• 13.02.07, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eelmise aasta lõpus jätkus kiire majanduskasv

Eesti majandus kasvas 2006. aasta neljandas kvartalis 11,2 protsenti. Eelmise aasta kokkuvõttes ulatus majanduskasv 11,5 protsendini, mis on 2005. aasta keskmisest kasvust protsendipunkti võrra kiirem. Euroopa liikmesriikide majanduskasv oli eelmise aasta lõpus viimaste aastate kiireim, ulatudes neljandas kvartalis 3,4 protsendini.
Eelmise aasta neljanda kvartali majanduskasvu andis suurima panuse tõenäoliselt sisenõudlus – seda peegeldavad jaemüügi ja autokaubanduse suurenenud kasvunumbrid, jätkuv hinnatõus kinnisvaraturul ning ehitustööde mahtude tugev kasv.
Eratarbimise tõusu toetas kiire tööhõive, palkade ja laenukoormuse kasv. Kodumajapidamiste kogu laenujääk kasvas neljandas kvartalis hoogsalt, kuigi kasvutempo jäi alla kahe eelmise kvartali näitajatele.
Möödunud aasta viimase kvartali investeeringute jõulisele kasvule viitab jätkuvalt kõrge laenamisaktiivsus, mis on valdavalt suunatud sisenõudlusse. Sealhulgas on veelgi suurenenud kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindusettevõtetele antud laenude osakaal laenuportfellis.
Majanduskasvu toetas ka ekspordisektor, kuid selle panus kasvu eelmise aasta lõpus ilmselt vähenes. Kaupade ja teenuste ekspordi kasvutempo aeglustus esialgsel hinnangul neljandas kvartalis. Impordi kasv ületas märgatavalt ekspordi kasvutempot, mis tingis jooksevkonto defitsiidi suurenemise 2005. aasta viimase kvartaliga võrreldes.
Majanduse kiire kasv jätkub ka käesoleva aasta esimeses kvartalis, kuid selle tempo peaks aeglustuma, seda osaliselt kõrge võrdlusbaasi tõttu – 2006. aasta kasvunumbrid, mis on võrdluse aluseks, olid samuti suured. Majanduse kindlustunde indikaatorid olid jaanuaris suuremad kui aasta tagasi – see viitab soodsa ärikonjunktuuri püsimisele ning tarbijate kasvavale optimismile. Ettevõtjate kindlustunne jaanuaris aga alanes võrreldes eelmise aasta viimaste kuudega – seda valdavalt tänu kindlustunde vähenemisele tööstuses, ehituses ja teenindussektoris.
Pressiteates on kasutatud Eurostati, statistikaameti, konjunktuuriinstituudi ja Eesti Panga andmeid.
Lisainfo:
Kristjan Pungas
RahandusministeeriumMajandusanalüüsi osakondtel. 611 32 84e-post: [email protected]

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 15:14
Kuidas tagada, et ülekanne jõuaks kohale mõne sekundiga?
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele