25. juuli 2005

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Arvuti tehnilised parameetrid ehk kas minu arvuti on programmi jaoks piisavalt võimas. Põhjust muretsemiseks ei tohiks olla, kui olete soetanud oma arvuti vähem kui 2 aastat tagasi ja siiani temaga korrektselt tööd teha saanud. Tehnilised parameetrid on kriitilised ennekõike mitmekasutaja süsteemide andmeserverite juures ? sellise mastaabiga ostude juurde on aga alati kaasatud IT inimesed. Küll aga tasub programmi müüjatele alati esitada testküsimus ? millised parameetrid peavad minu arvutil olema. Kirjutage need ülesse ja võrrelge oma arvuti omadega. Kui selgub, et Teie eile ostetud arvuti on väikeettevõtte raamatupidamise korraldamiseks ?liiga lahja?, siis tasub pilk pöörata vähem ressursinõudlike toodete poole. Nõudmised tarkvarale ehk millised programmid peavad minu arvutis enne raamatupidamisprogrammi installeerimist olemas olema. Kõigepealt operatsioonisüsteem ? enamasti Windows, kui võib olla ka midagi muud ? näiteks Linux. Windowsi korral on oluline teada, millisest versioonist alates programm töötab ? näiteks alates Windows 98 ja kas ta ka kõige viimase versiooniga ? XP töötab. Ka Linuxi korral tuleb küsida toote ja versiooni sobivust. Samamoodi tuleb järgi küsida, kuidas on lahendatud e-mailiga dokumentide saatmine, aruandegeneraator, andmebaasimootor, üle interneti kasutamine ? kas antud võimalused on tasuta programmi sees, lahendatavad tasuta tarkvaraga või tuleb vastavate võimaluste kasutamiseks soetada tasuline tarkvara ning kui palju see maksta võiks. Nõudmised internetile ehk miks ja kui palju seda konkreetse tarkvara juures vaja läheb. Internetti võib vaja minna mitmel erineval põhjusel: programmi juhend või klienditugi võib asuda ainult internetis, programmi uuendamine võib toimuda internetist, firma erinevad filiaalid võivad andmeid kasutada üle interneti, andmed ise võivad paikneda internetiserveris jne? Intensiivsema internetikasutuse korral esitab programmimüüja poolt interneti kiirusele ka miinimumtingimused ja tehnilised kriteeriumid. Varukoopiate süsteem ehk kuidas neid tehakse ja kus neid hoida. Arvutid on kõigest masinad ning neil on kombeks kõige ebasobivamal ajal katki minna. Katkiminekuga võib kaasneda ka andmete kaotsiminek, juhul kui Teil ei ole olemas varukoopiat. Varukoopiaid on soovitav hoida mitte samas arvutis. Sõltuvalt programmist on varukoopia tegemine täisautomaatne, käsklusega käivitatav või teostatav programmivälise tarkvaraga. On vähetõenäoline, et varukoopia mahuks disketile, oluliselt paremaks andmete hoidmise viisiks on CD-d, spetsiaalsed arhiveerimistarvikud või ka kopeerimine teise arvutisse või intenretiserverisse. Programmi kasutajaliides ehk kas tegemist on DOS- või Windows programmiga. Windows ise on graafilise kasutajaliidese (loe: pildiga) keskkond, mida iseloomustab muuhulgas ka võimalus töötada samaaegselt paljude erinevate tööakendega. Nn. Windows-programmide välimus, menüüde ülesehitus ja mitmeaknasüsteem on sarnased Windows keskkonnale ja MS Office kontoritarkvarale. DOS-programmid ehk mittegraafilise kasutajaliidesega programmid kasutavad ekraanipilti, kuhu korraga mahub 24 rida ja 80 veergu tekstisümboleid. Enamasti ei võimalda sellised programmid mitmeaknasüsteemi ja teatud tingimustel ka hiire kasutamist. DOS-programme võib vähesel määral leida kohalike majandustarkvaratootjate vanemate tootesarjade hulgast. Printeri parameetrid ehk kui võimast printerit mul vaja on? Raamatupidamistarkvara soetamisega paberite hulk raamatupidaja laual ei vähene, vaid pigem suureneb ? mõnusam on ju mahukaid aruandeid vaadata arvutiekraani asemel paberilt. Superodavate hindadega tindiprinterid on aeglase trükkimise ja kalli kulumaterjaliga (tindipea hind). Raamatupidamisbürood ja suuremad ettevõtted lähtuvad väljatrükil ühes minutis trükitavast lehtede arvust ja ekspluatatsiooni odavusest. Eriti hoolsalt peaksid uut printerit soetades olema DOS-programmide omanikud, sest osad soodsad uued printerid ei suuda tavalist (mittegraafilist) teksti trükkida. Kasutajamugavused ehk mille järgi ma tean, kas minu programm on mugav? Nagu ilu nii on ka kasutajamugavus vaataja ehk siis kasutaja silmades. Elementaarsed nõuded on siiski, et kasutajamenüü oleks loogiline, pidevalt korduvad tegevused kiirklahvide ja võimalikult vähese arvu klahvivajutuste abil kiirelt kättesaadavad, seotud registreid saab täiendada otse põhidokumendilt: näiteks uut arve tehes saab jooksvalt lisada uue kliendi või toote ilma arve sisestusreziimist väljumata, programmi varukoopiate tegemine peaks olema jõukohane igale tavakasutajale jpm.

Vaata veel:

Eelmine peatükk

Järgmine peatükk

Autor: Janika Leoste