• 25.07.05, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

SIC27 Juriidiliselt rendilepingutena vormistatud

Standardi IAS 1 (muudetud 1997) “Finantsaruannete esitamine” paragrahv 11 nõuab, et finantsaruandeid tohib nimetada rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega vastavuses olevateks ainult siis, kui nad vastavad kõikide rakendatavate standardite ja Standardite Tõlgendamise Alalise Komisjoni kõikide rakendatavate tõlgenduste kõikidele nõuetele. SIC tõlgendused ei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste objektide suhtes.
Viited: IAS 1“Finantsaruannete esitamine” (muudetud 1997), IAS 17 “Rent” (muudetud 1997),IAS 18 “Tulu” (muudetud 1993).
Probleem
1.
Ettevõte võib sõlmida mitteseotud osapoole võiosapooltega (investor) tehinguid või sarja liigendatud tehinguid (kokkulepe), mison juriidiliselt rendilepingud. Näiteks võib ettevõte investorile vara rendileanda ja sama vara tagasi rendile võtta või teise võimalusena müüa seaduslikultvara ja võtta sama vara tagasi rendile. Kokkulepete vorm ja tingimused võivadoluliselt erineda. Rendile andmise ja tagasirendi näite puhul võib kokkuleppeeesmärk olla investori maksusoodustus, mida jagatakse ettevõttega tasu vormis,ja mitte varaobjekti kasutusõiguse andmine.
2.
Kui investoriga sõlmitav kokkulepe onjuriidiliselt rendileping, on käsitletavad probleemid järgmised:
a) kuidas määratakindlaks, kas sarja kuuluvad tehingud on omavahel seotud ja kas neid tulebkäsitleda ühe tehinguna;
b) kas kokkulepe vastabstandardi IAS 17 kohasele rendi mõistele; ja kui mitte,
i) kas eraldi investeeringukontoja võimalikud olemasolevad rendimaksekohustused on ettevõtte vara ja kohustised(nt arvestades A lisa paragrahvis 2(a) kirjeldatud näidet);
ii) kuidas peab ettevõtearvestama muid kokkuleppest tulenevaid kohustusi; ja
iii) kuidas peab ettevõtearvestama tasu, mida ta investorilt võib saada.
Konsensus
3.
Sarja kuuluvad tehingud, mis onjuriidiliselt rendilepingud, on omavahel seotud ja neid tuleb käsitleda ühetehinguna, kui nende üldist majanduslikku mõju ei saa mõista neid ühe tervikunakäsitlemata. Seda tuleb ette näiteks juhul, kui sarja kuuluvad tehingud onomavahel tihedasti seotud, nende üle on läbi räägitud kui ühe terviku üle janad leiavad aset samaaegselt või üksteise järel. (A lisas esitatakse näiteidselle tõlgenduse rakendamise kohta.)
4.
Raamatupidamine peab peegeldamakokkuleppe sisu. Kokkuleppe sisu kindlaksmääramiseks tuleb hinnata tehingukõiki aspekte ja tagajärgi, rõhutades neid, millel on majanduslik mõju.
5.
Standardit IAS 17 rakendatakse siis,kui kokkuleppe sisu sisaldab vara kasutusõiguse andmist kokkulepitud ajaks.Näitajad, mis üksikult osutavad, et kokkuleppesse ei tarvitse kuuluda standardiIAS 17 kohast renti, on järgmised (B lisas esitatakse näiteid selle tõlgenduserakendamise kohta):
a) ettevõte säilitab kõikkõnealuse varaobjekti omamisega seonduvad riskid ja hüved ning tal onsisuliselt samasugused õigused selle vara kasutamiseks nagu enne kokkulepet;
b) kokkuleppe peaminepõhjus on konkreetse maksustamisega seotud tulemuse saavutamine ja mittevaraobjekti kasutusõiguse andmine; ja
c) tehinguga kaasneboptsioon, mille tingimused muudavad selle kasutamise peaaegu kindlaks (ntmüügioptsioon, mis on teostatav eeldatud õiglasest väärtusest märkimisväärseltkõrgema hinna eest, kui optsiooni teostamine muutub võimalikuks).
6.
Raamistiku paragrahvide 49–64 mõisteidja juhiseid tuleb rakendada, et määrata kindlaks, kas eraldi investeeringukontoja rendimaksekohustused on sisuliselt ettevõtte vara ja kohustised. Näitajad,mis koos osutavad, et eraldi investeeringukonto ja rendimaksekohustused eivasta sisuliselt varaobjekti ja kohustise mõistetele ega peaks olema ettevõttepoolt kajastatud, on järgmised:
a) ettevõte ei saakasutada investeeringukontot oma eesmärkide järgimiseks ega ole kohustatudrenti maksma. See juhtub siis, kui näiteks ettemakstud summa on investorikaitseks paigutatud eraldi investeeringukontole ja seda võib kasutada üksnesinvestorile maksmiseks, investor nõustub rendimaksekohustuste tasumisegainvesteeringukontol olevatest summadest ja ettevõttel ei ole võimalikinvestorile investeeringukontolt tehtavaid makseid kinni pidada;
b) on väga väike risk, etettevõte peab investorilt saadud tasu täielikult tagasi maksma ja võib-ollamingi lisasumma tasuma, või kui tasu ei ole veel saadud, maksma muudekohustuste (nt garantii) alusel. Üksnes väike makserisk on näiteks siis, kuikokkuleppe tingimused nõuavad, et ettemakstud summa investeeritakseriskivabasse varasse, mis eeldatavasti tekitab piisavalt raharendimaksekohustuste täitmiseks; ja
c) lisaks kokkuleppe sõlmimiselmakstud käsirahale on ainukesed kokkuleppest eeldatavad rahavood rendimaksed,mis sooritatakse üksnes algse rahalaekumise tarvis moodustatud eraldiinvesteeringukontolt.
7.
Muid kokkuleppega seotud kohustusi,kaasa arvatud kõik antud garantiid ja varasema lõpetamisega seotud kohustused,arvestatakse nende tingimustest sõltuvalt kas standardi IAS 37 või IAS 39kohaselt.
8.
Standardi IAS 18 paragrahvi 20kriteeriume rakendatakse iga kokkuleppega seotud faktide ja asjaolude suhtes,et kindlaks määrata, millal kajastada tasu ettevõtte võimaliku tuluna. Arvessetuleb võtta järgmisi tegureid: kas ettevõte on jätkuvalt seotud tasu saamiseeelduseks oleva tulevase olulise toimingu kohustustega; kas ettevõttele onjäänud riske; garantiikokkulepete tingimused ja tasu tagasimaksmise risk.Näitajad, mis üksikult osutavad, et kokkuleppe sõlmimisel saadud tasukajastamine tuluna ei ole põhjendatud, on järgmised:
a) teatavate olulistetoimingute sooritamise või nendest hoidumise kohustused on saadud tasuväljateenimise tingimus ja seetõttu ei ole juriidiliselt siduva kokkuleppetäitmine kõige olulisem kokkuleppega eeldatav toiming;
b) alusvara kasutusele onkehtestatud kasutuspiirangud, mis mõjutavad ja oluliselt muudavad ettevõttesuutlikkust varaobjekti kasutada (nt ammutada, müüa või tagatisena pantida);
c) võimalus, et osa tasusttuleb tagasi maksta või tuleb maksta mingi lisasumma, ei ole väike. Seda tulebette näiteks järgmistel juhtudel:
i) alusvara ei oleeriotstarbeline varaobjekt, mida ettevõte vajab oma äritegevuse teostamiseks,ja seetõttu on võimalik, et ettevõte võib maksta mingi summa kokkuleppeenneaegseks lõpetamiseks; või
ii) ettevõte on kokkuleppetingimuste kohaselt kohustatud investeerima või tal on mõningane või täielikõigus investeerida ettemakstud summasid varasse, millega on seotud vähesestsuurem risk (nt valuuta-, intressi- või krediidirisk). Sel juhul ei ole risk,et investeeringu väärtusest ei piisa rendimaksekohustuste täitmiseks, enameriti väike ja seetõttu on võimalik, et ettevõtte peab mingi summa maksma.
9.
Tasu esitatakse kasumiaruandes sellemajandusliku sisu ja olemuse alusel.
Avalikustamine
10.
Kõiki sellise kokkuleppe aspekte, missisuliselt ei hõlma standardi IAS 17 kohast renti, tuleb arvesse võtta, etkindlaks määrata asjakohane avalikustatav informatsioon, mis on vajalikkokkuleppe ja kasutatud raamatupidamiskäsitluse mõistmiseks. Ettevõte peabkõikide aruandeperioodide kohta, mil kokkulepe jõus on, avalikustama järgmisedandmed:
a) kokkuleppe kirjeldus,kaasa arvatud:
i) alusvara ja sellekasutuspiirangud;
ii) kokkuleppe kestus jamuud olulised tingimused;
iii) omavahel seotudtehingud, kaasa arvatud võimalikud optsioonid; ja
b) iga saadud tasu suhtesrakendatud raamatupidamiskäsitlus, aruandeperioodil tuluna kajastatud summa ningkasumiaruande kirje, milles see sisaldub.
11.
Käesoleva tõlgenduse paragrahvi 10kohaselt nõutavad andmed tuleb esitada eraldi iga kokkuleppe kohta jakoondandmetena kokkuleppe iga liigi kohta. Liik on kokkulepete rühm, milleobjektiks olev alusvara on sarnane (nt elektrijaamad).
Konsensuse kuupäev:veebruar 2000.
Jõustumiskuupäev: käesolevtõlgendus jõustub 31. detsembril 2001.
Muutusi arvestusmeetodites kajastatakse vastavalt standardiIAS 8.46 üleminekunõuetele
.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 01.01.25, 17:37
AccountStudio on äritarkvara, mis ühendab raamatupidamise ja äri ühtseks terviklahenduseks
AccountStudio on äritarkvara, kus kõik lahendused on läbi mõeldud ja moodulid sobituvad omavahel perfektselt, pakkudes stabiilset terviklahendust. Parim töövahend nii raamatupidajale, raamatupidamisbüroole kui ka ettevõtjale – meiega liigud eesmärkide suunas!

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele