Maksukontroll tuvastas 146 miljoni ulatuses tasumata makse

Olulisemateks maksukontrollide käigus tuvastatud rikkumisteks olid käibemaksupettused, kus äriühingud proovisid eraisikutelt soetatud kaupa või teenuseid raamatupidamises näidata, kui teistelt äriühingutelt soetatud kaupa, seda eesmärgiga saada riigilt käibemaksu tagasi. Samuti kajastatakse raamatupidamises fiktiivseid kuluarveid eesmärgiga tekitada näiline olukord kauba soetamisest ning saada käibemaksu tagasi. Näiteks määras Maksu-ja Tolliamet ehitusega tegelevale äriühingule 800 000 krooni maksu, kuna firma suurendas fiktiivsete kuludokumentide alusel selles summas sisendkäibemaksu.

Tolli järelkontrollide käigus pööratakse üha rohkem tähelepanu tollimaksudele, põhilisteks vigadeks ettevõtete deklareeritud andmetes on vale kaubakood ning tolliväärtus. Näiteks deklareeriti kangana müüdav marliriie, mille tollimaksumäär on 6,5…8% kauba väärtusest, farmaatsias kasutatava marli kaubakoodi all, seda eesmärgiga tasuda vähem maksu, kuna viimasel on tollimaksuvabastus. Täiendavalt sissenõutav tollimaksusumma oli ligi 300 000 krooni. Teisel juhtumil deklareeris ettevõte piimarasva tolliväärtuse väiksemana, jättes osaliselt tasumata tollimaksu ja käibemaksu. Täiendavalt sissenõutav tollimaksusumma oli ligi 500 000 krooni.

2006. aasta I kvartalis viis maksuhaldur läbi 29 ümbrikupalga reidi ja lõpetas 36 ümbrikupalga juhtumi kontrolli, mille tulemusena esitati parandusdeklaratsioone ning määrati täiendavaid makse kogusummas 4,3 miljonit krooni. Suurim maksu määramine, mis ümbrikupalga reidi tulemusel koostati, oli summas 1 041 944 krooni, reid viidi jaekaubandusega tegelevas äriühingus. Huvitavaima näitena võib esile tõsta reidi taksondusega tegelevasse äriühingusse, mille tulemusena määrati täiendavaid tööjõu makse 700 000 krooni.

Valdavalt on ümbrikupalga reidid läbi viidud teenindussektoris tegutsevates äriühingutes. Lisaks on kontrollitud ka ehitus ja kalandusega tegelevaid ettevõtteid.