Sotsiaalmaksusüsteemist ja selle võimalikust muutmisest

Justiitsministeerium on algatanud diskussiooni teemal, kas sotsiaalmaksuga maksustamine peaks kõikidel ettevõtlusvormidel olema sarnane või peaksid sotsiaalmaksusüsteemis säilima teatud erisused – praegu näiteks koheldakse FIE-sid äriühingutega võrreldes erinevalt. Ministeerium küsib ka Kaubanduskoja seisukohta nimetatud teemal.  Selleks, et saaksime anda arvamuse, mis toetub meie liikmetelt saadud tagasisidele, ootame väga Teie seisukohta sotsiaalmaksusüsteemi võimalikku muutmist puudutavas küsimuses (kas kõiki tuleks kohelda samadel alustel või peaks teatud ettevõtjaile, sõltuvalt näiteks ettevõtlusvormist, kehtima erinev kord). Selleks, et praegusest olukorrast paremat ülevaadet saada, toon alljärgnevalt välja põhilised erisused hetkel kehtivas süsteemis.   Ülevaade kehtivast süsteemist Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis. Sotsiaalmaksuga maksustatakse aktiivsest tegevusest (töötamisest, ettevõtlusest) saadud tulu ja tehtud väljamaksed – näiteks töötajale rahas makstud palk ja muud tasud, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstud tasud, FIE ettevõtlusest saadud tulu, füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasud ja tehtud erisoodustused. Sotsiaalmaksu üldine määr on 33%, Töötukassa poolt makstavatelt töötuskindlustushüvitiselt ja sotsiaalmaksuseaduse § 6 lg 1 punktides 6, 8, 9, 11 ja 12 sätestatud juhtudel 13%. Sotsiaalmaksu maksjateks on: 1) maksustatavate väljamaksete tegijad (tööandjad), sotsiaalmaks deklareeritakse deklaratsioonil TSD ja makstakse igakuiselt, 2) füüsilisest isikust ettevõtjad oma ettevõtlustuludelt, 3) riik, sotsiaalmaksuseaduse § 6 lg 1 loetletud isikute eest. Seadusega on kehtestatud ka sotsiaalmaksu kohustuse alammäär, millest vähem ei tohi tööandja kindlustatud isiku eest või FIE oma teenitud tulu pealt kuus maksta. Aastatel 2001-2005 oli sotsiaalmaksu miinimumkohustuseks 231 krooni kuus, 2006. aastal on see kahekordistunud 462 kroonini kuus.   Erisused äriühingute ja FIE-de vahel Üheks erisuseks on see, et FIE maksab tulumaksu teenitud tulult, äriühing aga makstud palkadelt ja muudelt tasudelt. Teine erisus on sotsiaalmaksu maksmise korras. Äriühingud peavad arvestust sotsiaalmaksuga maksustatavate summadelt makstava sotsiaalmaksu kohta ning maksavad seda igakuiselt. Samuti tuleb äriühingute poolt esitada iga kuu Maksu- ja Tolliametile vastav maksudeklaratsioon. FIE-d maksavad sotsiaalmaksu aga avansiliste maksetena kvartaalselt. Üldreegel on see, et FIE on kohustatud maksma maksustamisperioodi kestel sotsiaalmaksu avansilisi makseid jooksva kvartali eest kolmekordselt sotsiaalmaksuseaduses sätestatud kuumääralt (1400 kroonilt) arvutatud summas, milleks on 1386 krooni kvartalis (1400 x 3 x 33%). See on miinimumsumma, mis tuleb FIE poolt igal juhul tasuda. Erandid on ette nähtud üksnes juhtudel, kui: 1) FIE on riikliku pensioni saaja, 2) ta alustas või lõpetas oma ettevõtluse kvartali jooksul või 3) FIE eest maksab sotsiaalmaksu tööandja või riik SMS § 6 lg 1 p 1, 11 ja 5 alusel. Nimetatud juhtudel võib avansiline summa olla väiksem. Kui FIE poolt sotsiaalmaksuga maksustamisele kuuluv tulu on aasta jooksul olnud suurem, kui nimetatud arvestuslik suurus, siis tuleb sotsiaalmaksu vastavalt juurde maksta. FIE lõpliku sotsiaalmaksu kohustuse aastas arvutab Maksu-ja Tolliamet ettevõtja tuludeklaratsioonis deklareeritud ettevõtlustulu alusel ja saadab ettevõtjale maksuteade juurdemaksmisele kuuluva sotsiaalmaksu kohta. Juurdemaksmisele kuuluva sotsiaalmaksu tasumise tähtaeg on 1. oktoober.   Ootame Teie ettepanekuid ja arvamusi artikli alguses püstitatud küsimuse kohta meiliaadressile [email protected].