29. märts 2006
Jaga lugu:

Kaido Einama soovitab raamatupidaja tööarvutiks kvaliteetset raali

Kaido Einama töötab firmas „AS MicroLink Eesti“ toimetajana ning tegeleb kõigi MicroLink Eesti meediaväljunditega, milleks näiteks ajakiri Think!, uudiskiri MicroFon, samuti on tema haldusalas „hooldada“ pressiteated, artiklid, ettevõtte veebileht ja reklaammaterjalide tekstid.

Ta jõudis IT-firmasse tööle Äripäevast, kus töötas IT-toimetajana seitse aastat. Kuna ühe ameti peal sai seitsme aastaga juba väga kaua oldud - nagu ta ise ütleb, otsustaski ta proovida veidi teistmoodi tööd.

Kui varem sai IT-firmasid näha nii-öelda väljastpoolt, siis nüüd on võimalus olla Eesti ja Baltikumi ühe suurima IT-firma sees ja näha, kuidas IT-teenused sünnivad,“ tõdeb toimetaja, kellel täitub antud töökohal maikuus kaks aastat.

Milliseid võimalusi on pakkunud teie firma muuseas ka oma raamatupidajatele või finantsala inimestele?

Kui võimaluste all on silmas peetud meie firmas töövahendeid ja töökohti, siis põhimõtteliselt on raamatupidajatel nagu teistelgi MicroLinki töötajatel võimalus osa võtta töötajatele mõeldud üritustest, töökohaarvuti on iseenesest mõistetav. MicroLink korraldab oma töötajatele talve- ja suvepäevi, jõulupidu on koos kaaslasega, samuti on kord aastas väljasõit ja seminar tugiosakondadega, mille hulka kuulub ka raamatupidamis- ja finantsosakond. Peale MicroLinki Elioniga ühinemist on võimalik kasutada ka Elioni Spordiklubi liikmena väga palju erinevaid soodsaid sportimise võimalusi.“

Kui näiteks raamatupidajal endal oleks võimalik valida endale tööarvuti, siis mida

soovitaksite tööarvuti puhul kindlasti silmas pidada?

Ekraani puhul ilmselt enam valikut pole - vedelkristallekraan ehk LCD on vallutanud

See on ekraanirezhiim, mille puhul pilti ei suurendata ega vähendata. Kui selle

on suhteliselt paikne (kui just kodukontorit pole valitud) ja lauaarvuti on siin tihti mõistlikum ja lihtsam variant. Lauaarvutile saab lisada ka spetsiaalklaviatuure, millel on kalkulaatoripaneel näiteks eraldi tavalisest klahvistikust. Eriti mugavad on juhtmeta klaviatuurid nii standardklahvidega kui eraldi numbrikalkulaatori paneeliga.

Tavaliselt vaadatakse uue arvuti ostul rohkem protsessorikiirust, kuid väga oluline

sellele ka kohe ostes mõelda.“

Mis teeb arvuti tänapäeval inimesele töötamise jaoks mugavaks?

Mugav arvuti on võimalikult hooldusvaba, lihtsalt kasutatav ja kergelt uuendatav. Kuna tavakasutaja ei peaks arvuti sisemusse üldse tungima, siis on oluline, et arvuti need osad, millega ta kokku puutub, oleksid käepärased ja mugavad ning teised lihtsalt töötaksid. Need käepärased osad on siis klaviatuur, hiir, ekraan, operatsioonisüsteem ja kasutatavad programmid. Klaviatuur peaks olema vaikne, pehmete klahvidega ja tundlik. Hiired on praegu optilised, enam pole vaja kuuli ja rullikuid puhastada, vaid hiire all on punane

töötavad ka tavalise optilise hiire jaoks rasketel pindadel. Laserhiir järgib liigutusi kõige täpsemalt ja tema jaoks pole vaja hiirepatja. Ekraanist oli eespool juba juttu - see peab olema loomuliku resolutsiooniga töötades piisavalt hea, et peenikesi tabeleid lugeda. Ekraani suurus on ka oluline - tavaliselt arvatakse, et vaid kujundajal on vaja suuri ekraane, kuid raamatupidajatel on selle järgi samuti vajadus, sest tihti tuleb palju andmeid kuvada ekraanile korraga. Finantsjuhil võib olla vajadus koguni mitme ekraani järele, et kuvada graafikuid.“

Mida veel tähele panna?

Rääkides operatsioonisüsteemist, siis siin pole raamatupidajal ilmselt palju valida, sest ettevõttes ehitatakse arvutisüsteem enamasti üles ühel platvormil ja vaid erandjuhtudel lubatakse kasutada mingit muud keskkonda kui ülejäänud firmas. Kasutatavate programmide osas peaks finantsjuht kindlasti oma sõna ütlema, mida ettevõttel on vaja

peaks uus majandustarkvara siiski tegema seda, mida ettevõtte äri toimimise jaoks kõige

rohkem vaja. Uue kasutama õppimine on sealjuures väiksem probleem, kui päevast päeva

tuttavas keskkonnas millegi tegemata jätmine, kuna vana süsteem seda ei võimalda.“

Kui soovitakse osta sülearvuti, siis mis on selle puhul oluline silmas pidada?

Sülearvutit ostes tuleb arvestada, kus sellega tööd tegema hakatakse. Kui arvuti on mõeldud enamasti kontoris töötamise jaoks, siis pole kaal oluline. Sel puhul saab valida

lauaarvuti protsessoriga, kaaluka ja suure ekraaniga sülearvuti. Tal peaks küljes olema kõik vajalikud kontorivõrku ühendamise võimalused, arvatavasti on vajalik ka CD-seade. Sellist arvutit saab vajadusel ka koju vedada, kuid reisil või kliendi juures käimise jaoks ta kõige parem variant pole.“

Mida reisimise jaoks vajaliku arvuti puhul tähele panna?

Kui sülearvutiga reisitakse palju, siis määravaks osutub vastupidavus ja väikesed mõõtmed koos kerge kaaluga. Sellised arvutid on tavalisest kallimad ja tihti on neist

Kuid sülearvutil on eriti oluline võrku ühendumise võimalus. Kui tavalise telefonipistikuga modem on juba ajalugu, siis WiFi-kaart sisseehitatuna on enamasti

juba hädavajalik. Selle abil saab Internetti ka avalikes kohtades, näiteks kohvikutes, lennujaamades ja bensiinijaamades. Kui seda võimalust pole, peab sülearvutil olema võimalus üle mobiili Internetti ühenduda. 3G-telefoniga on ühenduskiirus kõige suurem, tavaliselt aga tuleb leppida GPRS-ühendusega, millega saab hädapäraselt surfata ja oma e-kirju lugeda. Selleks, et võimalikult mugavalt ühendus arvuti ja telefoni vahel toimiks, on mõistlik kasutada Bluetooth-ühendust. Infrapunaühendus on võrreldes sellega aeglasem ja nõuab infrapunasilmade vahe otsenähtavust.“

Millised on veel need näitajad, mis arvuti puhul head kvaliteeti näitavad?

Kindlasti on oluline valida hea tootja. Mitmed rahvusvaheliselt tuntud brändid teevad

sülearvutite kallal pidevat arendustööd ja hoolitsevad arvuti vastupidavuse eest. Enne parameetritesse süvenemist maksab arvuti üle vaadata kasutaja pilguga – kas klaviatuur ja ekraan on mugavad, kas kuskilt miskit ei logise või kas pistikud on käepärastes kohtades. Arvuti parameetritest on endiselt oluline protsessorikiirus ja mälumaht. Mälu nappus võib mõjuda arvuti töökiirusele tihti rohkem kui protsessorikiirus, sest tavalist

uuenevad programmid aina enam.“

Millise arvutiga ise tööd teete?

IBM Thinkpad R50. IBM (praegu Lenovo) on tuntud arvutitootja, arvutid on neil vastupidavad. Isegi selline pisiasi nagu musta värvi korpus võib hiljem kasuks tulla - mustal on vähem näha kulumisjälgi ja vana arvuti näeb sellepärast värskem välja, mis lubab teda hiljem kallimalt maha müüa. IBM ThinkPadil on ka sellised töökindlust tagavad asjad nagu kõvaketta kukkumiskaitse, varukoopia kõvakettale ja korpusest

mis tagab parema levi. Veel üks pisiasi, mis IBM-il pole kahe silma vahele jäänud, on

hakkab loksudes ekraan kõikuma ja raske on seda siis lugeda.“

Autor: Aive Antsov

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Enimloetud
Marianne Lõhmus
Marianne LõhmusärijuhtTel: Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt