Lepingutele kohalduva õiguse valikust Euroopa Liidus

Eelkõigepuudutab määruse regulatsioon neid rahvusvahelisi tehinguid, kuslepingule kohaldatavas õiguses ei ole poolte vahel selgesõnaliseltkokku lepitud. Eraldi reeglid on kavas mitmete lepingu liikide osas s.htarbija-, töö- ja agendilepingute suhtes.

NiiEestis kui ka mujal kehtib üldreegel - kui lepingule kohaldatavatõigust ei ole lepingus valitud, kohaldatakse lepingule selle riigiõigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud. Eeldatakse, etleping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus on lepingu sõlmimiseajal selle lepingupoole juhtorgani asukoht, kes peab täitma lepinguleiseloomuliku kohustuse. Seda üldreeglit ei muuda ka EL määrus, kuiderandeid siiski on. Kui lepingus on kokku lepitud, millise riigi õigustvaidluste korral aluseks võtta on selline kokkulepe reeglina kaülimuslik v.a mõningad erandid (Näiteks tarbijalepingud).

Ükspõhimõttelisem erinevus, mida EL määrus võrreldes kehtiva õigusegakaasa toob, seondub teenust osutamisega. Kui praegu on levinudpõhimõte, et majandus- või kutsetegevuses sõlmitud teenuste osutamiseleping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus asub selle poole peaminetegevuskoht, kes peab täitma lepingule iseloomuliku kohustuse või kuilepingu kohaselt tuleb iseloomulik kohustus täita mõnes teisestegevuskohas, siis eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotudriigiga, kus see teine tegevuskoht asub ehk kus asub teenuse osutamisetegevuskoht. Määruse eelnõu kohaselt oleksid majandus- jakutsetegevuses sõlmitud teenuse osutamise lepingud kõige tugevamaltseotud aga riigiga, kus asub teenuse osutaja asukoht.

Allpoolmõned reeglid, mida määruse eelnõu lepingule kohaldatava õiguse valikulseab. Nagu öeldud, võivad lepingu pooled alati leppida kokku, milliseriigi õigust nad lepingule soovivad kohaldada (erandid kehtivad vaidtarbija-, töö- ja agendilepingute (esindajaleping) suhtes), selles osasmuudatusi ei ole. Juhul kui õiguse valikut ei ole poolte vahel tehtud,määratakse lepingute suhtes kohaldatav õigus kindlaks aga järgmiselt:

a) müügileping on reguleeritud selle riigi õigusega, kus on müüja alaline elu- või asukoht;

b) teenuse osutamise leping on reguleeritud selle riigi õigusega, kus on teenuse osutaja alaline elu- või asukoht;

c) veoleping on reguleeritud selle riigi õigusega, mis on vedaja alaline elu- või asukoht;

d)leping, mille esemeks on õigus kinnisasjale või õigus kasutadakinnisasja, on reguleeritud selle riigi õigusega, kus kinnisasi asub;

e)üürileping, mis on sõlmitud kinnisasja ajutiseks isiklikukskasutamiseks maksimaalselt kuueks järjestikuseks kuuks, on reguleeritudselle riigi õigusega, kus on omaniku alaline elu- või asukoht,tingimusel et üürnik on füüsiline isik ja tema alaline elukoht on samasriigis;

f)intellektuaal- või tööstusomandileping on reguleeritud selle riigiõigusega, kus on selle isiku alaline elukoht, kes annab õigused üle võiloovutab need;

g) frantsiisileping on reguleeritud selle riigi õigusega, kus on frantsiisivõtja alaline elu- või asukoht;

h) turustusleping (Distributorship contract) on reguleeritud selle riigi õigusega, kus on turustaja alaline elu- või asukoht.

Soovi korral on kogu EL määruse eelnõuga (mis sisaldab ka selgitusi), võimalik tutvuda Kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee rubriigis Majanduspoliitika, aktuaalsete teemade all (tekst on eesti keeles).

Samal teemal kirjutasime põgusalt ka käesoleva aasta veebruaris ilmunud Teataja kolmandas numbris.

Autor: Äripäeva seminaride ja konverentside osakond