16.08.05, 01:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Käibemaksu maksjad ja maksukohustuslasena registreerimine

Käibemaksu maksjad (käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 3 lg 4, lg 5 ja lg 6) on: Maksuhalduri (Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses) juures vastavalt KMS § 20 lõikele 4 registreeritud käibemaksukohustuslane (edaspidi maksukohustuslane); piiratud käibemaksukohustuslane (edaspidi piiratud maksukohustuslane) KMS §1 lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud toimingutelt ja § 3 lõike 4 punktides 2-5 loetletud toimingutelt; (vt Piiratud maksukohustuslase registreerimise kohustus) võlgnik ühenduse tolliseadustiku (Euroopa Ühenduste Nõukogu määrus nr 2913/92/EMÜ) tähenduses; maksukohustuslasena registreerimata isik tehingult, mille kohta ta on esitanud arve või muu müügidokumendi, millele ta on märkinud käibemaksusumma; maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isik, kes soetab uue transpordivahendi teisest liikmesriigist; maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isik, kes soetab aktsiisikauba alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse (RT I, 2003, 2, 17; 48, 345) tähenduses teisest liikmesriigist, välja arvatud füüsiline isik, kes soetab aktsiisikauba isiklikuks otstarbeks.

Maksu- ja Tolliamet

Maksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik (seega nii füüsiline kui juriidiline isik, nii resident kui mitteresident), kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla-, või linnaasutus, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena (KMS § 3 lg 1).

Maksukohustuslaseks registreerimise kohustus (KMS § 19 lg 1) ja registreerimine (KMS § 20)

Isik, välja arvatud välisriigi maksukohustuslane, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, kelle maksustatav käive (välja arvatud põhivara võõrandamine ja Eesti isikule teostatav kaugmüük) ületab kalendriaasta algusest arvates 250 000 krooni, on kohustatud nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast alates kolme tööpäeva jooksul esitama Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele avalduse enda registreerimiseks maksukohustuslasena.

Piirmäära hulka arvatakse KMS § 1 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tehingute maksustatav käive

kauba müük, mille käibe tekkimise koht on Eesti (KMS § 9 lõige1);teenus, mille käibe tekkimise koht on Eesti (KMS § 10 lõiked 1, 2 ja 3);teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti (KMS § 10 lõige 5).

Näide:

Kui piirmäär 250 000 krooni ületati 2. kuupäeval, reedesel päeval, tuleb avaldus enda maksukohustuslasena registreerimiseks esitada hiljemalt 7. kuupäeval, kolmapäevasel päeval. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et maksuhaldur registreerib isiku maksukohustuslasena sellest päevast, mil piirmäär ületati (vt ka allpool "käibemaksu arvestamise algus). Toodud näites siis 2. kuupäevast alates. Vastavasisulise otsuse tegemiseks on maksuhaldurile seadusandja poolt antud omakorda kolm tööpäeva avalduse saamisest, mis toodud näite puhul tähendab sisuliselt seda, et hiljemalt 12. kuupäeval esmaspäevasel päeval peab isiku maksukohustuslasena registreerimise otsus olema talle teatavaks tehtud.

Soovitavalt tuleks isikul end maksukohustuslasena registreerida veidi varem, kui ületab seadusega etteantud käibe piirmäär (vt allpool "Maksukohustuslaseks registreerimise võimalus"). See aitab hoiduda probleemidest, mis paratamatult kaasnevad päevapealt tekkivate kohustustega ajal, mil maksuhalduri vastavasisuline otsus pole veel maksumaksjani jõudnud ja (sellelt nähtuv) käibemaksukohustuslasena registreerimise number ei ole veel teada. Kui viimatinimetatud olukord siiski tekib, tuleb sel ajal tekkinud käibelt seaduse kohaselt ikkagi käibemaksu arvestada ning võimalusel väljastada vastavad arved hiljem (arve väljastatakse 7 päeva jooksul) (vt Arved). N. ö. "üleminekuperioodil" väljastatud ja KMS § 37 nõuetele mittevastavad arved tuleb seaduse nõuetega kooskõlla viia. Seda muuhulgas klientide huvides, sest nõuetele mittevastava arve alusel ei tohi sisendkäibemaksu maha arvata.

Lisaks käibe piirmäära arvestusele kalendriaasta algusest arvestades tuleb sarnast arvestust pidada ka juhul, kui maksukohustuslase andmed on registrist kustutatud KMS § 22 lg 1 nimetatud avalduse alusel. Sellisel juhul algab 250 000 krooni arvestus registrist kustutamise päevale järgnevast päevast sama kalendriaasta raames (KMS § 19 lg 2). Registreerimisavalduse esitamise ja käsitlemise protsess on sarnane eelpoolkirjeldatuga (maksumaksjale kolm tööpäeva avalduse esitamiseks ja maksuhaldurile teist samapalju otsuse edastamiseks).

Maksukohustuslaseks registreerimise võimalus (KMS § 20 lg 2).

Maksustatava käibe piirmäära ületamisel on isikul seadusest tulenev kohustus end maksukohustuslasena registreerida. Kuid samas on isikul võimalus end vabatahtlikult maksukohustuslaseks registreerida ka juhul, kui tema maksustatav käive ei ületa eelpoolnimetatud piirmäära või kui tal maksustatavat käivet veel ei ole tekkinud. Avalduse esitamise tingimuseks on asjaolu, et isik tegeleb või hakkab tegelema ettevõtlusega, mille tulemusena on tekkinud või tekib maksustatav käive. Nimetatud juhul registreeritakse isik maksukohustuslaseks avalduse saamise või avaldaja poolt soovitava, avalduses märgitud hilisema kuupäeva seisuga.

Kui isik märgib oma KMS § 20 lg 2 alusel esitatud avalduses soovitavaks maksukohustuslasena registreerimise alguskuupäevaks avalduse esitamise kuupäevast varasema kuupäeva, registreeritakse maksukohustuslane KMS kohaselt ikkagi avalduse esitamise päevast, mitte avaldusel näidatud varasemast kuupäevast (KMS § 20 lg 4).

Dokumendid, mis tuleb maksukohustuslasena registreerimiseks esitada (KMS § 20 lg 7).Maksukohustuslasena registreerimiseks peab füüsiline isik või juriidilise isiku või riigi -, valla-, või linnaasutuse esindaja minema piirkondlikku maksukeskusesse ning esitama nõuetekohase avalduse (avalduse vorm on kehtestatud rahandusministri 07.04.2004. määrusega nr 76) ning isikut tõendava dokumendi. Juhul kui avalduse esitab maksukohustuslase volitatud esindaja, peab ta koos isikut tõendava dokumendiga esitama ka volitust tõendava dokumendi.

Käibemaksukohustuslasena registreerimise avalduse täitmisel tuleks avaldusel küsitud andmeid võimalikult palju kirja panna ja kui isiku tegevuse alusel ei ole võimalik mõnd lahtrit täita, peaks andmeteta lahtrisse märkima näiteks kriipsu, mitte jätma lahtrit lihtsalt tühjaks.

Maksuhalduril on õigus keelduda isiku maksukohustuslasena registreerimisest, kui isik ei suuda tõendada et ta tegeleb või hakkab tegelema ettevõtlusega (KMS § 20 lg 4).

Piiratud maksukohustuslase registreerimise kohustus

Isikul, välja arvatud maksukohustuslasel või ettevõtlusega mittetegeleval füüsilisel isikul, kes saab Eestis maksukohustuslasena registreerimata välisriigi maksukohustuslaselt KMS § 10 lõikes 2 nimetatud teenust, milleks on

1) intellektuaalse omandi kasutada andmine või kasutamise õiguse üleandmine;

2) reklaamiteenus;3) konsultatsiooni-, raamatupidamis-, õigus-, audiitori-, inseneri-, tõlke-, andmetöötlus- või infoteenus;4) käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktis 5 nimetatud teenus, välja arvatud seifi üürimine, või kindlustusteenus, mille hulka arvatakse ka edasikindlustus;5) tööjõu vahendamine;6) vallasasja, välja arvatud transpordivahendi üürile, rendile või kasutusvaldusse andmine;7) telekommunikatsiooniteenus, kaasa arvatud ülekandeliinide kasutamise õiguse loovutamine;8) ringhäälinguteenus;9) elektrooniliselt osutatav teenus;10) vahendaja teenus, kes teise isiku nimel ja arvel tegutsedes hangib teisele isikule üht punktides 1-9 nimetatud teenust;11) teise liikmesriiki toimetatud vallasasja remontimine, hindamine, töötlemine või kokkupanemine, kui vallasasi toimetatakse Eestisse tagasi;12) kauba ühest liikmesriigist teise veo teenus, kaasa arvatud kauba vedu Eestisse või Eestist, sellise kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused

siis tekib piiratud maksukohustuslane registreerimise kohustus teenuse saamise päevast (KMS § 21 lg 1).

Kui isiku ühendusesiseselt soetatud kaupade (KMS § 8), välja arvatud aktsiisikaup ja uus transpordivahend, maksustatav väärtus ületab kalendriaasta algusest arvates 160 000 krooni, tekib tal piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus nimetatud piirmäära ületamise päevast.

Kui piiratud maksukohustuslane registreeriti KMS § 10 lõikes 2 nimetatud teenuste saamisel ning ühendusesiseselt soetatud kaupade piirmäär ületab aasta algusest arvates 160 000 krooni, siis peab piiratud maksukohustuslane nimetatud piirmäära ületamisest arvates kolme tööpäeva jooksul kirjalikult teavitama maksuhaldurit kauba ühendusesisese soetamise piirmäära ületamisest (KMS § 25 lg 2).

Piiratud maksukohustuslasena registreerimiseks esitatakse piiratud maksukohustuslase registreerimise avalduse vorm. Vorm on kehtestatud rahandusministri 07.04.2004.a. määrus nr 77. Piiratud maksukohustuslase registreerimisel kohaldatakse KMS §-s 20 sätestatud maksukohustuslase registreerimise sätteid (vt ülalpool).

Kui piiratud maksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, siis on tal õigus esitada avaldus enda maksukohustuslasena registreerimiseks vastavalt KMS § 20. Kui piiratud maksukohustuslane registreeritakse maksukohustuslasena vastavalt KMS § 20, kustutatakse ta registrist piiratud maksukohustuslasena.

Käibemaksu arvestamise algus

Juhul kui isiku maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest või registrist kustutamise päevale järgnevast päevast arvates samal kalendriaastal 250 000 krooni, registreeritakse isik maksukohustuslaseks nimetatud käibe tekkimise kuupäevast. Seega, kui isiku maksustatav käive ületab kehtestatud piirmäära 11.mail (kasvõi pühapäevasel päeval), siis registreeritakse isik maksukohustuslaseks 11.maist ning tal on kohustus maksustada oma tehinguid alates 11.maist, sõltumata sellest, kas ta on enne 11.maid Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele avalduse esitanud ning maksuhaldur oma otsuse teinud või mitte.

Siinkohal juhime tähelepanu asjaolule, et registreeritud maksukohustuslase kohustus tehinguid käibemaksuga maksustada algab registreerimise päevast ning seega tuleb tehingud registreerimise päeva hommikust peale maksustada, mitte ainult alates piirmäära ületanud tehingust. Konkreetses näites siis kõik 11. mail ja sealt edasi toimunud tehingud.

Kui isik ei ole kohustatud esitama avaldust enda registreerimiseks maksukohustuslasena, vaid teeb seda vabatahtlikult, siis registreeritakse isik maksukohustuslasena avalduse esitamise kuupäevast. Seega kui isik esitas avalduse 28. aprillil, registreeritakse ta maksukohustuslasena 28. aprillist ning tal tekib ka kohustus käibemaksu arvestada alates 28.aprillist. Juhul kui isik soovib end maksukohustuslasena registreerida avalduse esitamise kuupäevast hilisema kuupäeva seisuga, peab ta seda avalduses märkima ning sel juhul registreeritaks isik maksukohustuslasena avalduses märgitud kuupäevast.

Juhul kui avalduse esitaja soovib end maksukohustuslasena registreerida avalduse esitamise kuupäevast hilisema kuupäeva seisuga, kuid vahepealsel perioodil (enne tema esitatud avaldusest tulenevate käibemaksukohuslase õiguste ja kohustuste tekkimist) ületab tema maksustatav käive kehtestatud piirmäära, peab isik esitama uue avalduse enda registreerimiseks maksukohustuslasena tulenevalt piirmäära ületamisest ja maksuhaldur registreerib isiku maksukohustuslasena uue avalduse andmete põhjal piirmäära ületamise päevast. Näiteks kui isik esitas maksukohustuslasena registreerimise avalduse 14. aprillil esmaspäevasel päeval, märkides sellel soovitavaks maksukohustuslasena registreerimise kuupäevaks 01. mai, kuid 21. aprillil ületab tema maksustatav käive 250 000 krooni, tuleb isikul esitada uus käibemaksukohustuslasena registreerimise avaldus hiljemalt 23. aprilliks. Maksuhaldur registreerib isiku maksukohustuslasena alates 21. aprillist ning teeb vastava otsuse maksumaksjale teatavaks hiljemalt järgmisel tööpäeval.

Maksukohustuslane ei ole esitanud avaldust (õigeaegselt) (KMS § 20 lg 10)

Juhul kui maksukohustuslane ei ole registreerimisavaldust seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitanud (ei esita üldse avaldust või esitab selle hilinenult), registreerib maksuhaldur isiku üle 250 000 krooni suuruses maksustatava käibe tekkimise päeva seisuga tagasiulatuvalt omal algatusel (KMS § 20 lg 10) ja teeb vastava otsuse maksukohustuslasele teatavaks kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

Kui maksukohustuslane on registreerimisavalduse küll esitanud ja ka maksukohustuslasena registreeritud, kuid peale registreerimist selgub, et avaldus esitati hilinenult ja seaduses sätestatud käibe piirmäär on tegelikult ületatud varem, teeb maksuhaldur uue registreerimisotsuse. Maksuhaldur tunnistab oma esialgse otsuse tagasiulatuvalt kehtetuks ning isik registreeritakse uue otsusega päevast, mil vastavas suuruses maksustatav käive tekkis (KMS § 20 lg 11). Ka sel juhul edastab maksuhaldur isikule tema registreerimise kohta tehtud otsuse kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

Maksukohustuslaste registreerimine ühe maksukohustuslasena (KMS § 26 )Maksuhaldur registreerib maksumaksjate ühise taotluse alusel ja KMS § 26 lg 1 toodud tingimuste olemasolul (näiteks emaettevõtja ja tütarettevõtjad äriseadustiku tähenduses või samale isikule kuulub vähemalt 50 % ühe maksukohustuslasena registreerimist taotlevate isikute aktsiatest) maksukohustuslased ühe maksukohustuslasena.

Ühe maksukohustuslasena registreerimise kord, registreerimisavalduse vorm ning maksukohustuslaste taotlusel nende ühe maksukohustuslasena registreerimise otsuse kehtetuks tunnistamise kord on kehtestatud rahandusministri 07.04.04 määrusega nr 71. Kui ühe maksukohustuslasena soovivad registreeruda maksukohustuslasena registreerimata isikud, siis registreerib maksuhaldur nad eelnevalt eraldi maksukohustuslasteks (KMS § 26 lg 2).Siinkohal juhime tähelepanu asjaolule, et ühe maksukohustuslasena registreeritud isikud esitavad küll käibedeklaratsioonid eraldi, kuid vastutavad käibemaksu tähtaegse tasumise eest solidaarselt. Seda ka tagasiulatuvalt peale ühe maksukohustuslasena registreerimise otsuse kehtetuks tunnistamist perioodi osas, mil oldi ühe maksukohustuslasena registreeritud. Seega kui näiteks ühe maksukohustuslasena registreeritud isikutest ühel tekib maksustamisperioodil käibemaksu enammakse ja teisel tasumisele kuuluv käibemaksusumma ning viimane jätab maksu tasumata, kaetakse võlguolev käibemaksusumma esimese (ühe maksukohustuslasena registreeritud) isiku enammakse arvelt.

Ühe maksukohustuslasena registreerimise otsus tunnistatakse kehtetuks järgmistel juhtudel (KMS § 26 lg 3):

KMS § 26 lõikes 1 nimetatud asjaolude äralangemineühe maksukohustuslasena registreeritud maksukohustuslaste ühine taotlus.

Üksiku (ühe maksukohustuslasena registreeritud) isiku tahteavaldus eraldi KMS kohaselt ühe maksukohustuslasena registreerimise otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks ei ole.

Isiku, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, käibemaksukohustuslaseks registreerimine (KMS § 19 lg 3)

Kui välisriigi isikul, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, tekib Eestis maksustatav käive, kuid seda maksukohustuslase või piiratud maksukohustuslase poolt kauba soetamisel või teenuse saamisel Eestis ei maksustata, tekib tal registreerimiskohustus maksustatava käibe tekkimise päeval (välja arvatud kaugmüük ja erikorra alusel maksustatav elektrooniliselt osutatav teenus (KMS § 43)).

Kaugmüük on kauba, välja arvatud uue transpordivahendi või paigaldatava või kokkupandava kauba võõrandamine ja toimetamine võõrandaja poolt või eest teise liikmesriiki seal maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule. Tüüpilised näited kaugmüügist on Interneti kaubamajad ja postimüük.

Kui teise liikmesriigi maksukohustuslane teostav kaugmüüki Eesti isikule (välja arvatud aktsiisikauba kaugmüük), tekib tal registreerimiskohutus, kui kaugmüügi käibe maksustatav väärtus ületab kalendriaasta algusest alates 550 000 krooni. Kaugmüügiga tegelev isik võib ennast registreerida maksukohustuslaseks ka siis, kui tal ei ole veel registreerimiskohustust tekkinud. Sellisel juhul peab isik esitama oma asukohariigi pädeva ametiasutuse kirjaliku kinnituse, et see ametiasutus on registreerimisest teadlik.

Kui teise liikmesriigi isik teostab aktsiisikauba kaugmüüki Eesti isikule isiklikuks tarbeks, tekib tal registreerimiskohustus aktsiisikauba kaugmüügi käibe tekkimise päevast.

Välisriigi isikuid registreerib maksukohustuslasena Põhja Piirkondlik Maksukeskus, Endla 8, Tallinn 15177, kontaktisik Liia Rannala, 693 4196.

Maksukohustuslase registrist kustutamine (KMS § 22)

Maksukohustuslase registrist kustutamise võimalused on nimetatud KMS §-s 22. Maksukohustuslane võib esitada avalduse enda registrist kustutamiseks juhul, kui tema maksustatav käive ei ületa tema arvestuste kohaselt järgneva 12 kuu jooksul 250 000 krooni.

Teise liikmesriigi maksukohustuslane, kes teostab kaugmüüki Eesti isikule, võib esitada avalduse enda registrist kustutamiseks, kui

ta registreeriti maksukohustuslasena enne 550 000 krooni piirmäära ületamist;ta on olnud maksukohustuslasena registreeritud vähemalt kaks aastat;tema piirmäära hulka arvatavate tehingute maksustatav käive ei ületanud eelmisel kalendriaastal ega ületa tema arvestuste kohaselt ka alanud kalendriaastal 550 000 krooni piirmäära.

Kui maksukohustuslane ei ole esitanud käibedeklaratsiooni kuue viimase järjestikuse maksustamisperioodi kohta, on maksuhalduril õigus maksukohustuslane registrist kustutada.

Enne maksukohustuslase registrist kustutamise otsustamist KMS § 22 lg 1 kohaselt esitatud avalduse põhjal võib maksuhaldur maksukohustuslase majandustegevust kontrollida. Registrist kustutatuks loetakse isik Maksu- ja Tolliameti piirkondliku maksukeskuse ametniku vastavasisulises otsuses nimetatud kuupäeva seisuga (mis protsessi kestvusest tingituna - kontrollimine jms - võib olla hilisem, kui maksumaksja soovis).

Maksuhaldur võib isiku registrist kustutada ka vastavalt KMS § 22 lõikele 3 või lõikele 4. Kui registreeritud maksukohustuslane ei ole esitanud käibedeklaratsiooni kuue viimase maksustamisperioodi kohta, on maksuhalduril õigus selline maksukohustuslane KMS § 22 lõike 3 alusel registrist kustutada.

Kui maksukohustuslane või tema tegevus on lõpetatud ja lõpetamise kohta tehtud registrikanne on jõustunud ning maksuhaldur on saanud sellekohase teate, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase maksukohustuslaste registrist KMS § 22 lõike 4 kohaselt.

Kui registreeritud maksukohustuslane tegevuse lõpetab, tuleb tal KMS § 29 lõike 11 kohaselt tasuda käibemaksu likvideerimisjaotisena jagatavalt varalt, mille soetamisel oli käibemaks maha arvatud. Vara maksustatavaks väärtuseks on selle harilik väärtus.

Maksukohustuslasena registrist kustutamisel tasub maksukohustuslane käibemaksu võõrandamata kaupadelt, mille soetamisel oli käibemaks maha arvatud, välja arvatud KMS § 29 lõikes 10 sätestatud juhul. Kaupade maksustatav väärtus on nende soetamismaksumus või selle puudumisel omahind.

Maksu- ja Tolliamet

Seotud lood

Sisuturundus

24.09.24, 09:56

Raamatupidajale: tõhus ja praktiline lahendus võlgade kättesaamiseks - Infopanga võlaregister

Raamatupidajate töö on paratamatult seotud ka keeruliste võlgnike ja võlgadega. Paraku on võlgnikega tegelemine sageli aeganõudev ja stressirohke, sest tuleb saata meeldetuletusi ja tegeleda ka vaidlustega. Infopanga võlaregistril on nüüd olemas tõhus lahendus, mis säästab raamatupidajate aega ja ka närve.

Käibemaksu maksjad ja maksukohustuslasena registreerimine

Seotud lood

Enimloetud

Viimased uudised

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga