Standardi IAS 1 (muudetud
1997)“Finantsaruannete esitamine” paragrahv 11 nõuab, et finantsaruandeid tohib
nimetada rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega vastavuses olevateks
ainult siis, kui nad vastavad kõikide rakendatavate standardite ja Standardite
Tõlgendamise Alalise Komisjoni kõikide rakendatavate tõlgenduste kõikidele
nõuetele. SIC tõlgendused ei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste
objektide suhtes.
Viited:
IAS 21 “Valuutakursside muutuste mõjud”(muudetud 1993) ja IAS 29 “Finantsaruandlus hüperinflatiivsetesmajanduskeskkondades” (ümber kujundatud 1994)
PROBLEEM
1. IAS 21 paragrahv 4 sätestab, etkuna kõnealune standard ei määra kindlaks valuutat, milles ettevõte omafinantsaruanded esitab, kasutab ettevõtte tavaliselt oma asukohariigi valuutat.Kuna IAS 21 määratluse kohaselt tähendab mõiste “aruandevaluuta” vääringut,mida kasutatakse finantsaruannete esitamisel, on ettevõtte poolt kasutatavalaruandevaluutal oluline mõju arvestusele finantsaruannetes.
2. IAS 21.7 määratluse kohaselt onvälisvaluuta valuuta, mis ei ole ettevõtte aruandevaluuta. Seetõttu tähendabaruandevaluuta valimine, et kõiki muid vääringuid käsitatakse välisvaluutana.Välisvaluutatehingute arvestamise ja välismaiste äriüksuste finantsaruanneteümberarvestamise protseduurid on sätestatud standardis IAS 21.IAS 21.36osutab täiendavatele tagajärgedele, mis on seotud sellise välismaisemajandusüksuse aruandevaluuta valimisega, mis koostab aruanded hüperinflatiivsemajanduskeskkonna valuutas. Sellise välismaise majandusüksuse finantsaruandedkorrigeeritakse vastavalt standardile IAS 29, enne kui need arvestatakse ümberaruandva ettevõtte aruandevaluutasse. IAS 29.8 nõuab korrigeerimist kaettevõttelt, mis kasutab oma finantsaruannete esitamisel hüperinflatiivsemajanduskeskkonna valuutat aruandevaluutana.
3. Käsitletavad probleemid onjärgmised:
a) kuidas ettevõte määrab valuuta,milles mõõdetakse tema finantsaruannete kirjeid (“mõõtmisvaluuta”);
b) kas ettevõte võib kasutada omafinantsaruannete esitamiseks muud valuutat peale mõõtmisvaluuta(“esitamisvaluuta”); ja
c) kui esitamisvaluuta võib erinedamõõtmisvaluutast, kuidas sellisel juhul finantsaruandeid ümber arvestadamõõtmisvaluutast esitamisvaluutasse.
4. IAS 21.5 sätestab, et ettevõttefinantsaruannete ümberarvestamine sellest valuutast, milles ta vastavalt IAS-leoma finantsaruanded esitab, mõnda teise valuutasse tolle valuutaga harjunudaruande kasutajate mugavuse huvides või muudel samalaadsetel põhjustel ei olenimetatud standardiga reguleeritud. Sellest tulenevalt ei käsitle käesolevtõlgendus kõnealuseid ümberarvestusi.
KONSENSUS
5. Mõõtmisvaluuta peab andmaettevõtte kohta informatsiooni, mis on kasulik ja kajastab ettevõtetpuudutavate sündmuste ja asjaolude majanduslikku olemust. Kui teatavat valuutatkasutatakse ettevõttes olulises ulatuses või sellel on ettevõttele olulinemõju, võib see valuuta olla sobiv kasutamiseks mõõtmisvaluutana (täiendavadjuhised on esitatud käesoleva tõlgenduse lisas A). Kõiki muus kuimõõtmisvaluutas tehtud tehinguid tuleb standardi IAS 21 rakendamisel käsitadavälisvaluutatehingutena.
6. Kui mõõtmisvaluuta on valitud, eivõi seda muuta, välja arvatud juhul, kui käesoleva tõlgenduse paragrahvis 5nimetatud ettevõtet puudutavad sündmused ja asjaolud muutuvad.
7. Kui käesoleva tõlgenduseparagrahvi 5 kohaselt määratud mõõtmisvaluuta on hüperinflatiivsemajanduskeskkonna valuuta, siis:
a) ettevõtte oma finantsaruandedtuleb ümber arvestada IAS 29 kohaselt; ja
b) kui ettevõte on välismainemajandusüksus vastavalt IAS 21 määratlusele ning on lülitatud teise aruandvaettevõtte finantsaruannetesse, tuleb tema finantsaruanded ümber arvestadavastavalt standardile IAS 29 enne ümberarvestamist teise aruandva ettevõttearuandevaluutasse.
8. Kui sellise riigi valuuta, kus eiole hüperainflatiivset majanduskeskkonda, on määratud sobivaks mõõtmisvaluutaksvastavalt käesoleva tõlgenduse paragrahvile 5, ei nõuta ettevõttelt finantsaruanneteümberarvestamist vastavalt standardile IAS 29.
9. Kuigi ettevõte esitab tavaliseltoma finantsaruanded samas valuutas, mis on määratud mõõtmisvaluutaks vastavaltkäesoleva tõlgenduse paragrahvile 5, võib ta otsustada esitada omafinantsaruandeid muus vääringus. Aruandva ettevõtte finantsaruannetemõõtmisvaluutast muusse esitamiseks mõeldud valuutasse ümberarvestamise meetodei ole rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega kindlaks määratud. Samasselleks, et finantsaruanded kajastaksid ettevõtte finantsseisundit,majandustulemusi ja rahavoogusid õiglaselt, ei tohi ettevõtte poolt rakendatavümberarvestusmeetod tuua kaasa sellist kajastamist, mis oleks vastukäivobjektide mõõtmisega finantsaruannetes, kasutades käesoleva tõlgenduseparagrahvi 5 kohaselt määratud valuutat. Juhul kui ettevõttel on välismaisedmajandusüksused ja ta esitab konsolideeritud finantsaruanded, ühtibkonsolideeritud finantsaruannete esitamisel kasutatav valuuta tavaliseltemaettevõtte mõõtmisvaluutaga, kuid võib sageli olla erinev välismaistemajandusüksuste mõõtmisvaluutadest. (Lisas B esitatakse näide selle tõlgenduserakendamise kohta konsolideeritud finantsaruannetes.)
AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON
10. Avalikustada tuleb järgmineinformatsioon:
a) kui mõõtmisvaluuta erineb ettevõtteasukohariigi valuutast, tuleb avalikustada põhjus teise valuuta kasutamiseks;
b) mõõtmisvaluuta võiesitamisvaluuta muutmise põhjused; ja
c) kui finantsaruanded esitatakseettevõtte mõõtmisvaluutast erinevas valuutas, siis mõõtmisvaluuta, erinevaesitamisvaluuta kasutamise põhjused ja ümberarvestusmeetodi kirjeldus.
Konsolideeritud finantsaruanneteskäsitatakse selliste avalikustamisnõuete rakendamisel viiteid mõõtmisvaluutaleviidetena emaettevõtte mõõtmisvaluutale.
Konsensuse kuupäev:
veebruar 2000
Jõustumiskuupäev:
Käesolevat tõlgendust rakendataksearuandeperioodide suhtes, mis algavad 1. jaanuaril 2001 või pärast seda.Muutusi arvestusmeetodites kajastatakse vastavalt standardi IAS 8.46üleminekunõuetele.
Seotud lood
Mitmed tänavu kehtima hakanud maksumuudatused aitavad ettevõtetel kulusid kokku hoida ja võimaldavad tõsta ka töötajate heaolu, mis toob ettevõttele täiendava kasu. Lisaks tasub ettevõtjatel tänavu panustada kulude kokkuhoiule läbi e-arvete kasutuselevõtmise ja sobivaima pangateenuse valikuga, kirjutab Coop Panga ärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.