Ministeeriumitevahelisele
kooskõlastamisele saadeti hiljuti Sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Kaks olulisemat muudatust, mis selle jõustumine ettevõtjatele kaasa toob on:
• tõstetakse järk-järgult sotsiaalmaksu kuumäära, kuni eelmise aasta alampalgani aastaks 2009 (s.o 2009. aastal 2008. aasta alampalk jne);
• laiendatakse nende isikute ringi, kelle eest makstakse sotsiaalmaksu neile maksutud tasult mitte kuumääralt, isegi kui makstav tasu on väiksem kui kuumäära miinimum.
Kuumäära miinimum 2007. aastal 1500 krooni
Eelnõus sisalduva ühe muudatusena on ette näha, et sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär on alates 2007. aastast praeguse 1400 krooni asemel 1500 krooni. Jutt käib miinimummäärast, mille alusel makstakse sotsiaalmaksu isegi siis, kui töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasu jääb alla selle ning mis on aluseks FIE-de poolt sotsiaalmaksu arvestamisel ja maksmisel.
Praegu peab tööandja maksma sotsiaalmaksu töötajale kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem, kui sotsiaalmaksuseaduses sätestatud kuumääralt ehk 1400 kroonilt, mis teeb tööandja sotsiaalmaksu minimaalseks kohustuseks 462 (eelnõu järgi 2007. a – 495) krooni kuus (v.a seaduses sätestatud erandid). Nagu öeldud, on sama kuumäär oluline ka füüsilisest isikust ettevõtjatele (FIE-dele), kes maksavad sotsiaalmaksu aastas mitte vähem kui nimetatud kuumäära 12-kordselt summalt.
Muudatused näevad ette, et alates 2008. aastast viiakse kuumäära kehtestamine tagasi riigieelarvesse ning seotakse alampalgaga. Kuigi Riigikogule jääb otsustusõigus selle üle, kui suur kuumäär igal aastal olema saab, nähakse eelnõuga siiski ette, et see ei tohi olla 2008. aastal väiksem kui 75% 2007. aasta 1. juulil kehtinud alampalgast ning edaspidi, st 2009. aastast alates, ei tohi kuumäär olla väiksem jooksvale aastale eelneva aasta 1. juulil kehtinud alampalgast. Ehk 2009. aatstal kehtiv sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär peaks olema vähemalt sama suur kui 2008. aasta 1. juulil kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär.
Nende jaoks, kellele kuus makstav tasu ületab kuumäära, nimetatud muudatused mõju ei avalda. Eelnõu seletuskirja kohaselt on kuumäära sidumine palga alammääraga täistööaja korral põhjendatud, kuna avaldab pikaajalist mõju riikliku ravikindlustuse ja pensionikindlustuse jätkusuutlikkusele. Kui tõuseb palga alammäär, mis on omakorda seoses riigi üldise majanduskasvuga, siis suurenevad ka ravikindlustuse ning pensionikindlustusmaksete laekumised.
Kuumäärast ei pea lähtuma õpilaste ning lapsi kasvatavate vanemate puhul
Teise olulisema muudatusena laiendatakse eelnõuga nende töötajate või teenistujate ringi, kelle eest makstakse sotsiaalmaksu kuu eest makstud tasult sõltumata tasu suurusest. Kui üldreeglina tuleb sotsiaalmaksu maksta vähemalt kuumäära miinimumilt, mis nagu ülal kirjeldatud, tõuseb järk-järgult kuni palga alammäärani, siis teatud töötajate või teenistujate puhul kehtib erand. Erandina makstakse ka praegu sotsiaalmaksu vastavalt makstud tasudele (sõltumata sellest, kas tasud jäävad alla sotsiaalmaksu kuumäära miinimumi või mitte) riiklikku pensioni saavate isikute puhul. Samuti kuuluvad hetkel sinna isikute ringi töötajad, kellele vastavalt töölepingu seaduse §-le 68 on kehtestatud osaline tööaeg või kes on saadetud osaliselt tasustatavale puhkusele (töömahu või tellimuste ajutine vähenemine) ning isikud, kellele on töö- ja puhkeaja seaduse § 5 lõike 1 alusel kehtestatud lühendatud tööaeg (Nt: koolikohustuslikud töötajad, alla 17-aastased töötajad, õpetajad ja kasvatajad, allmaa- ja eriiseloomuga töödel töötajad). Eelnõuga nähaksegi ette ülalkirjeldatud isikute ringi laiendamine. Nii tuleks sotsiaalmaksu maksmisel lähtuda reaalsest tasust töötaja või teenistuja puhul, kes kasvatab alla 3-aastast last või kolme või enamat alla 19-aastast last ning samuti töötaja või teenistuja puhul, kes on kindlustatud isikuga võrdsustatud isik ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punkti 5 alusel (põhiharidust omandav õpilane kuni 21 aasta vanuseni, üldkeskharidust omandav õpilane kuni 24 aasta vanuseni, kutseõpet omandav koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isik, põhihariduse või keskhariduse baasil kutseharidust omandav õpilane ning Eesti alalisest elanikust üliõpilane).
Kirjeldatud muudatuse peamiseks eesmärgiks on eelnõule lisatud seletuskirja kohaselt soov suurendada nende isikute tööle saamise võimalusi, kellele täistööajaga töö suure tõenäosusega ei sobi just laste eest hoolitsemise või õppetööga tegelemise vajaduse tõttu. Seoses samuti eelnõus kavandatava kuumäära miinimumi tõusuga on kirjeldatud erandid tõenäoliselt ka vajalikud.
Kuna valdav osa eelnõust kavatsetakse jõustada juba järgmise aasta algusest, ei ole eelnõu menetlemiseks väga palju aega jäänud. Hetkel on aga kõik Kaubanduskoja liikmed oodatud veel muudatuste kohta arvamust avaldama ja eelnõuga tutvuma meie kodulehel, majanduspoliitika aktuaalsete teemade rubriigis.
Seotud lood
Viimaste aastate majandusolukord on olnud keeruline ja muutusterohke. Laomajandustehnikaga tegeleva Agrovaru AS jaoks on hetkel suurimaks väljakutseks käibe hoidmine samal tasemel ning kulude vähendamine müügi- ja tööprotsesside efektiivistamise kaudu. "Kuna klientide nõudlus on vähenenud, peame tegema rohkem tööd, et leida üles need vähesed kliendid," selgitab tegevjuht Jarno Mänd.
Enimloetud
2
Kui paljud Eesti raamatupidajad on kandnud töötaja palga Wise'i, Revoluti, Paysera vm välismaa panga kontole?
4
Maksuametil on õigus hinnata maksuvabastuse kasutamist ka aastaid hiljem.
5
Mängu viimane päev on 20.10
Viimased uudised
Mängu viimane päev on 20.10
Meil on võimalik muuta kas olukorda või oma suhtumist!
Hetkel kuum
Kui paljud Eesti raamatupidajad on kandnud töötaja palga Wise'i, Revoluti, Paysera vm välismaa panga kontole?
Tagasi Raamatupidaja esilehele