25. juuli 2005
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

I Kontod

Nagu ei ole olemas autot ilma roolita, ei ole olemas raamatupidamisprogrammi ilma kontodeta. Sõltumata tarkvara suurusest ja tootja päritolumaast on üks täiesti kindel: kontol on olemas kood (number) ja nimetus. Lisaks võib kontokaart sisaldada veel tüüpi (aktiva, passiva jne) ning mitmeid täiendavaid tunnuseid, mille hulk sõltub tavaliselt tarkvara võimsusest. Millele pöörata tähelepanu konto juures ja miks see võib oluliseks osutuda?

Koodi pikkus ehk kui pikk võib olla kontonumber. Erilist tähelepanuga tasub vaadata vanu kohalikke DOS-programme, sest "vene" ajal olid kontonumbrid 2-kohalised. Samal ajal pakuvad mõned suurettevõtete programmid suisa 50 kohta, mis sugugi ei tähenda seda, et kõik positsioonid tuleks kindlasti ära täita ;-). Koodi tüüp ehk kas sinna võib sisestada ainult numbreid või soovi korral ka näiteks tähti. Eesti kontoplaanides ei ole tähtede kasutamine eriti levinud, küll aga praktiseeritakse seda välismaal. Seega, kui tegemist on välisfirma filiaaliga, tasub see koht üle uurida, et välisomanikele soovikohaseid kontosid ka programmi viia saaks. Konto lisamine ehk kuidas toimub uue konto loomine. Siin on vaja kindlalt teada, kas uue konto juurde tegemine kajastub koheselt ka põhilistes aruannetes nagu bilanss, käibedeklaratsioon, kasumiaruanne? või on vaja selleks teha spetsiaalseid tegevusi. Konto kustutamine ehk kas on võimalik kontosid kustutada. Kasutusel oleva(te) konto(de) kustutamine (tavaliselt ikka kogemata..) võib anda tulemuseks palju ebakorrektseid ehk puuduva kontoga raamatupidamiskandeid. Mitmekasutaja süsteemide puhul ei tohiks selline protseduur kindlasti lihtne olla. Kas on standardkontoplaan ehk kas programmiga on kaasas universaalne põhilisi kontosid sisaldav kontoplaan. Selline standard on eriti mugav uuele ettevõttele või alustavale raamatupidajale, sest tavaliselt käivad standardkontoplaaniga kaasas ka standardsed häälestused raamatupidamiskannete automaatseks koostamiseks algdokumentide põhjal. Kas on võimalik kasutada oma kontoplaani ehk kas on võimalik mite kasutada standardit ja sisestada kõik kontod ise (vt.ka punkt 2). Siinkohal tuleks kindel olla, et programmi juhendmaterjal ikka sisaldab peatükki, kus on ära toodud kõik automaatkonteeringute seadistused, kus samuti tuleb uued numbrid sisse viia. Kas kontodele saab lisada täiendavat analüütikat ehk kas on võimalik dokumendile lisada kontoga kombineeritav tunnus (osakond, projekt, inimene vms), mille põhjal saab paremini ettevõtte efektiivsust analüüsida. Kui Teie firmas juhtub olema ainult üks töötaja, üks projekt jne, siis ei tasu sellele osale tähelepanu pöörata. Küll aga muutub asi määravaks, kui raamatupidaja käest nõutakse isemajandavate osakondade tulemust?

Vaata veel:

Järgmine peatükk

Autor: Janika Leoste

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700