Jaga lugu:

Suvised maksumuudatused: autod ja lähetused

Paljude jaoks on suvepuhkus möödas ja taas tuleb mõelda tööasjadele. Kuna juuli algusest jõustusid tagasiulatuvalt mitmed muudatused isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise ja lähetuse hüvitiste maksustamise osas, siis alljärgnevalt põgus ülevaade sellest, millised on uuendatud reeglid. Muudatusi on tehtud töölähetusi ja teenistuslähetusi reguleerivates määrustes ning kehtestatud on uus isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist reguleeriv kord.

Lähetused

Juhatuse ja nõukogu liikme puhul on loobutud põhimõttest,et tema töökohaks loetakse alati äriühinguregistreeritud asukoht. Selle asemel vaadatakse kohta, kus juhatusevõi nõukogu liige harilikult oma ametiülesandeidtäidab. Näiteks kui äriühingu asukoht on Tartus,kuid juhatuse liige täidab tavaliselt ametiülesandeidHelsingis, siis on Helsingist Tartusse sõitu võimalikvaadelda lähetusena. Kui töötaja saadetakse lähetussemitme tööandja poolt, siis ei tohiks kõigitööandjate poolt makstav päevaraha kokku ületadamaksuvaba piirmäära (80 kr päev siseriiklikullähetusel ja 500 kr päev välislähetusel). Samason töötajale pandud kohustus teavitada tööandjatteiste tööandjate poolt samaaegselt lähetusse saatmiseotsusest ja talle määratud päevarahast. Esimesena onpiirmäära kasutamise õigus tööandjal, keson varem teinud lähetusse saatmise otsuse. Täpsustatud on,et majutuskulude maksuvaba ülempiiri (2000 kr öövälislähetuses ja 1200 kr Eestis) arvestatakse iga lähetusepäeva kohta eraldi. Näiteks juhul kui töötajaööbis välislähetuses kolmes hotellis, kus majutusmaksis vastavalt 2500 kr, 1500 kr ja 2000 kr, siis kuna ühe ööpuhul ületas majutuskulu 2000 kr, siis on seda piirmääraületav 500 kr maksustatud erisoodustusena. Samuti on ettenähtud, et kui samal päeval on ühe lähetuse lõppja teise algus, siis saab maksuvaba päevaraha makstaühekordselt.

Isikliku sõiduautogalähetuses

Oluliseks lähetusi reguleerivatesmäärustes tehtud muudatuseks on see, et lähetuse puhulon võimalik hüvitada lähetusse saadetud isiku pooltisikliku sõiduauto (st auto, mis pole tööandja omaega tööandja valduses) kasutamisega seotud otsesed jatäiendavad kulud ilma piiranguteta. Selle eelduseks on muidugilähetuse seotus lähetaja ettevõtlusega (tegevusega)ja originaaldokumentide olemasolu. Samas ei ole lubatud maksuvabalthüvitada auto remondi- või hoolduskulusid ega neidkulusid, mis ei ole täiendavalt tekkinud seoses lähetusega(näiteks kohustuslik liikluskindlustus). Samal ajal ei tohi agamaksta auto lähetuses kasutamise eest isikliku sõiduautokasutamise hüvitist. Seega tööandjal on iga konkreetselähetuse puhul valikuvõimalus: kas hüvitadakuludokumentide alusel töötaja sõiduautokasutamisega seotud kulud või maksta töötajaleisikliku sõiduauto kasutamise hüvitist maksuvabadespiirmäärades. Viimane võimalus on siiski vaidtöötaja, teenistuja ja juhatuse liikme puhul. Ülejäänudlähetusse saadetud isikute puhul (näiteks nõukoguliige, loovisik jne) on võimalik isikliku sõiduautokasutamise kulude hüvitamine üksnes kuludokumentide alusel.

Sõiduauto kasutamise hüvitis

Uus isikliku sõiduautokasutamise hüvitist reguleeriv kord on piirmäärade jamuus osas suuresti sarnane varasemale korral. Nüüd on agareguleeritud olukorrad, kus sama auto eest või samaletöötajale makstakse mitmest kohast isikliku sõiduautokasutamise hüvitist. Üldreegliks on, et ühe auto ningühe töötaja kohta saab ainult üks tööandjamaksta maksuvaba hüvitist ilma arvestuseta (st kuni 1000 krkuus). Ülejäänud tööandjad aga tohivadmaksta hüvitist sama auto eest või samale töötajaleainult arvestuse pidamisel (st kuni 4 kr/km ja kuni 2000 kr kuusmaksuvabalt). Seega kui peres on üks auto ning näiteks meessaab sõiduauto kasutamise hüvitist 1000 kr kuusarvestuseta, siis sama auto kasutamise eest saab naisele makstahüvitist ainult arvestuse pidamisel. Kui töötajalemakstakse hüvitist ilma sõitude kohta arvestust pidamata,siis peab töötaja andma tööandjale kirjalikukinnituse, et keegi teine ei maksa talle ega sama auto eest hüvitisttöösõitude arvestuseta. Siiski on probleemiks, etkuidas töötaja on kaitstud olukorra eest, kus teise isikuauto kasutamisel töösõitudeks selgub hiljem, et samaautot on omanik veel andnud mitmetele inimestele ning kõik onsaanud hüvitist ilma töösõitude kohta arvestustpidamata. Millisel töötajal on sel juhul õigus saadamaksuvaba hüvitist? Selline autopõhine hüvitisepiirang tekitab hulgaliselt probleeme ja lahkhelisid. Lisaks on nüüdtööandjal kohustus lisada hüvitise väljamaksmistpuudutavale kirjalikule otsusele auto kasutamise õigusttõendava dokumendi koopia (auto registreerimistunnistus,volikiri, leping vms).

RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Enimloetud
Marianne Lõhmus
Marianne LõhmusärijuhtTel: Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt