Toetust antakse rahastajate poolt valdkondadele, mis on tunnustatud prioriteetseks.
Toetusrahade abil on renoveeritud hotelle, püstitatud sotsiaalobjekte, välja töötatud uusi tehnoloogiaid ja rajatud infrastruktuuri. Teisalt loodud kutseõppe võimalusi, koolitatud töötuid ja asutatud loodusparke ning külastuskeskusi. Nimekiri on pikk ja mitmekesine.
Toetuste all mõistame tagastamatut abi projektiidee läbiviimiseks. Summad, mida eraldatakse, algavad paarikümnest tuhandest ja lõpevad miljonite kroonidega. Reeglina on nõutav ka omapanus (oma- või kaasfinantseerimine), mille suuruse ja vormi fond oma reeglites määrab.
Eestis saavad toetuse taotlejaks olla nii äri-, avalik kui mittetulundussektor. Taotlejal tuleb välja selgitada, milline fond antud idee jaoks raha eraldab. Osad rahastajad jagavad toetusi jooksvalt, teised kuulutavad paar korda aastas välja konkursid. Aktuaalseid projektikonkursse on võimalik jälgida
www.projektid.ee/uudised.Toetuse taotlemise protsess:
Kui taotlejal on idee, tuleb kõigepealt endale selgeks teha:
Seejärel tuleb pöörduda võimaliku rahastaja poole, kes antud valdkonda toetab. Fondi esindajale tuleb selgitada
Selles etapis võib ka konsultatsioonifirma appi võtta, kes aitab leida sobilikke fonde ning suhelda nendega tingimustele vastamise osas (sobivad kuluartiklid jms).
Kui selgub, et võimalik rahastaja projektiideele on leitud ja taotleja, idee, kulutused, ajalised piirid, taotletava toetuse summa, omapanuse määr jne sobivad,
Ka siin saab suureks abiks olla konsultatsioonifirma, kes taotleva organisatsiooni jutu põhjal projekti koostab. Enamike toetustaotluste kirjutamisel saab hakkama eesti keelega (näit. struktuurifondid), kuid on ka kogu dokumentatsiooni inglise keeles nõudvaid rahaallikaid (näit. Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism).
Projektitaotlused tuleb täita korrektselt ning olla kursis kõikvõimalike tingimustega, mida rahastaja on seadnud. Olgu siinkohal toodud näiteks mõned taotlusdokumentatsiooni võimalikud osad: taotlusvorm, äriplaan, teostatavus- ja tasuvusanalüüs jne. Nende koostamist suunavad mitmekümne lehelised juhendid.
Rahastajad valivad projektid välja enamjaolt kahes etapis. Esiteks vaadatakse tehnilist korrektsust (nõuetele vastavus, dokumentide, lubade, kooskõlastuste, allkirjade jms olemasolu). Teiseks vaatab hindamiskomisjon oma spetsiifiliste kriteeriumite alusel kuivõrd mingi projekt fondi/alaprogrammi eesmärkide realiseerimisele kaasa aitab.
Kui rahastajad on oma otsused langetanud, teavitatakse kõiki taotlejaid nende projekti saatusest. Väljavalitud projektide taotlejatega sõlmitakse lepingud ning taotlejad võivad alustada projektide elluviimisega. Osade rahastajate puhul võib kulutusi oma riskil tegema hakata ka juba projektitaotluse esitamise hetkest.
Edukat projektide kirjutamist ja ideede realiseerimist!
Markus Alfred Kõiv
Projektiekspert OÜtel. 626 3236
www.projektid.ee
Autor on Projektiekspert OÜ juhataja ning Tallinna Ülikooli projektijuhtimise lisaeriala aine Projektide rahastamine lektor. Projekte on ise koostanud alates 1997. aastast.
Projektiekspert OÜ on 2002.a. asutatud Eesti kapitalil põhinev firma, kelle põhiteenus on projektide koostamine toetuste taotlemiseks fondidelt. Lisaväärtusena pakume abi sildfinantseerimise leidmisel (näiteks nõutava omapanuse katmiseks).
Raamatupidaja.ee koostööpartnerina pakume Klubi liikmetele 10% soodustust projektitaotluste koostamisel.
Kas minu projektiidee saaks eurotoetust? Testi www.projektid.ee/idee . Autor: Markus Alfred Kõiv
Seotud lood
Raamatupidajate töö on paratamatult seotud ka keeruliste võlgnike ja võlgadega. Paraku on võlgnikega tegelemine sageli aeganõudev ja stressirohke, sest tuleb saata meeldetuletusi ja tegeleda ka vaidlustega.
Infopanga võlaregistril on nüüd olemas tõhus lahendus, mis säästab raamatupidajate aega ja ka närve.
Viimased uudised
Siit leiad ka artikli “Kes on seotud isikud ja kuidas nende tehinguid aastaaruandes õigesti kajastada”
Hetkel kuum
Tagasi Raamatupidaja esilehele