23. aprill 2006
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti ettevõtetele oli 2004. aasta jätkuvalt edukas

Riikliku statistika tegemiseks kogub Statistikaamet asutustelt ja ettevõtetelt andmeid, mille põhjal tehakse statistikat Eesti majanduse, rahvastiku, sotsiaalelu ja keskkonna kohta.

Ettevõtlusstatistikatootmisel on ettevõtete raamatupidajate ja finantsjuhtidepanus sellesse määrava tähtsusega ning Statistikaamettänab kõiki andmeesitajaid nähtud vaeva ningmeeldiva koostöö eest. Usaldusväärset riiklikkustatistikat vajatakse otsuste langetamiseks nii Eestis kui kavälisriikides, nii ettevõtte, riigi kui karahvusvaheliste organisatsioonide tasandil. Selle alusel saabvõrrelda ettevõtluse olukorda meil ja kogu Euroopas võilihtsalt jälgida ettevõtte positsiooni tegevusalal võikõigi ettevõtete hulgas.

Raamatupidajad tegelevad praegu 2005. majandusaasta ja statistiliste aastaaruannete koostamisega, kuid järgnev ülevaade tugineb eelmise aasta kohta esitatud statistilistele andmetele ning iseloomustab kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvaid äriühinguid (edaspidi nimetatud ettevõtted). Detailsemad andmetabelid on saadaval Statistikaameti veebilehel (www.stat.ee) statistika andmebaasis.

2004. aastaoli Eesti ettevõtetele jätkuvalt edukas. Käibe­kasvoli kiirem kui eelmisel aastal, mis tulenes nii sisenõudlusestkui ka ekspordi kasvust. Ettevõtete puhaskasum oli viimasteaastate suurim — üle 31 miljardi krooni, s.o neljandiksuurem kui 2003. aastal. Ettevõtete loodud lisandväärtuskasvas 16%.

Lisandväärtus

Ettevõtetesektor on Eesti sisemajanduse koguprodukti loomisel suurimlisandväärtuse tootja. 2004. aastal oli ettevõteteloodud lisandväärtus 16% suurem kui 2003. aastal,ulatudes ligi 86 miljardi kroonini. Kesk­miselt tootis üksettevõte lisandväärtust üle 2 miljoni krooni,s.o 8% rohkem kui aasta varem. Iga ettevõtlu­ses hõivatudtöötaja kohta toodeti lisandväärtust keskmiselt205 000 krooni, 13% enam kui 2003. aastal.

Suurimatmõju majanduskasvule avaldasid ettevõtete sektoristöötlev tööstus, kaubandus, kinnisvara jaäritegevus, veondus, laondus ja side ning ehitus. Need viistegevusala andsid 2004. aastal 84% ettevõtete loodudlisandväärtusest. Kõige rohkem toodavadlisandväärtust töötleva tööstuseettevõtted. 2004. aastal oli nende osatähtsus kõigiettevõtete lisandväärtuses 26%. Eelmise aastagavõrreldes suurenes töötleva tööstuselisandväärtus ligi kümnendiku nii sisenõudlusestkui ka ekspordi kasvust tuleneva käibekasvu kiirenemise jatootlikkuse suurenemise tulemusel. Lisandväärtus kasvaskõige kiiremini kinnisvaras ja äritegevuses seoseskinnisvaraettevõtete kasvanud tulude ja kiiresti suurenenudkasumlikkusega.

Eestisoli 2004. aastal 39 623 tegutsevat ettevõtet. 81%nendest olid rahvusvahelise klassifikaatori järgimikroettevõtted, s.t neis töötas alla 10 töögahõivatud isiku. Keskmisi (50–249 hõivatuga) jasuurettevõtteid (250 ja enama hõivatuga) oli alla 4%.2004. aastal alustas või taasalustas tegevust üle2700 ettevõtte, mis olid valdavalt mikroettevõtted.Viimastel aastatel on suurenenud just mikroettevõtete arv,nende osatähtsus on tõusnud nii tööhõiveskui majandustulemustes. Mikroettevõtetel on Eestiette­võtluses oluline osa, andes töödviiendikule ettevõtetes hõivatud isikutest.

Tööhõive

Eesti ettevõtetes töötas 2004. aastal 428 000 tööga hõivatut, s.o 11 000 isikut enam kui eelmisel aastal. Enim annavad tööd töötleva tööstuse ettevõtted, kus on rakendatud 31% kõigist ettevõtluses hõivatud isikutest. Viiendik töötajatest töötab kaubanduses. 2003. aastaga võrreldes suurenes tööhõive mikroettevõtetes, aga ka suuremates 100 ja enama hõivatuga ettevõtetes, kuid vähenes 10–99 hõivatuga ettevõtetes. Uusi töökohti loodi enam hulgikaubandus- ja äriteenindus­ettevõtetes. Teistest tegevusaladest rohkem suurenes tööhõive ka jätkuvalt arenevas ehitussektoris ja mõnes töötleva tööstuse harus. Tööhõive vähenes mäetööstuses, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus­ettevõtetes, raudtee- ja veetranspordis.

Eestiettevõttes töötas 2004. aastal keskmiselt11 inimest. Keskmisest suuremad ettevõtted olidmäetööstuses, mitmel töötleva tööstusetegevusalal, energeetikas, aga ka transpordis ja sides ning mõneläriteeninduse tegevusalal, nagu turvatöö,personaliotsing, puhastustegevus. Keskmisest kolm korda väiksemadolid masinate ja seadmete rendi- ja üürimisettevõtted.

Vara

Ettevõteteloli 2004. aasta 31. det­sembri seisuga varasid üle361 miljardi krooni väärtuses, neljandik rohkem kuiaasta alguses.Käibevarahõlmas aasta lõpul 37% ettevõtete varadest jaoli üle 135 miljardi krooni. Võrreldes aastaalgusega suurenes käibe­vara 21%. Lühiajalised nõudedhõlmasid käibevarast peaaegu poole. Varusid oliettevõtetel 41 miljardi krooni eest, s.o 30% käibevarast.Suurim osa ettevõtete varudes oli edasimüügiksostetud kaubavarudel, mis olid aasta algusega võrreldeskolmandiku suuremad.

Ettevõtetepõhivara väärtus ulatus 2004. aasta lõpul226 miljardi kroonini, olles neljandiku suurem kui aasta algul.Tänu ettevõtete investeerimis­aktiivsusele onpõhivara kasv viimastel aastatel jätkuvalt kiirenenud.Eelnenud aastaga võrreldes suurenes põhi­vara kasv8 protsendipunkti. Ettevõtete pika­ajalisedfinantsinvesteeringud olid aasta lõpul poole suuremad kuiaasta algul, seda mõjutas osaluse kasv tütar- jasidus­ettevõtetes, teiste ettevõtete aktsiate jaosade omandamine, samuti muud pika­ajalised nõuded.2003. aasta raamatu­pidamise aasta­aruannetes esimestkorda kajastamist leidnud kinnisvara­investeeringud hõlmasidaasta lõpul ettevõtete põhivaras 14% ja nendekasv oli materiaalse põhivara kasvust kiirem. See on tingitudka 2004. aastal jätkunud protsessist renditulu teenimisevõi turuväärtuse suurenemise eesmärgil hoitavamateriaalse põhivara ümberklassifitseerimiselkinnisvara­investeeringuks. Seetõttu vähenesmateriaalse põhivara osakaal põhivaras aasta algusegavõrreldes 5 protsendi­punkti ja aastane kasv oli10 protsendipunkti aeglasem kui kinnisvara­investeeringutel.Siiski on materiaalsel põhivaral olulisim osa ettevõtetepõhivaras, hõlmates aasta lõpul sellest 57%.

Kohustused ja omakapitalEttevõteteloli 2004. aasta lõpu seisuga kohustusi enam kui179 miljardi krooni eest, s.o 23% rohkem kui aasta algul.Kohustustest 45% olid pikaajalised ja 55% lühiajalised.Ettevõtted võtsid aasta jooksul rohkem pikaajalisikohustusi, mida oli aasta lõpul kolmandiku rohkem kui aastaalgul. Samal ajal suurenesid lühiajalised kohustused 15%.

Ettevõteteomakapital kasvas kohustustest kiiremini ja oli aasta lõpul182 miljardit krooni. Eelmiste aastate jaotamata kasumi jaaruandeaasta suure puhaskasumi tulemusel suurenes omakapital aastaalgusega võrreldes neljandiku. Eelmiste perioodide jaotamatakasumi kasvu mõjutas ka materiaalse põhivaraümberhindlus. Ette­võtete põhikapital oliaasta lõpus 48 miljardit krooni. Ettevõttesoliidsuskordaja, mis näitab omakapitali arvel soetatud varadeosatähtsust, oli 51%. Omakapitali juurde­kasv oli varadejuurdekasvust protsendipunkti võrra kiirem ja käibe­kasvust7 protsendipunkti kiirem. Niisiis suurenes ettevõttes loodudfinantseerimisallikate ulatus, mõjutades varadesse tehtavateinvesteeringute kasvu.

Ettevõttekeskmine oma­kapitali ja vara puhas­rentaablus jäideelmise aasta tasemele, olles vastavalt 19% ja 10%. Omakapitalipuhas­rentaablus iseloomustab, millisel tasemel teenib tuluomanike kapital. Varade puhasrentaabluse kasv näitab, etettevõtte varadesse tehtud investeeringud on hakanud suurematpuhaskasumit tootma.

Likviidsus

Ettevõtetemaksevõime on tänu likviidsete varade kasvule viimastelaastatel pidevalt paranenud. Käibekapital, mis võimaldabhinnata likviidsete varade reservi ettevõttes, oli aasta lõpul40% suurem kui aasta algul. Mida suurem on käibekapital, sedasuurem on ettevõtte maksevõime. Käibekapitaliosatähtsus varas oli aasta lõpus 10%. Maksevõimetiseloomusta­vad ka lühiajaliste kohustuste kattekordaja jamaksevõime­kordaja. Need suhtarvud näitavad, kuivõrdon lähemal ajal tasumisele kuuluvad kohustused kaetudsuhteliselt kergemini rahaks muudetava varaga. Eesti ettevõtetekeskmine lühiajaliste kohustuste katte­kordaja oli2004. aastal 1,36, mida hinnatakse rahuldavaks tulemuseks.Ettevõtete keskmine maksevõime­kordaja oli aastalõpul 0,95. Ettevõtetel oli 2004. aasta lõpuseisuga piisavalt käibevara, sealhulgas ka likviidsemaidkäibevahendeid, nagu raha, lühiajalised väärtpaberidja lühiajalised nõuded, jooksvate maksekohustustetäitmiseks.

Realiseerimise netokäive

Ettevõtete realiseerimise netokäive oli 2004. aastal üle 417 miljardi krooni, s.o 18% suurem kui eelnenud aastal. Ettevõtete käibekasv kiirenes pärast 2000. aastale järgnenud stabiilset majanduskasvu. Keskmine käive ettevõtte kohta oli 10,5 miljonit krooni, mis oli kümnendik suurem kui aasta varem.Pärast2003. aasta rekordiliselt madalat inflatsiooni kiirenes2004. aastal hinnatõus, mis tulenes Euroopa Liidugaühinemisega kaasnenud muutustest maksupoliitikas javäliskaubanduses. Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2004. aastaleelnenud aastaga võrreldes 3,0%, mida mõjutasidpeamiselt kallinenud mootorikü­tus, eluasemeteenused jasuhkur. Kaupade hinnad muutusid sealhulgas 2,9% ning teenuste hinnad3,3%.

Kolmtegevusala — kaubandus, töötlev tööstus ningveondus, laondus ja side —, andsid 2004. aasta kõigiettevõtete müügitulust 75%. Kaubanduse osa oli Eestiettevõtete kogukäibes suurim, hõlmates 42%.Kaubandusettevõtete reali­seerimise netokäive oli2004. aastal 175 mil­jardit krooni, viiendik suurem kui2003. aastal. 60% kaubanduse käibest andsidpõhitegevusalana hulgimüügiga tegelevad ettevõtted,24% jaemüügiettevõtted ning 16% mootorsõidukiteja mootorikütuse müügi ettevõtted. Aasta oliedukas kõigile kaubanduse allharudele. Kaubanduskäibekasvu mõjutas kaupade tarbijahindade tõus. Toidukaubadkallinesid eelmise aastaga võrreldes 3,7% ja tööstuskaubad2,2%. Mootorikütuse hinnatõus ja aktiivne uute autodemüük suurendasid mootorsõidukite ja mootorikütusemüügi ettevõtete käivet 23%. Ehitustegevuselaienemine tagas ehitusmaterjalide hulgimüügi kasvu, midamõjutasid ka ehitusmaterjali kallinenud hinnad.Jaekaubandus­ettevõtete müügitulu suurenesaastaga 16%. Kiiremini kasvas farmaatsiakaupade jaemüük.Euroopa Liiduga ühinemine tõi kaasa seadusandlikudmuudatused ravimite sisse- ja väljaveol ning registreerimisel,millega kaasnes ravimituru korrastumine ja laienemine.

Töötlevatööstuse realiseerimise netokäive oli poole väiksemkui kaubandusel, kuid andis viiendiku kõigi ettevõtetekäibest. Töötleva tööstuse ettevõtetekäive suurenes 2003. aastaga võrreldes 15%, seesaavutati nii toodangu ekspordi kui ka kodumaise nõudlusekasvu tulemusel. Tööstusharudest toetasid toodangumüügikasvu enam puidutöötlemine,toiduainetööstus, raadio-, tele- ja sideseadmete tootminening metalltoodete tootmine. Keskmisest kiiremini suurenes netokäivekeemiatööstuses, piimatoodete tootmises ningehitusmaterjali tootmise ette­võtetes. Mitteresidentidelemüüdud tööstustoodang hõlmas toodangukogumüügitulust 54% — 15% rohkem kui 2003. aastal.Välisturgudele müüki toetasid enam raadio-, tele- jasideseadmete tootmine, puidu-, keemiatööstus,metall­toodete tootmine. Kohalikul turul püsis nõudlusehitusega seotud tööstusharudes, nagu ehitusmaterjali jametalltoodete tootmises ja puidutööstuses.

Realiseerimisenetokäibelt oli kolmas suur tegevusala veondus, laondus ja side.Selle tegevusala ettevõtete realiseerimise netokäive oli2004. aastal ligi 53 miljardit krooni, 15% suurem kuieelmisel aastal. Enam tingisid tegevusala käibekasvu transpordiabitegevusaladel tegutsevad ja kaupade maismaa­veondusegategelevad ettevõtted.

Käibekasvoli 2004. aastal kiireim põllumajanduses — 23%, sellepõhjustasid põllumajandustoodangu suurenemine, toodangukallinenud müügihinnad ja Euroopa Liidu tootetoetusedtaime- ja loomakasvatusele.

2004. aastaljätkus ehitustegevuse hoogne kasv, mida soodustas üldinestabiilne majandusareng. Ettevõtete püsivinvesteerimisaktiivsus, pankade soodsad laenu­tingimused,inimeste laienenud võimalused elamistingimusi parandada ontaganud püsiva nõudluse ehitustööde järele.Euroopa Liidu finantsvahendite toel jätkuvad teede ja tänavaterekonstrueerimis- ja remonditööd.

Viimasteaastate üks püsivalt arenevaid tegevusalasid on kinnisvara,rentimine ja äritegevus, mille peamine kasvumootor onmitmekülgne äriteeninduse valdkond ja majanduse üldiseststabiilsest arengust sõltuv kinnisvaraturg. Tegevusala2004. aasta käibekasvu tagas kinnisvara hinnatõususttulenev tulude kasv kinnisvaraettevõtetes.

Puhaskasum (-kahjum)

Ettevõtetemajandustegevuse kasumlikkus paranes 2004. aastal jätkuvalt,kuid eelmiste aastatega võrreldes kasv aeglustus. Ettevõtetekeskmine puhas­rentaablus realiseerimise netokäibe järgioli 7,5%. Käibe puhas­rentaablus oli suurim kinnisvara,rentimise ja äritegevuse alal, kus puhaskasumi osatähtsusnetokäibes oli 36%. Sealhulgas oli kinnisvaraettevõtetelpuhaskasumi osatähtsus netokäibes 47%, 2003. aastagavõrreldes 15 protsendipunkti suurem, mille põhjustaspeamiselt kiirest kinnisvara hinnatõusust tingitud tuludekasv.

2004. aastainves­teerimis­aktiivsust soodustasid nii ettevõtetekasumlikkuse tõus kui ka madalad intressimäärad.Suuri investeeringuid põhjustas ka liitumine Euroopa Liiduga.

Investeeringud põhivarasse

2004. aastalinves­teerisid ettevõtted põhivarasse 32 miljarditkrooni — 16% rohkem kui eelmisel aastal. Suurima panuseinvesteeringute kasvu andis kinnisvara, rentimise ja äritegevusetegevusala, mis suurendas investeeringuid enam kui poole võrra.Selle tegevusala ettevõtted andsid investeeringute kasvustkokku 62%. Üle neljandiku suurenesid investeeringud ehituses.Kinnisvara ja ehituse investeeringute kasvu taga oli kinnisvaraturujätkuv tõus. Pärast kaheaastast madalseisusuurenesid taas märgatavalt investeeringud kaubanduses,töötlevas tööstuses ning muu ühiskonna-,sotsiaal- ja isikuteeninduse alal.

Investeeringutekasvu tingisid põhiliselt investeeringud uusehitusse jaehitiste rekonstrueerimisse — need suurenesid aastaga 38%.Investeeringud ehitiste soetamisse kasvasid veel kiiremini — 62%.Selle tule­musel suurenes investeeringutes ehitiste osa aastaga10 protsendipunkti ja oli 2004. aastal 53%. Pärast eelmisteaastate pidevat kasvu vähenesid investeeringud masinatesse jaseadmetesse. Viiendiku võrra vähem soetatitranspordivahendeid. Ettevõtted hakkasid rohkem kasutamarenditud transpordi­vahendeid.

Kapitalirent

Kõigeenam kasutasid põhivara soetamisel liisingut endiseltveondus-, laondus- ja sideettevõtted, valdavalttranspordivahendite soetamiseks.

Autor: Reet Nestor

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700