17. detsember 2006

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kunaaastalõpp on lähedal, on paljud avaliku sektori asutusedhakanud läbi viima aastaaruande auditeerimise hankeid. Hangeteläbiviimisel aga ei osata kahjuks eristada avaliku sektori jaerasektori asutuste aastaaruande auditeerimise erinevust, mistõttupakuvad audiitorbürood, kellede põhitegevuseks onerasektori asutuste auditeerimine, audititeenust, mis ei vastaavaliku sektori asutuste auditeerimisalastele ettekirjutustele.

Avalikussektoris reguleerib auditeerimist Rahandusministeerium. Välja onantud erinevad juhismaterjalid, millest tuleb avaliku sektorisiseaudiitoril, kes ka oma asutuse majandusaastaaruandele hinnanguannab, lähtuda. Juhisteks on Finantsauditi käsiraamat,Siseauditi hea tava, Riskide hindamine avalikule sektorile. Samutituleb siseaudiitoril lähtuda rahvusvahelistest siseauditistandarditest ja rakendussuunistest ning eetikakoodeksist.Siseaudiitoriks pürgijale esitatavad nõuded on toodudVabariigi Valitsuse määruses (viide jaluses 1).

Loomulikultkehtivad RAS’d ka siseaudiitoritele, kuid tulenevaltRahandusministeeriumi juhistele erinevad erasektori ettevõtteja avaliku sektori asutuse aastaaruandele hinnangu andmineteineteisest oluliselt.

Kuierasektori audiitor viib auditit läbi lähtudes eesmärgistanda aastaaruandele hinnang, siis avaliku sektori asutuseaastaaruandele hinnangu andmine kuulub mõiste alla“finantsaudit”. Finantsaudit koosneb mitmest osast, millest vaidüheks on aastaaruandele hinnangu andmine. Selle kõrvaltuleb anda hinnang ka tehingute seaduslikkusele. Lisaks hõlmabfinantsaudit endas erinevaid alateemasid - näiteksauditeeritavas üksuses tehtud juhtimisotsuste aususe ja sobivuseauditeerimine.

Tooduderinevuse mitteteadmine ongi põhjuseks, mis võimaldaberasektori audiitoritel nõuetele mittevastavat teenustpakkuda. Analüüsides erasektori audiitorfirmade pooltpakutavaid hinnapakkumisi, selgus, et ligikaudu 10 miljonilisebilansimahuga asutuse aastaaruandele hinnangu andmise eest küsitakseenamasti 10-15 000.- EEK. Vastavalt siseaudiitorite koolitusele,kulub ühe finantsauditi läbiviimiseks ligikaudu 1000-1200töötundi. Sellise mahuga on võimalik anda hinnangnii aastaruandele kui tehingute seaduslikkusele. Jagades agaerasektori audiitorite poolt pakutava teenusehinna tavapäraseaudiitori tunnihinnaga, mis jääb enamasti 400 ja 1000krooni vahele, näeme, et võttes tunnihinnaks madalaimamäära viib teenusepakkuja auditi läbi 25 tunniga! (10000/400) Sellise mahus läbi viidud aruannet ei saaaastaaruandele hinnangu andmisel aluseks võtta eivalitsemisala ministeerium ega Riigikontroll.

On selge, etiga asutuse juht ei soovigi saada põhjalikku aruannet, misoleks talle abiks juhtimisotsuste tegemiseks. Sõltuvalt juhiootustest ei pruugi tellija nõuda audiitorilt just 1000töötundi, kuid alla 200 töötunni ei ole võimalikaudiitoril anda juhile kindlustunnet, et nii aastaaruanne kui sellealuseks olevad tehingud on korrektsed. Tellides avaliku sektoriasutusele sisse auditeerimisteenuse tuleb tellijal endal silmaspidada, et hinnang tuleks saada ka tehingute seaduslikkusele, mitteainult raamatupidamisaruannete õigsusele, sest just tehinguteseaduslikkus on tegelikult see, mille kontrollimist ootab ja eeldabkodanik - kas tema poolt koduvalla eelarvesse teenitud ressurss onkulunud õieti ja õiglaselt.

viide 1. Vabariigi Valitsuse 01.09.2005 määrus nr 232, Täidesaatva riigivõimu asutuste siseauditi üldeeskiri, siseaudiitorile teenistusse võtmisel esitatavad täiendavad nõuded ning struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimise tingimused ja kord ning toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsiooni koostamise ja esitamise kord.

Vaata lisaks www.siseaudiitor.ee

Autor: KPMG Baltics AS