10. august 2005
Jaga lugu:

Kalev Laube versus Rapla Maksuamet

K O H T U O T S U SEesti Vabariigi nimel

Tallinnas 29.mail 2002.a. Haldusasi nr 3-686/2002

 

Kalev Laube kaebuse läbivaatamine Rapla Maksuameti 20.02.2002.a ettekirjutuse nr 5-

03/224 tühistamise nõudes

Tallinna Halduskohtu kohtunik Indrek Paukštys arutas esitatud kaebust 23.05.2002.a

toimunud avalikul kohtuistungil sekretär Lilian Värton’i juuresolekul ning kaebuse esitajaKalev Laube esindaja Maire Köösel’i ja vastustaja Rapla Maksuameti esindaja Veljo Väärsiosavõtul.

I Asjaolud

Kaebuse esitaja oli ajavahemikul 01.01.1997.a kuni 31.12.1999.a registreeritud füüsilisestisikust ettevõtjana. Sellel ajavahemikul tegeles kaebuse esitaja ettevõtlusega ja deklareerismaksuametile 1999.a ettevõtlustuluna 5659 krooni.Rapla Maksuamet tegi 20.02.2002.a kaebuse esitajale ettekirjutuse nr 5-03/224, millegakohustati kaebuse esitajat tasuma 1999.a maksuvõla: füüsilisest isikust ettevõtjasotsiaalmaksu 4950 krooni ja sellelt arvestatud intress 2835 krooni. Ettekirjutuse kohaselt on27.05.2000.a kaebuse esitajale saadetud maksuteade nr 716 füüsilisest isikust ettevõtjasotsiaalmaksu tasumise kohta ning seisuga 20.02.2002.a on kaebuse esitaja poolt tasumatafüüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaks summas 4950 krooni ja arvestatud intress 2835krooni.

II Kaebuse sisu ja taotlus

Kaebuses taotletakse Rapla Maksuameti 20.02.2002.a ettekirjutuse nr 5-03/224 tühistamist.Kaebuse esitaja leiab, et ettekirjutuses nõutavat summat ei ole füüsiliselt võimalik tasuda,kuna kogu tulu kulus enda ülalpidamiseks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.12.1998.amäärusega nr 305 kehtestatud toimetulekupiiriga üheliikmelise perekonna kohta 500 kroonikuus, s.o 6000 krooni aastas, on antud riiklik arvestuslik piir, millest allapoole toimetulek eiolnud võimalik. Seega rikub ettekirjutus Eesti Vabariigi põhiseaduses (edaspidi PS)sätestatud igaühe õigust elule.

III Vastustaja seisukoht

Vastustaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.Vastustaja leiab, et kaebuses märgitud põhjendused ei anna sotsiaalmaksuseadusest (edaspidiSMS) tulenevat alust kaebajalt sotsiaalmaksu mitte nõuda. Sisuliselt soovitakse ettekirjutusetühistamisega teha kaebaja suhtes erand seaduse kohaldamisel. Antud juhul ei ole seadusestja muudest asjaoludest tulenevalt võimalik rikkuda võrdse kohtlemise printsiipi.Mittetoimetuleku korral peab kaebaja pöörduma kohaliku omavalitsuse poole.IV Kohtu põhjendused ja otsusKohus, kuulanud ära protsessiosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ninghinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jättarahuldamata. Vaidlustatud ettekirjutus on seaduslik järgmistel põhjustel:Kuni 31.12.2000.a kehtinud SMS (alates 01.04.1999.a kehtinud redaktsioonis) § 2 lg 1 p 4kohaselt makstakse sotsiaalmaksu ettevõtlusega tegeleva füüsilise isiku ettevõtluselt saadudtulult, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised,arvestades käsitletava paragrahvi lõikes 4 sätestatut. Sama paragrahvi lõike 4 kohaseltettevõtlusega tegelev füüsiline isik maksab sotsiaalmaksu aastas mitte vähem kuimaksustamisperioodi kuude palga alammäärade summalt, välja arvatud juhul, kuiettevõtlusega tegelev isik on samaaegselt riikliku pensioni saaja, käsitletava paragrahvilõikes 5 sätestatud juhul (s.o juhul, kui ettevõtlusega tegeleva füüsilise isiku eest maksabsotsiaalmaksu ka tööandja) ning juhul, kui ettevõtlusega tegelev füüsiline isik alustastegevust või lõpetas tegevuse maksustamisperioodi kestel. SMS § 7 kohaselt onsotsiaalmaksu määraks 33 protsenti maksustatavalt tulult. SMS § 8 lg 2 kohaselt on füüsiliseisiku ettevõtlusest saadud tulu sotsiaalmaksuga maksustamise perioodiks kalendriaasta. SMS§ 10 lg 2 p 1 kohaselt on ettevõtlusega tegelev füüsiline isik kohustatud maksmamaksustamisperioodi kestel sotsiaalmaksu avansiliste maksetena kvartalile järgneva kuu25. kuupäevaks iga kuu eest vähemalt kuupalga alammääralt arvutatud summas, väljaarvatud käsitletava paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul (s.o juhul, kui ettevõtlusega tegelevafüüsilise isiku eest maksab sotsiaalmaksu ka tööandja).

Seega on ettevõtlusega tegelev füüsiline isik kohustatud maksma oma ettevõtluselt saadud

tulult sotsiaalmaksu ning kui ettevõtluse tulu on maksustamisperioodi kuude palgaalammäärade summast väiksem, siis on füüsiliselt isikust ettevõtja kohustatud maksmasotsiaalmaksu maksustamisperioodi kuude palga alammäärade summalt. Vabariigi Valitsuse08.12.1998.a määruse nr 270 “Palga alammäära kehtestamine” p-ga 1 kehtestati alates01.01.1999.a kuupalga alamääraks (miinimumpalk) täistööaja korral 1250 krooni. Seega oli1999.a-l kuupalga alamäärade summaks 15000 krooni.

Kuna kaebuse esitaja ettevõtlustulu 1999.a-l oli 5660 krooni, mis on väiksem, kui

maksustamisperioodi kuude palga alammäärade summa, siis on kaebuse esitaja kohustatudmaksma 1999.a eest sotsiaalmaksu 4950 krooni.

Seega on kaebuse esitajale määratud 1999.a eest sotsiaalmaks õigesti.

Maksukorralduse seaduse § 28 lg 1 kohaselt kui maksumaksja poolt tasutud maksusumma on väiksem maksusummast, mida oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele, või

maksusumma ei ole tähtpäevaks tasutud, arvestatakse tasumata summalt intressi. Intressiarvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi piditoimuma, kuni tasumise päevani, viimane kaasa arvatud. Kuna kaebuse esitaja ei täitnudSMS § 10 lg 2 sätestatud kohustust maksta 1999.a sotsiaalmaksu avansiliste maksetenakvartaline järgneva kuu 25.kuupäevaks iga kuu eest vähemalt kuupalga alammääraltarvutatud summas, siis on ka tasumata sotsiaalmaksult intresside arvestamine õige.

Ebaõige on kaebuse esitaja seisukoht, et kaevatav ettekirjutus rikub PS § 16 sätestatud igaühe õigust elule (elu puutumatus). Viidatud põhiõigus paneb riigile kohustuse elu mitte võtta ja rakendada meetmeid elu kaitsmiseks rünnete eest, mis on suunatud elu võtmisele või mis

võivad endaga kaasa tuua elu võtmise. Seega ei ole viidatud põhiõigus asjassepuutuv.

Õige on vastustaja seisukoht, et mittetoimetuleku korral peab kaebuse esitaja pöörduma

kohaliku omavalitsuse poole. Sotsiaalhoolekande seadus sätestab isiku või perekonnatoimetuleku soodustamiseks muuhulgas ka sotsiaaltoetused, mille määramine ja maksminekuulub kohaliku omavalitsuse ülesannete hulka sotsiaalhoolekande korraldamisel. Seegatuleb toimetulekuraskustes isikul pöörduda sotsiaaltoetuse saamiseks kohaliku omavalitsusepoole.Eeltoodu alusel ning juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 ja § 31 lg 1,4, 5 halduskohus

o t s u s t a b:

Jätta kaebus rahuldamata.

Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule TallinnaHalduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest.Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb Tallinna Halduskohtule kirjalikult teatada 10päeva jooksul, arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse võibesitada üksnes teate esitanud isik.

Indrek Paukštys

Kohtunik

Autor: Indrek Paukstys

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Enimloetud
Marianne Lõhmus
Marianne LõhmusärijuhtTel: Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt