Rahandusminister tunnustas finantsinspektsiooni tööd

"Finantsinspektsiooni tegevuse viie esimese aasta jooksul ei ole meie ühiskond pidanud muretsema oma säästude pärast ja ka finantsasutused ei saa kurta, et nende tegevust liigselt ahistataks. Pigem vastupidi, Euroopa Liidu ühe väiksema finantsjärelevalve asutusena on finantsinspektsioon suutnud tasakaalustatult panustada kõikjale kolme põhisuunda – nii turu analüüsil põhinevasse ennetavasse seadusloome initsiatiivi, faktidest lähtuvale kontrollitegevusele kui avalikkuse igakülgsele teavitamisele, " kõneles minister.

Konverentsi avakõnes peatus minister ka Euroopa Liitu astumisega kaasnenud uutel väljakutsel ning rahvusvahelise koostöö olulisusel, rõhutades selle tähtsust suurte piiriüleste finantskriiside haldamisel. "Finantskriiside juhtimise valdkonna arendamisel on silmaga näha edusammud – ülemöödunud aastal laiendati finantskriiside juhtimise koostöökokkulepet ka rahandusministeeriumitele ning mullu viidi läbi üle-euroopaline finantskriisi simulatsiooniharjutus," rääkis minister."Siseriiklikult on oluline edenemine kokkulepe finantskriiside haldamiseks Rahandusministeeriumi, Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni vahel. Samas on selge, et need on alles esimesed sammud ühise nn “kriisiihaldamise kultuuri” tekitamisel nii meie enda kui Euroopa Liidu tasandil. Tõsise, piiriülese ja süsteemse finantskriisi puhuks nõuab aga valdkonna edasiarendamine ühiseid jõupingutusi."

Eesti tulevikust kõneledes leidis minister, et Eestist võiks saada regionaalne finantskeskus."Eeldused selleks on meil olemas. Eestis on piisav finantsasutuste arv, pidevalt arenevad infotehnoloogilised lahendused, pädevad inimesed ning samuti sobilik geopoliitiline asend. Palju on räägitud sillast ida ja lääne vahel. Selle ideaali elluviimisel on finantsinspektsioonil kandev roll - tuleb tagada Eesti majanduse usaldusväärsus ja stabiilsus," rõhutas Aivar Sõerd.

Autor: Kristi Künnapas