Autor: Raamatupidaja.ee • 12. juuli 2005
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
SIC1 Järjepidevus – erinevad varude soetusmaksum
Standardi IAS 1
(muudetud 1997)“Finantsaruannete esitamine” paragrahv 11 nõuab, et
finantsaruandeid tohib nimetada rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega
vastavuses olevateks ainult siis, kui nad vastavad kõikide rakendatavate
standardite ja Standardite Tõlgendamise Alalise Komisjoni kõikide rakendatavate
tõlgenduste kõikidele nõuetele. SIC tõlgendused ei ole ette nähtud rakendamiseks
ebaoluliste objektide suhtes.
Viide: IAS 2"Varud"
PROBLEEM
1.
IAS 2 paragrahvid 21 ja 23 lubavad kasutada mitmesuguseidsoetusmaksumuse arvestusmeetodeid (FIFO, soetusmaksumuse kaalutud keskmine jaLIFO) varude puhul, mis ei ole tavaliselt üksteisest selgesti eristuvad võimida pole toodetud ja käsitletud konkreetsete projektide raames.
2.
Probleem on selles, kas ettevõte võib kasutada eri liikivarude suhtes erinevaid soetusmaksumuse arvestusmeetodeid.
KONSENSUS
3.
Ettevõte peab kasutama kõigi samalaadsete ja ettevõttessama kasutusega varude suhtes sama soetusmaksumuse arvestusmeetodit. Erinevatlaadi või erineva kasutusega varude puhul (näiteks teatavad äritegevuse ühessegmendis kasutatavad kaubad ja äritegevuse teises segmendis kasutatavad sama tüüpikaubad) võivad olla õigustatud erinevad soetusmaksumuse arvestusmeetodid.Varude geograafilise asukoha (ja vastavate maksureeglite) erinevus ei oleiseenesest piisav, õigustamaks erinevate soetusmaksumuse arvestusmeetoditekasutamist.
Konsensuse kuupäev: juuli1997
Jõustumiskuupäev:aruandeperioodid, mis algavad 1. jaanuaril 1999 või pärast seda, varasemrakendamine on soovitatav.
Muutusiarvestusmeetodites kajastatakse vastavalt standardi IAS 8.46 üleminekunõuetele
.
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!