Töötuskindlustus, samm heaoluriigi suunas

Tõsi küll, päris heaoluühiskonnaks saab ainult sellist riiki nimetada, kus iga ühel on tööd ja töötuskindlustusel järelikult otstarvet ei ole. Sellist ühiskonda aga pole paraku mitte kusagil olemas olnud, ega nii pea tule ka. Nõukogude propaganda küll omal ajal kiitles, et NSV-liidus polevat sellist nähtustki kui töötus. Kuidas selle asjaga tegelikult oli, teab igaüks, kes tollal tööealine oli, noorematele aga ei tasu veneaegset töömoraali kirjeldama hakatagi. Iga tahes on tööpuudus turumajanduses veel tükk aega edasi paratamatus, kusjuures see võib ette aimamata ükskõik keda puudutada.

Töötuskindlustusest saab väljamakse see, kes töötuks jäämisele eelneva kahe aasta jooksul on kindlustusmaksu vähemalt 12 kuu eest tasunud. Väljamakse on 100 esmase päeva ajal 50 % töötuks jäämisele eelneva aja palgast, järgneva 80 päeva jooksul 40%. Tööl käies tasutava kindlustusmaksu suuruseks on üks protsent palgast. Tööandja peab poole protsendi võrra ettevõte palgafondi kogu suurusest tasuma.

Seoses töötuskindlustuse kehtestamisega on avalikuses valitsuse suunas kõlanud hulgaliselt erinevaid etteheiteid. Kindlustuse kohustuslikkus on tekitanud pahameelt nende seas, kes arvavad, et ise mitte kunagi töötuks ei jää, aga sellegi poolest peavad kindlustusmaksu oma palgast tasuma. Kogemused nii Eestis kui mujal Maailmas aga tõendavad, et isegi soliidsematest soliidsemad ettevõted võivad suurte raskustesse sattuda, kusjuures töötuks jäämine on õnnetus, mille eest mitte keegi pole kaitstud. Pealegi on näiteks ravikindlustuse kombel tegemist solidaarsuskindlustusega. Ega sedagi ette ei tea, kes haigeks jääb.

Praegusel hetkel ilma tööta olevatele uuest kindlustusest esialgu abi ei ole. Nemad peavad ikka enne tööle pääsema et oma sissemakse vähemalt 12 kuu eest teha. Väljamaksud hakavad pihta alles, kui üks aasta seaduse jõustumisest on möödunud. See on igapidi arusaadav, kuna tegemist on käivitatava uue turvavõrguga. Üleminekuaja vältel kogutakse reserv, millele toetudes töötukassa saab hüvitisi välja maksta.

Täiesti arusaamatul kombel oli 5. detsembri Postimehes kokku pantud lausa nutulaul, mille peamiseks sisuks oli seda kurta, kuidas tõõtuskindlustus on kõlbmatu ja pealegi halvasti ette valmistatud. Teemal avaldati kaks Erle Rudi artiklit: esilehel pealkirjaga Töötuskindlustus kärbib uuest aastast palku ja lehe sees pealkirjal Seaduseloojad jätsid ettevõtjad teadmatusse. Lisaks avaldas Postimees juhtkirja pealkirjaga Nestorlik tulevikupilk. Kõik nimetatud kirjutised on kokku pantud lähtudes eelarvamusest, et töötuskindlustuses mitte ühtegi postiivset külge ei ole.

Juhtkiri kurdab seda, et kindlustusmaksu kehtestamine tähendab sisuliselt maksukoormuse tõstmist. Seda see muidugi tähendab, aga andke andeks, kallis Postimees, asi on ikkagi nii, et sotsiaalse turvalisuse arendamine ja madalad maksud kokku ei lähe. Kui tahetakse Põhjamaade sotsiaalse elatustaseme poole sammhaaval käia, tuleb paratamatult ka makse tasapisi tõsta. Muidugi oleks hea, kui poliitikud ka seda ausalt tunnistaksid.

Erle Rudi artiklis kurdab Kreenholmi Valduse AS\'i finantsjuht Mai Palginõmm, et Maksuametist ja Rahandusministeeriumist pole neli nädalat enne seaduse jõustumist juhiseid ja deklaratsioone laekunud. Palginömme sõnul tuleb Kreenholmi 4800 töötaja maksud "jõuluõhtul sõrmedel kokku liita". Rahandusministeeriumist olevat Kreenholmile soovitatud arve esialgu paberile kokku lüüa.

Larko on seisukohal, et ka liialdamisega võiks mõistuse piirideni jääda. Kreenholm on Palginõmme väitel sellepärast hädas, et arvutiprogrammid tuleb ümber teha. Asja aga kuidagi ei tasuks keerulisemaks teha, kui see tegelikult on. Näiteks Exceli või vastava tarkvara abil ei tohiks eriti raske olla töötajate palgasummad raamatupidamisest tabelile üle kanda ja nendest üks protsent rehkedada. Palgafondi kogumaht peab ka olema raamatupidamisest vöimalik juhendada ja sellest pool protsenti arvutada. Kui seda Kreenholmi juures teha ei oskata, ei antud ettevõte raamatupidamist üldsegi saa päris tõsiselt võtta. Seega ei Larko siiski taha sellele vastu vaielda, et ministeerium tõepoolest oleks võinud natuke varem oma juhistega välja tulla. Ettevõteid aga pole keelatud tervet mõistust kasutamast.

Et Postimees ja teisedki avaliku sõna esindajad on oma kõige parema selleks teinud, et töötuskindlustust kahtlases valguses kirjeldada, pole muidugi juhuslik. Nendele lihtsalt ei meeldi see, et riik kodanike sotsiaalse turvalisuse parandamisega tegeleb. Nende arvates ei tohiks riik üldse oma pinnal toimuvasse sekkuda. Probleeme on kindlasti iga reformi rakendamisel. Töötuskindlustus on ikkagi samm heaoluühiskonna suunas. Ka järgnevate sammude eest tuleb kõrgendatud maksude näol tasuda, sest tasuta lõunaid pole olemas.

Autor: Maailm Largo järgi