust. Kuid

Eestituludeklaratsiooni märgitud mahaarvamiste (näitekseluasemelaenu intress, koolituskulu) alusel ei saa tulumaksutagastada, kui Eestis ei ole üldse tulumaksu tasutud. Kui koguaasta tulud on teenitud ainult välisriigis, siis Eestituludeklaratsiooni märgitud eluasemelaenuintressidelt,koolituskuludelt ega muudelt mahaarvamistelt midagi tagastada pole.Küll saab aga mahaarvamistega vähendada Eestis tasutavattulumaksusummat, kui välisriigis tasutud tulumaks oli väiksemEestis samalt tulult arvutatud tulumaksust. Näiteks kuivälisriigis teenitud palgatulult summas 10 000 krooni tasutivälisriigis tulumaksu 1 300 krooni, tuleks Eestis juurde tasuda1 000 krooni. Kui aga näiteks samal isikul on tehtudkindlustusmaksed täiendava kogumispensioni kindlustuslepingualusel (pensioni kolmandasse sambasse), mis on Eestis mahaarvatavad,(tulumaksuseaduse § 28 tingimustel) saab neid Eestismaksustatavast tulust maha arvata kuni 1000 krooni ulatuses ningtegelikult tuludeklaratsiooni alusel tulumaksu juurde tasuda eituleks.

Selles kirjutisestoodud näidetes on tulumaksusumma arvutused toodud lihtsustatudkujul. Tuludeklaratsiooni alusel Eestis juurdemakstava tulumaksusummaarvutamisel võetakse arvesse kogu maailmas teenitudmaksustatavad tulud, erinevatele tululiikidele kohalduvad erinevadmaksumäärad, Eestis lubatud mahaarvamised ning viimastepiirangud, abikaasade ühisdeklaratsiooni korral ka abikaasaandmed, residendiks oldud perioodid jne, mistõttu võibtegelik kogu tuludeklaratsiooni alusel arvutatud tulumaksusummanäidete arvutustest konkreetsetest asjaoludest olenevalterineda.

Topeltmaksustamise vältimine

Välisriigis juba tasutud lõplik(mittetagastatav) tulumaks võetakse Eestis samalt tululttulumaksu arvutamisel arvesse ning olenevalt tululiigist kasvähendatakse Eestis tasumisele kuuluvat tulumaksu välisriigissamalt tulult juba tasutud tulumaksu võrra võivabastatakse välisriigis juba maksustatud tulu Eestismaksustamisest.

Kui välisriigistasutud tulumaksusumma on suurem Eesti seaduste alusel samaltpalgatulult arvutatud tulumaksust, siis Eesti tulumaksusummatületavat välisriigi tulumaksu osa Eestis ei tagastata.Oletame, et Eesti resident on tasunud tulult summas 10 000 kroonivälisriigis tulumaksu 3500 krooni. 2006.a saadud tuludelekohaldub Eestis tulumaksu määr 23%. Eeltoodus on näha,et Eesti tulumaksukohusustus samale tulule oleks olnud väiksemkui välisriigis makstud summa, kuid välisriigiskinnipeetutud maksust Eestis midagi ei tagastata.

Tuletame meelde, etEestis võetakse kogu maailmas teenitud tuludelt tulumaksusummaarvutamisel arvesse ka maksuvabastused, näiteks maksuvaba summa24 000 krooni aastas kohaldub ka välisriigi tuludele, kui Eestismaksustatavad summad puuduvad. Kuid kui välisriigis on jubatasutud tulumaksu rohkem Eestis arvutatust, ei ole Eestis maksuvabasummat võimalik kohaldada.

Kui aga Eesti seadustekohaselt arvutatud tulumaks on suurem välisriigis tasutudtulumaksust, tuleb Eestis juurde tasuda vahe, mille võrravälisriigi tulumaks oli väiksem Eesti tulumaksukohustusest.

Näiteks kuivälisriigis teenitud palgatulult summas 10 000 krooni tasutivälisriigis 13% tulumaksu, siis Eestis määrataksenimetatud summale juurde 10% ehk vahe (23-13), mille võrraEesti tulumaks on suurem. Kogu Eestis juurdemääratavatulumaksusumma arvutamisel lahutatakse maksustatavast summast mahamaksuvaba osa (24 000 krooni aastas) ning muud lubatud mahaarvamised,kui isik on vastavaid kulutusi teinud.

Olgu Eestiresident olnud 2006.a üle poole aasta välisriigis töölja saanud kokku 7 000 EUR palka. Eestis arvutatult tuleks tasudatulumaks 19 671 EEK = (7 000 EURx15,6466-24000) x 0,23. Kuivälisriigis on samalt summalt juba tasutud tulumaks 700 EUR, mison 10 953 EEKi, siis Eesti ja välisriigi tulumaksu vahet summas8 718 krooni (=19 671 – 10 953) Eestis tasuda ei tule, sest Eestison nimetatud tulu maksuvaba (tulumaksuseaduse § 13 lg 4).Nimetatud palgasumma tuleb Eestis siiski deklareerida välisriigitulude tabelis 8.8.

Võimalikud tulumaksuümberarvutused

Asjaolu, et Eestitööandja on välisriigis teenitud tuludelt tulumaksujuba Eestis tasunud, ei vabasta saajat tulude maksustamisestvälisriigis. Maksulepingutes on riigid kokku leppinud, millisetululiigi korral millise riigi seadused kohalduvad. Kui Eestiresidendil tekib Eestis juba maksustatud tulult maksukohustus kavälisriigis selle riigi seaduste ja maksulepingu alusel, tagabtopeltmaksustamise vältimise koduriik Eesti ning eelnevaltEestis enammakstud tulumaks tagastatakse Eestis maksumaksja taotlusealusel.

Kuna erinevate riikidetulude deklareerimise korrad ja tulumaksu tasumise tähtajad onerinevad, on võimalik, et samalt tulult välisriigistasutud tulumaksu saab Eestis deklareerida ja arvesse võttatunduvalt hiljem kui on Eestis samade tulude deklareerimise janendelt tulumaksu tasumise tähtaeg. See tähendab, etvälisriigi tulumaksu Eestis arvessevõtmiseks on vajaEestis juba esitatud tuludeklaratsioon parandada ja taotleda Eestisenammakstud tulumaksu tagastamist.

Kui välisriigitulu on Eestis juba deklareeritud koos välisriigis tasutudtulumaksuga, kuid pärast Eestis tuludeklaratsiooni esitamistselgub, et välisriigis esialgselt makstud tulumaks ei olnudkilõplik vaid näiteks osaliselt hiljem maksumaksjaletagastatakse, on samuti vaja Eestis tuludeklaratsiooni muuta.Välisriigi tulumaksusumma muutumisest tuleneva ümberarvutusetulemusena on võimalik, et maksukohustus Eestis suureneb ningtulumaksu on vaja juurde maksta Eestis.

Kui Eesti residentleiab, et tema välisriigi tulude maksustamine ei olnud kooskõlasnimetatud riigiga sõlmitud maksulepinguga, on maksumaksjalõigus vaidega pöörduda Eesti maksuhalduri poole.

Sotsiaalmaksuga maksustamisest

Lisaks tulumaksule maksustataksepalgatulu erinevates riikides erinevat liiki sotsiaalkindlustusemaksudega, mida reeglina makstakse riigis, kus töö toimub.Eestis on sotsiaalmaksukohustus tööandja kanda, kuid seepole kõigis riikides nii. On tavapärane, et erinevadsotsiaalkindlustuse maksud peetakse välisriigis kinni töötajapalgast.

Kokkuvõtteks

Oluline on meelespidada, et Eesti residendi välisriigi tulud deklareeritaksealati ka Eestis. Välisriigis teenitud tulud võidakseolenevalt töötamise riigi maksuseadustest ningmaksulepingust maksustada ka selles välisriigis. Eesti residenditopeltmaksustamine välditakse Eestis. Välisriigi tulud eiilmu eeltäidetuna Eesti tuludeklaratsiooni, mistõttukoormus deklareerimiseks vajalike tõendite kogumisel onmaksumaksja õlul. Tulenevalt erinevustest riikidemaksusüsteemides ja deklareerimise ning tulumaksu tasumisetähtaegades võib olla vajalik Eestis juba esitatudtuludeklaratsiooni muutmine ja juba tasutud tulumaksusummaümberarvutus. Kui isik on Eestist lahkunud ja muutunudmitteresidendiks, ei pea ta deklareerima kogu maailmas teenitud tuluEestis.

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Enimloetud
Marianne Lõhmus
Marianne LõhmusärijuhtTel: Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt