Autor: Raamatupidaja.ee • 26. august 2005
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Naer aitab tööstressi maandada
Huumorimeele treenimise abil saab tööl maandada enda ja teiste negatiivset stressi ja pingeallikatega toime tulla.Loo pilt järgmisest situatsioonist: samaaegselt heliseb telefon kahe töötaja laual. Üks neist laseb lendu humoorika kommentaari laadis “on nii kiire, et varsti pean oma nimegi passist vaatama”, haarab reipalt toru ja vastab rõõmsal toonil. Teine protesteerib valjult telefonihelina peale. Ta vererõhk tõuseb ja kõik kuuldeulatuses olijad saavad teada, kui tüdinud ta on hullumeelsest töörabamisest ja kuidas ta vihkab tüütuid telefonikõnesid.Mis neid kahte töötajat teineteisest eristab? Üks on kindel – telefon see pole.Siin on tegu kahe erineva ellusuhtumisega: heatahtliku lõbususe ja surmtõsidusega, koomilise ja traagilise vaatenurgaga. Üks oskab ennast kergelt võtta ja enda ümber positiivset õhustikku tekitada. Teine vaevleb stressi küüsis ning paneb teisedki kannatama.Iga tööga kaasneb üksjagu negatiivset stressi. Negatiivsed emotsioonid aga röövivad energiat, mida vajame selleks, et oma tööd hästi teha. Kuna kõiki pingeallikaid kaotada pole võimalik, läheb vaja naeru ja huumorit, et nendega toime tulla. Naermine pole raske töö ja raske töö pole naljakas. Samas on võimalik ja isegi soovitav need kaks omavahel ühendada. Naer lõõgastab, annab jõudu, muudab töö kergemaks ja suhted sõbralikumaks. Naermine toob kaasa tunde “ma suudan, ma saan” ning peletab eemale mõtte “ma ei tule toime, pole võimalik”. Naer aitab pea selgeks saada ja midagi ette võtta olukorra parandamiseks.
Pingete mahalaadimise neli nippi
Võta pingelistel päevadel 5-minutilisi naerupause. Naermiseks pole vaja põhjust. Suhtu sellesse nagu emotsionaalsesse aktiivsusse, mida vajad nagu mõõdukat kehalist aktiivsust.
Vaata peeglisse, hüüa valjusti, kuidas ennast tunned ja lisa lõppu: “ha-ha-ha”. Näiteks: “Ma olen väga tige, ha-ha-ha.”
Tõuse püsti, ütle välja, mis sind ärritab ja keeruta ennast kiiresti ümber oma telje. Näiteks: “See arvutiprogramm ajab mu hulluks,” kiire keerutus.
Kirjuta sind ärritava asja või inimese nimi kingatallale ja kõnni selle peal.
Naeru ja huumori kasutamise hüved
kaovad liigsed nn emotsionaalsed kilod
paraneb tervis ja organisatsiooni mikrokliima
lõpevad lahingud iseendaga (“mitte keegi pole täiuslik, ka mina mitte – ha-ha-ha”)
töö läheb lõbusamalt ja tööpinged ei tule koju kaasa
vähem aega kulub muretsemisele, rohkem aega jääb töötamiseks-elamiseks
Kui tahad naeru ja huumori vilju maitsta, siis tasub oma huumorimeelt ja naerulihaseid treenida.
Huumorimeele treenimiseks on kaheksa sammu
1. SAMM: Õpi oma huumorimeelt tundma. Jõua selgusele, mis sinu jaoks on naljakas, mis mitte.
2. SAMM: Ole mängulisem ja elurõõmsam. Tee iga päev midagi, mis valmistab sulle lõbu. Tee mõnikord tobedaid asju ja naudi seda.
3. SAMM: Naera rohkem ja südamest. Kasuta igat sobivat hetke naermiseks. Naera alati teistega kaasa ja mitte kunagi teiste üle. Naera siis, kui oled ärritunud või pinges ja vaata, mis juhtub.
4. SAMM: Räägi naljakaid lugusid ja anekdoote. Jäta meelde ja pane kirja naljakad lood. Vali sobiv aeg ja koht ning jaga neid teistega.
5. SAMM: Loo ise huumorit – mängi sõnadega. Otsi igapäevastes vestlustes, trükisõnas jm sõnade topelttähendusi. Mängi nende tähendustega.
6. SAMM: Märka igapäevaelus huumorit. Vaata erinevaid olukordi klouni silmade läbi. Jaga nähtud huumorit kolleegidega.
7. SAMM: Õpi iseenda üle naerma. Tee nimekiri asjadest, mis sulle enda juures ei meeldi. Heida oma puuduste ja eksimuste üle nalja.
8. SAMM: Märka huumorit stressi tekitavas situatsioonis. Pane kirja tööl kõige sagedamini ettetulevad probleemid. Otsi võimalusi, kuidas suhtuda neisse huumoriga ja säilitada seejuures professionaalsus.
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!