14. jaanuar 2007
Jaga lugu:

Pensionikindlustus - I sammas

Kes saavad tulevikusriiklikku pensioni?

Pensionide arvutamine toimub riiklikupensionikindlustuse seaduse alusel (alates 2000. aasta 1.aprillist).Seadus sätestab muuhulgas, kellel on õigus riiklikulepensionile, missugustest osadest pension koosneb, mida need osadendast kujutavad ja kes määrab nende suuruse.

Vaatleme riiklikku vanaduspensioni.

Pensionikindlustusstaaž– õigus pensionile

Õigus vanaduspensionile onisikutel, kes on:

nõutavas vanuses (mehed – 63aastased; naiste pensioniiga kasvab vastavalt seaduses sätestatud ajagraafikule kuue kuu kaupa, kuni saavutab samuti 63 aastat. 2007. aastal võivad pensionile jääda 60aastased naised, kes on sündinud 1947.a jne. Meestega võrdne pensioniiga saabub 2016.a);

kellel on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži.

Riiklik pension koosneb kolmest osastja selle arvutamisel kasutatakse valemit:

P = B + S + K, kus

B on riikliku pensioni baasosa.See on kindla suurusega ja kõigile pensionäridele võrdne(kord aastas indekseeritav) osa, mille määr alates 2006.aasta 1. aprillist on 1001,41 krooni.

S on staažiosak, mille kauduhinnatakse tööpanust kuni 1998. aasta 31.detsembrini,arvestamata kunagi saadud palga suurust. Üldreeglina vastab siintööraamatusse kantud ühele tööaastale ükspensioniõigusliku staaži aasta. Staažiosaku rahaliseväärtuse leidmiseks korrutatakse tööaastate1arv aastahindega. Aastahinne on Vabariigi Valitsuse poolt määratav(kord aastas indekseeritav) suurus. Alates 1. aprillist 2006 onaastahinde väärtuseks 48,51 krooni.

K on kindlustusosak, mille puhulomab tähtsust isikustatud sotsiaalmaksu summa suurus, s.oteenitud palk. Alates 1. jaanuarist 1999 töötatud aastatekohta ajalist arvestust ei peeta. Määrava tähtsusegaon töötaja töötasult arvestatud või FIEettevõtlustulult makstud sotsiaalmaks, mille riiklikupensionikindlustuse osa (20% töötasust võiettevõtlustulust) suuruse järgi tehakse kindlakspensioniõigus ja arvutatakse pensionikindlustatuaastakoefitsient.

Kindlustusosaku rahalise väärtuseleidmiseks korrutatakse kõigi aastate (alates 1999-st)koefitsientide summa aastahindega 48,51 krooni.

Inimene, kelle eest pärast 1.jaanuari 1999 sotsiaalmaksu arvestatud ei ole, ei oma kakindlustusosakut ja tema pension koosneb sel juhul ainult kahestosast – baasosast ja staažiosakust.

Seevastu praeguste noorte (nende, kesei saanudki enne 1999. aastat tööd teha ja staažiaastaidei oma) tulevikus saadav riiklik vanaduspension (I sammas) koosnebüksnes baasosast ja kindlustusosakust.

Pensionikindlustusstaaž (nõutavad15 a) on oluline pensioniõiguse kindlakstegemisel, kuidpensioni suurus sellest ei sõltu.

Ühe kalendriaasta eest on võimaliksaada maksimaalselt ühe pensionikindlustusstaaži aasta. Sellest vähem võib saada, aga rohkem mitte.

Ühe aastapensionikindlustusstaaži ühe kalendriaasta eest saab see isik,kelle eest arvestatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (20% ) onvähemalt võrdne summaga, mida makstakse miinimumpalgaltkogu aasta jooksul.

Näiteks 2005. aasta kohta saab üheaasta pensionikindlustusstaaži see isik, kelle isikustatudsotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa on vähemalt 6456 krooni.

(12 kuud x miinimumpalk 2690 kr x 20%sotsiaalmaksust).

Kui isiku sotsiaalmaksupensionikindlustuse osa 2005.aastal oli nimetatud summast väiksem,siis ta saab 2005.aasta kohta pensionikindlustusstaaži vähemkui 1 aasta.

2006. aastal oli miinimumpalk 3000krooni ja isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa vähemalt7200 krooni (12 x 3000 x 20% ).

Kui isikustatud sotsiaalmaksupensionikindlustuse osa jääb nõutavast väiksemakspaljude aastate jooksul, siis võibki tekkida olukord, kusinimene on küll käinud ajaliselt 15 aastat tööl,kuid pensionikindlustusstaaži on tal näiteks ainult 10 või12 aastat või veelgi vähem. Sel juhul ei teki tal kaõigust riikliku vanaduspensioni saamiseks, kuigi tema vanusseda võimaldaks.

Aastakoefitsient –pensioni suurus

Pensioni suurus sõltubaastakoefitsientide summast. Konkreetse isiku aastakoefitsiendiarvutamiseks esmalt liidetakse tema kohta kõik aasta jooksulregistrisse kantud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa summad.Seejärel jagatakse see summa isikustatud sotsiaalmaksupensionikindlustuse osa keskmise suurusega sellel kalendriaastal.

Vabariigi Valitsus kinnitas 2005.aisikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmisekssuuruseks 17 300 krooni.

Isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa

2005.aasta koefitsient =----------------------------------------------------------------------------17 300

Aastakoefitsiendi üks sai 2005.aasta eest isik, kelle sotsiaalmaksuga maksustatav sissetulek üheskuus oli keskmiselt 7208 krooni (kui ta ei ole liitunud pensioni IIsambaga).

7208-kroonine keskmine tingliksissetulek leiti Maksuametilt saadud sotsiaalmaksu (33%) andmetepõhjal, mille kohaselt keskmine tinglik aastasissetulek2005.aastal oli 86 500 krooni

(86 500 : 12 = 7208,33 kr).

Aastakoefitsient võib olla ühestväiksem, aga ka palju-palju suurem, sõltuvaltsotsiaalmaksuga maksustatavast sissetulekust.

Näiteks kui isiku sissetulek kogueelmise, 2005. aasta jooksul oli 10 000 krooni kuus ja ta ei oleliitunud II sambaga, siis tema isikustatud sotsiaalmaksupensionikindlustuse osa oli igas kuus 2000 krooni ja aastas kokku24 000 krooni. Seega tema aastakoefitsient 2005.aastal on: 24 000 / 17 300 = 1,387.

Kui me vaatame riiklikupensionikindlustuse registri andmeid, s.t kõigipensionikindlustatute jaotust 2005. aasta aastakoefitsientide järgi,siis näeme, et valdav osa, 76,35% (582 174 isikut)töötegijaist sai alla 7208-kroonist palka, nendeaastakoefitsient oli väiksem kui 1.

Aastakoefitsiendi 1 - 2 sai 18,16% (138467 isikut) pensionikindlustatutest – nende palgatase olikeskmine. Samas 10-st suurema aastakoefitsiendi sai 489 isikut ehk0,06% pensionikindlustatute üldarvust.

Paljude aastate jooksul saadav väikeja väga väike aastakoefitsient tähendab seda, et niikindlustusosak kui ka tulevikus saadav kogu riiklik vanaduspension onväike.

Kuidas saada teada oma pensionikoefitsent?

Pensionikindlustuse registri teatistnäha (ehk koefitsiente teada saada) võib kahel viisil.ja teatised.

1)Need, kes kasutavad arvutit ja internetti, saavad oma andmeidriiklikus registris jälgida aasta läbi. Selleks tulebvalida X-tee kodanikuportaali menüüs"Päringuteportaal". Isikutuvastus toimubinternetipanga kaudu või ID-kaarti kasutades.2)Registri teatis paberil. Selleks tuleks minna oma elukohajärgsessepensioniametisse ja esitada vastav sooviavaldus. Teatise saab seljuhul sealsamas kohe kätte. Avalduse võib saata kaposti teel. Sel juhul saadetakse teatis koju. Avalduses tulebkindlasti märkida ees- ja perekonnanimi, isikukood, täpneaadress, tel nr. Avalduse vorm on ka Sotsiaalkindlustusametikodulehel www.ensib.ee/register

Millal saab teada 2006. aastakoefitsendi?2006. aasta koefitsient arvutatakse välja 1.aprilliks 2007. Samaks ajaks tehakse kõik pensionideümberarvutused (ca 100 000 pensionäri käib ka töölja vastavalt koefitsiendile nende pension suureneb) ja toimubseadusejärgne indekseerimine.

1 Töötamise kõrval võetakse arvesse ka töötamisega võrdsustatud tegevused, mil tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu, samuti päevases vormis õppimine, väikelapse eest hoolitsemine, sõjaväeteenistus jm.

Autor: Elve Tonts

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Enimloetud
Marianne Lõhmus
Marianne LõhmusärijuhtTel: Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt