• 30.03.06, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

NLP — tervisliku mõtlemise kunst

Kujutage ette, et olete ostnud uue keerulise masina, millele on aga unustatud kasutusjuhend kaasa panna. Päris keeruline oleks toime tulla, või kuidas teie arvate? Ometi oleme me kõik väga keerulise aparaadi — meie aju — omanikud. Kasutusjuhend aga puudub… Võiks öelda, et iga päev vajutame järjekindlalt valesid nuppe, sisestame vanu programme, lõhume oma vara, kasutades seda valel otstarbel ja oleme ise sellega väga rahul.
Kuidas teisiti seletada, kui me näiteks mõtleme endamisi „ma ei saa sellega kunagi hakkama”, „igavene …, ta teab täpselt, et see solvab mind!”, „no kuidas ta küll ometi sellest lihtsast asjast aru ei saa!”, „mu tervis on täitsa läbi …”
Esiteks me ei märka, kuidas need salakavalad ja peidetud mõtted takistavad elamast kvaliteetsemalt. Teiseks ei tule meil pähegi, et võiksime toimida või mõelda kuidagi teisiti. Ja kolmandaks — isegi kui tuleb, ei oska me midagi muuta, millestki alustada.
NLP on võtnud eesmärgiks seda viga parandada ja on viimastel aastakümnenditel põhjalikult mõtlemise peensusi uurinud. Selgitatud seaduspärasuste alusel õpetab NLP meid iseenda ja teiste inimeste mõtlemist paremini tundma. Kui me seda tunneme, siis saame seda ka muuta. Seega — NLP ei ole müstika valdkonna mõiste, see on uuringutel põhinev kaasaegne psühholoogia suund.
NLP on lühend sõnadest neuro-lingvistiline programmeerimine. Kokkuvõtlikult võib öelda, et see on rakenduspsühholoogia haru, mis sisaldab kolme peamist koostisosa — kuidas mõtleme, ennast väljendame ja kas on see seotud meie käitumisega.
NLP filosoofia nagu ka teised süsteemsed lähenemised, põhineb seegi mingitel baas-põhimõtetel.
NLP ei ütle, mis on hea ja halb, mis on õige ja vale, vaid ütleb, et iga käitumisviis ja mõte võib teatud hetkel olla sellele konkreetsele inimesele kasulik või kahjulik. „Kaart ei ole territoorium” — see väljendab arusaama, et igaühe kogemus on erinev — territoorium on küll üks, ent igaühel meist on veidi erinev kaart sellest. Iga inimese kaart on tema jaoks õige ning seda tuleb aktsepteerida ja mõista.
Kui sa muudad oma mõtteid, muutuvad ka tulemused, mida saavutad.
NLP põhineb ideel anda igale inimesele ligipääs kõigile tema ressursidele pluss saavutada soovitut kiiremini ja lihtsamalt, selle asemel et aega ja jõudu kasutada asjade ja situatsioonide peale, mis töötavad elus soovitava vastu.
Õppimine on nagu meeldiv rännak huvitavate kaaslastega — pikk ja rahulik, kus on palju põnevaid peatuspunkte ja kus avastad midagi päris uut ning teistsugust, mille olemasolust ei teadnud enne midagi. Oluline osa õpetusest käib n.ö parema ajupoolkera kaudu, mis ei ole sirgjooneline ja loogiline (neid omadusi kasutame tänapäeval liigagi palju) vaid suhtleb maailmaga loomingulisemalt, intuitiivsemalt. Selleks vestab õpetaja palju lugusid, kasutab metafoore, millele tähenduse leiame lähtudes oma mõttemaailmast.
Minul on mitmeid lemmiklugusid, mida on minu grupile vestnud meie õpetaja Alexander Kotchubei. Jagan ka teiega üht oma lemmikut:
Ühes väikeses linnas elas Tark. Kõik linnaelanikud austasid ja armastasid teda, sest ta aitas neid alati õigete vastuste ja nõuannetega ning oli lahke ja abivalmis. Samas linnas elas ka Kade inimene, kes tahtis kõigile näidata, et Tark ei ole üldse nii tark. Ühel päeval mõtles tema välja plaani: lähen püüan kinni ühe lepatriinu, võtan ta oma pihkude vahele ja lähen linnaväljakule, kus kõik on taas Targa ümber kogunenud.
Astun kõigi nähes tema juurde ja küsin: Tark, kui sa oled nii tark, siis tead sa kõiki õigeid vastuseid. Mul on siin pihkude vahel üks lepatriinu — ütle, kas ta on elus või surnud… Kui ta siis vastab, et elus, siis ma surun märkamatult peod kokku ning näitan, et lepatriinu on surnud. Kui ta vastab, et surnud, siis ma teen peopesad lahti, lepatriinu lendab ära ning kõik näevad, et Tark eksis.
Olles oma plaaniga väga rahul tegigi kade inimene kõik nagu kavandatud ning astus linnaväljakul Targa juurde, ise lepatriinut peos hoides. „Tark, kui sa oled nii tark ja tead alati õigeid vastuseid, vasta mulle — mul on pihkude vahel üks lepatriinu, kas ta on elus või surnud?”… Tark vaatas sügavalt kadedale inimesele silma ning vastas: „Kõik on Sinu kätes.”
Ja veel üks lugu:
Tark küsis hobuste müüja käest: “Miks sul üks hobune maksab kümme korda rohkem kui teine?” “Sellepärast, et ta jookseb kümme korda kiiremini.” “Kui ta aga jookseb teises suunas, siis ta jookseb kümme korda kiiremini sihist eemale”. Müüja mõtles — ja võttis hinda alla.
Kasu inimese jaoks
Pean valmistama teile pettumuse. NLP ütleb — me ei tea praegu, miks see sinu jaoks kasulik on. Kui seda tundma ja kasutama õpid, siis saame teada, milline on selle kasu Sinu jaoks. Kuna NLP on kogum erinevaid praktilisi tehnikaid, siis igaüks leiab üles need, mis on vajalikud just temale.
Ühe inimese jaoks on kõige olulisemad tehnikad, mis aitavad suhtlemises konflikte ennetada, teisest inimesest paremini aru saada. Teise jaoks need, mis aitavad enda jaoks selgitada oma eesmärke, otsustada, millises suunas minna edasi, kui oleme ummikus. Kolmas tahaks pääseda oma lõputust muretsemisest. Neljandal on mingi segav minevikukogemus, millest ta ei ole suutnud vabaneda ning mis segab täisväärtuslikult elamast. Viiendal on lihtsalt suur huvi enesearengu erinevate võimaluste suhtes.
Mõned näited
Inimese mõtlemise anatoomia — selle teema alla on koondatud see, mida NLPs nimetatakse mõtlemise struktuuriks. Kui keegi küsib teilt, kuidas täpselt te hetkel mõtlete, siis usun, et jääte vastuse võlgu, kuna puudub kirjeldamise struktuur. Kasutame nii mõtlemisel kui mälestuste talletamisel kolme erinevat kanalit:
* visuaalne — pildid
* auditiivne — helid* kinesteetiline — liigutused, lõhnad, puudutused, maitsed, füüsilised reaktsioonid.
Mida see teadmine meile annab? Esiteks võimaldab see meil oma kogemusi ja mõtlemist täpselt kirjeldada. See omakorda võimaldab sisse viia muutusi, kuna meil on teada meie mõtete „koostisosad” — kui sul on teada retsepti koostis, siis saad ise valida, millise koogi sa täpselt küpsetad.
Veel läbitakse põhikursusel mitmeid teemasid:
Eesmärkide seadmise kunst — tehnikad selleks, et aru saada, mida üldse elus soovime saavutada, ja selleks, et oskaksime neid ka saavutada.
Emotsionaalne tasakaal — omandame tehnikaid, mis aitavad kontrolli alla saada oma emotsioone, saavutada sisemist rahu ja tasakaalu erinevates olukordades.
Uskumused — teema, kus tegeldakse oma veendumustega maailma, inimeste ja nähtuste kohta. Uskumused võivad olla väga tugeva toetava ning ka väga tugeva takistava mõjuga. Analüüsime oma uskumusi ja õpime vabanema piiravatest uskumustest. Näiteks on üks tavaline piirav uskumus: „seda ma ei saa teha”. Võime avastada, et oleme siiani ise endale seadnud piire, mida tegelikkuses ei eksisteeri…
Lingvistika ehk eneseväljenduse kunst — siin õpime tundma inimese kõne ja mõtlemise seoseid. See, kuidas ennast väljendame, peegeldab, kuidas me mõtleme. Selle teema õppimisel on kaks põhieesmärki — saada paremini aru teiste inimeste mõtlemisviisist nende sõnade kaudu ja teiseks väljendada ennast soovitud viisil (selgemalt, segasemalt, mõjutavamalt jne).
Ajaliinid — põnev teema, mida võiks nimetada „psühholoogiliseks ajamasinaks”. See võimaldab näha oma elu, erinevaid sündmusi ja tegevusi subjektiivsel ajaliinil ning mööda seda ka liikuda. Aeg on iga inimese sees subjektiivselt paigutatud. Ajaliini tehnika võimaldab omavahel kokku viia meie soovid ja võimalused, paremini oma elu planeerida, sündmusi edukamalt lõpule viia.
NLP on terviklik ja põnev maailm, mis annab kätte võtmed. Milliseid uksi avate, on teie valik.
Autor: Anneli Varjun

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.24, 17:13
Kui klient jääb võlgu: efektiivseim nipp raha koju toomiseks
Viimaste aastate majandusolukord on olnud keeruline ja muutusterohke. Laomajandustehnikaga tegeleva Agrovaru AS jaoks on hetkel suurimaks väljakutseks käibe hoidmine samal tasemel ning kulude vähendamine müügi- ja tööprotsesside efektiivistamise kaudu. "Kuna klientide nõudlus on vähenenud, peame tegema rohkem tööd, et leida üles need vähesed kliendid," selgitab tegevjuht Jarno Mänd.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele