Autor: Raamatupidaja.ee • 12. juuli 2005
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

IAS37 Eraldised,tingimuslikud kohustised ja -var

IASC juhatus kinnitas käesolevarahvusvahelise raamatupidamisstandardi 1998. aasta juulis ning sedarakendatakse nende finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. juulil 1999 võipärast seda algavaid aruandeperioode.

SISSEJUHATUS

1. Standardis IAS 37 määrataksekindlaks kõigi eraldiste, tingimuslike kohustiste ja tingimuslike varadearvestamine ja avalikustamine, välja arvatud järgmised eraldised, tingimuslikudkohustised ja tingimuslikud varad:

a) mis tulenevad õiglases väärtuseskajastatavatest finantsinstrumentidest;

b) mis tulenevad täitmiselekuuluvatest lepingutest, välja arvatud kahjuliku lepingu korral. Täitmiselekuuluvad lepingud on lepingud, mille kumbki osapool ei ole oma kohustusitäitnud või mille mõlemad osapooled on oma kohustused täitnud osaliselt javõrdsel määral;

c) mis kindlustusettevõtete puhultulenevad lepingutest kindlustuspoliiside omanikega; või

d) mille suhtes rakendatakse mõndamuud rahvusvahelist raamatupidamisstandardit.

Eraldised

2. Käesolevas standardismääratletakse eraldised kohustistena, mille ajastus või summa ei ole kindel.Eraldist tuleb kajastada ainult järgmistel juhtudel:

a) ettevõttel on minevikusündmusesttulenev eksisteeriv kohustus (juriidiline või faktiline);

b) on tõenäoline, et selle kohustusetäitmine tekitab (st pigem tekitab, kui ei tekita) majanduslikku kasusisaldavate ressursside vähenemist; ja

c) kohustuse summa onusaldusväärselt hinnatav. Standardis märgitakse, et ainult äärmiselt harvadeljuhtudel ei ole võimalik sellele usaldusväärset hinnangut anda.

3. Käesolevas standardis onfaktiline kohustus ettevõtte tegevusest tulenev kohustus, mis tulenebasjaolust, et:

a) ettevõte on teistele osapoolteleväljakujunenud tegevustavaga või avaldatud põhimõtetega või piisavaltkonkreetse hetketeadaandega märku andnud, et ta on nõus aktsepteerima teatavaidkohustusi; ja

b) selle tulemusena on ettevõtetekitanud kõnealustes teistes osapooltes õigustatud ootuse, et ta täidabnimetatud kohustused.

4. Harvadel juhtudel, näitekskohtuvaidluse korral, võib olla ebaselge, kas ettevõttel on eksisteerivkohustus. Sel juhul otsustatakse, et ettevõttel on minevikusündmusest tuleneveksisteeriv kohustus juhul, kui kogu kättesaadavat tõendusmaterjali arvessevõttes on eksisteeriva kohustuse olemasolu bilansipäeval tõenäolisem kui sellepuudumine. Ettevõte kajastab eraldise kõnealuse eksisteeriva kohustuse osasjuhul, kui muud eespool kirjeldatud kajastamiskriteeriumid on täidetud. Kuieksisteeriva kohustuse puudumine on tõenäolisem kui selle olemasolu,avalikustab ettevõte tingimusliku kohustise, välja arvatud juhul, kuimajanduslikku kasu sisaldavate ressursside vähenemise võimalus on äärmiseltvähetõenäoline.

5. Eraldisena kajastatud summa peabvastama parimale hinnangule eksisteeriva kohustuse täitmiseks vajalikekulutuste kohta bilansipäeva seisuga, teiste sõnadega summale, mida ettevõtetegelikult maksaks, et kõnealust kohustust bilansipäeva seisuga täita või seesama seisuga kolmandale osapoolele üle kanda.

6. Käesolevas standardis nõutakse,et ettevõte peab eraldise mõõtmisel:

a) võtma arvesse riske jaebakindlaid asjaolusid.  Ebakindel asjaolu ei õigusta siiski liigseteeraldiste tegemist ega kohustiste sihilikku ülehindamist;

b) diskonteerima eraldised, millepuhul raha ajaväärtuse mõju on oluline, kasutades maksueelset diskontomäära(või maksueelseid diskontomäärasid), mis kajastab (kajastavad) hetketuruhinnanguid raha ajaväärtusele ja neid kohustisele iseloomulikke riske, misei kajastu sellega seotud kulutusi käsitlevas parimas hinnangus.Diskonteerimise korral kajastatakse aja möödumise tõttu toimunud eraldise summakasv intressikuluna;

c) võtma arvesse tulevikusündmusi,näiteks seaduse- ja tehnoloogiamuudatusi, kui nende toimumise kohta onpiisavalt objektiivset tõendusmaterjali; ja

d) mitte arvestama varadeeeldatavast võõrandamisest saadavat kasumit, isegi kui eeldatav võõrandamine ontihedalt seotud sündmusega, millest eraldis tuleneb.

7. Ettevõte võib eeldada mõnede võikõigi eraldise täitmiseks vajalike kulutuste hüvitamist (näitekskindlustuslepingute, vastutusest vabastavate klauslite või hankijate antudgarantiide kaudu). Ettevõte peab:

a) kajastama hüvitust ainult juhul,kui on praktiliselt kindel, et pärast kohustuse täitmist ettevõtte kulutusedhüvitatakse. Hüvitusena kajastatud summa ei tohi ületada eraldise summat; ja

b) kajastama saadava hüvituse eraldivarana. Kasumiaruandes võib eraldisega seotud kulud saldeerida hüvitusenakajastatud summaga.

8. Eraldised tuleb läbi vaadata igalbilansipäeval ja korrigeerida nii, et need kajastaksid parimat hetkehinnangut.Kui ei ole enam tõenäoline, et kohustuse täitmine nõuab majanduslikku kasusisaldavate ressursside vähenemist, tuleb eraldis tühistada.

9. Eraldist kasutatakse ainultnendeks kulutusteks, mille kohta see algselt arvele võeti.

Eraldised – rakendamise erijuhud

10. Käesolevas standardisselgitatakse, kuidas tuleb rakendada eraldiste üldisi kajastamis- jamõõtmisnõudeid järgmisel kolmel erijuhul: tulevane tegevuskahjum, kahjulikudlepingud ja restruktureerimine.

11. Eraldisi ei kajastata tulevasetegevuskahjumi katteks. Asjaolu, et eeldatakse tulevast tegevuskahjumit, viitabsellele, et teatavate tegevusega seotud varade väärtus võib olla langenud. Seljuhul kontrollib ettevõte kõnealuste varade väärtuse langust vastavaltstandardile IAS 36 “Varade väärtuse langus”.

12. Kui ettevõttel on kahjulikleping, tuleb lepingust tulenevat eksisteerivat kohustust kajastada ja mõõtaeraldisena. Kahjulik leping on leping, mille puhul lepingust tulenevatekohustuste täitmisega kaasnevad vältimatud kulutused ületavad lepingusteeldatavalt saadavat majanduslikku kasu.

13. Käesolevas standardismääratletakse restruktureerimine juhtkonna kavandatava ja kontrollitavaprogrammina, mis oluliselt muudab kas:

a) ettevõtte äritegevuse ulatust või

b) äritegevuse läbiviimise viisi.

14. Restruktureerimiskulude osaskajastatakse eraldis ainult juhul, kui on täidetud üldised eraldistekajastamise kriteeriumid. Seoses sellega tekib faktiline restruktureerimiskohustusainult järgmistel juhtudel:

a) ettevõttel on üksikasjalikametlik restruktureerimiskava, milles on kindlaks määratud vähemalt järgmisedasjaolud:

i) mõjutatud äritegevus võiäritegevuse osa;

ii) peamised restruktureerimisestmõjutatud asukohad;

iii) nende töötajate asukoht,funktsioon ja ligilähedane arv, kellele makstakse hüvitist töösuhte lõppemiseeest;

iv) tehtavad kulutused; ja

v) kava elluviimise aeg; ja

b) ettevõte on tekitanud asjaomastesisikutes õigustatud ootuse, et ta teostab restruktureerimise, olles kasalustanud kõnealuse kava elluviimisest või teavitanud asjaomaseid isikuid kavapõhipunktidest.

15. Juhtkonna või juhatuserestruktureerimisotsus ei tekita bilansipäeval faktilist kohustust, väljaarvatud juhul, kui ettevõte on enne bilansipäeva:

a) alustanud restruktureerimiskavaelluviimist; või

b) teavitanud asjaomaseid isikuidrestruktureerimiskavast piisavalt konkreetsel viisil, et tekitada neisõigustatud ootus, et ettevõte viib restruktureerimise ellu.

16. Kui restruktureerimine hõlmabmõne tegevusala müüki, ei tulene sellest müügist kohustust enne, kui ettevõteon endale võtnud müügikohustuse, st kui on sõlmitud siduv müügileping.

17. Restruktureerimiseraldis peabsisaldama ainult restruktureerimisest tulenevaid otseseid kulutusi, mis peavadvastama mõlemale järgmisele tingimusele:

a) need kaasnevad vältimatultrestruktureerimisega; ja

b) need ei ole seotud ettevõttejätkuva tegevusega. Seega ei hõlma restruktureerimiseraldis järgmisteasjaoludega seotud kulusid: olemasolevate töötajate ümberõpe või -paigutamine,turustamine või investeeringud uutesse süsteemidesse ja turustusvõrkudesse.

Tingimuslikud kohustised

18. Käesoleva standardigaasendatakse standardi IAS 10 “Võimalikud sündmused ja bilansipäevajärgsedsündmused”44 need osad, mis käsitlevad võimalikke sündmusi.Käesoleva standardi kohaselt on tingimuslik kohustis järgmine:

a) võimalik kohustus, mis tulenebminevikusündmustest ning mille olemasolu kinnitab ainult ühe või mitme sellisetulevikusündmuse toimumine või mittetoimumine, mis on ebakindlad ja midaettevõte täielikult ei kontrolli; või

b) minevikusündmustest tuleneveksisteeriv kohustus, mida ei kajastata bilansis järgmistel põhjustel:

i) ei ole tõenäoline, et sellekohustuse täitmise tulemusena majanduslikku kasu sisaldavad ressursidvähenevad; või

ii) kohustuse suurust ei olevõimalik piisavalt usaldusväärselt mõõta.

19. Ettevõte ei pea bilansiskajastama tingimuslikku kohustist. Ettevõte peab avalikustama tingimuslikukohustise, välja arvatud juhul, kui majanduslikku kasu sisaldavate ressurssidevähenemise võimalus on äärmiselt vähetõenäoline.

Tingimuslikud varad

20. Käesolevas standardismääratletakse tingimuslik vara võimaliku varana, mis tulenebminevikusündmustest ning mille olemasolu kinnitab ainult ühe või mitme sellisetulevikusündmuse toimumine või mittetoimumine, mis on ebakindel ja midaettevõte täielikult ei kontrolli. Näitena võib tuua nõude, mille ettevõteesitab juriidilise protsessi käigus, mille tulemus on ebakindel.

21. Ettevõte ei pea bilansiskajastama tingimuslikku vara. Ettevõte peab avalikustama tingimusliku varajuhul, kui majandusliku kasu suurenemine on tõenäoline.

22. Kui tulu realiseerumine onpraktiliselt kindel, ei ole sellega seotud vara tingimuslik vara ja sellekajastamine bilansis on asjakohane.

Jõustumiskuupäev

23. Käesolevat standarditrakendatakse raaamatupidamise aastaaruannete suhtes, mis käsitlevad 1. juulil1999 või pärast seda algavaid aruandeperioode. Varasem rakendamine onsoovitatav.

SISUKORD

  <_o3a_p />Paragrahvid <_o3a_p />Eesmärk <_o3a_p />  <_o3a_p />Rakendusala <_o3a_p />1–9 <_o3a_p />Mõisted <_o3a_p />10–13 <_o3a_p />Eraldised ja muud kohustised <_o3a_p />11 <_o3a_p />Eraldiste ja tingimuslike kohustiste vaheline seos <_o3a_p />12–13 <_o3a_p />Kajastamine <_o3a_p />14–35 <_o3a_p />Eraldised <_o3a_p />14–26 <_o3a_p />Eksisteeriv kohustus <_o3a_p />15–16 <_o3a_p />Minevikusündmus <_o3a_p />17–22 <_o3a_p />Tõenäoline majanduslikku kasu sisaldavate ressursside vähenemine <_o3a_p />23–24 <_o3a_p />Kohustuse usaldusväärne hindamine <_o3a_p />25–26 <_o3a_p />Tingimuslikud kohustised <_o3a_p />27–30 <_o3a_p />Tingimuslikud varad <_o3a_p />31–35 <_o3a_p />Mõõtmine <_o3a_p />36–52 <_o3a_p />Parim hinnang <_o3a_p />36–41 <_o3a_p />Riskid ja ebakindlad asjaolud <_o3a_p />42–44 <_o3a_p />Nüüdisväärtus <_o3a_p />45–47 <_o3a_p />Tulevikusündmused <_o3a_p />48–50 <_o3a_p />Varade eeldatav võõrandamine <_o3a_p />51–52 <_o3a_p />Hüvitused <_o3a_p />53–58 <_o3a_p />Eraldiste muutused <_o3a_p />59–60 <_o3a_p />Eraldiste kasutamine <_o3a_p />61–62 <_o3a_p />Kajastamis- ja mõõtmisreeglite rakendamine <_o3a_p />63–83 <_o3a_p />Tulevane tegevuskahjum <_o3a_p />63–65 <_o3a_p />Kahjulikud lepingud <_o3a_p />66–69 <_o3a_p />Restruktureerimine <_o3a_p />70–83 <_o3a_p />Avalikustatav informatsioon <_o3a_p />84–92 <_o3a_p />Üleminekusätted <_o3a_p />93–94 <_o3a_p />Jõustumiskuupäev <_o3a_p />95–96 <_o3a_p />

 

Standardeid, mis on esitatudpoolpaksus kursiivkirjas, tuleb lugeda koos käesolevas standardis esitatudtaustmaterjali ja rakendusjuhiste ning “Rahvusvahelisteraamatupidamisstandardite eessõnaga”. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardidei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste objektide suhtes (vt eessõnaparagrahv 12).

EESMÄRK

Käesoleva standardi eesmärk ontagada asjakohaste kajastamiskriteeriumide ja mõõtmise aluste rakendamineeraldiste, tingimuslike kohustiste ja tingimuslike varade suhtes ning piisavainformatsiooni avalikustamine finantsaruannete lisades, et võimaldadakasutajatel mõista nende olemust, ajastust ja summat.

RAKENDUSALA

1. Kõik ettevõtted peavadrakendama käesolevat standardit eraldiste, tingimuslike kohustiste jatingimuslike varade arvestamisel, välja arvatud järgmised eraldised,tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad:

a) mis tulenevad õiglasesväärtuses kajastatavatest finantsinstrumentidest;

b) mis tulenevad täitmiselekuuluvatest lepingutest, välja arvatud kahjuliku lepingu korral;

c) mis kindlustusettevõtetepuhul tulenevad lepingutest kindlustuspoliiside omanikega; ja

d) mille suhtes rakendataksemõnda muud rahvusvahelist raamatupidamisstandardit.

2. Käesolevat standarditrakendatakse nende finantsinstrumentide (sh garantiide) suhtes, mida eikajastata õiglases väärtuses.

3. Täitmisele kuuluvad lepingud onlepingud, mille kumbki osapool ei ole oma kohustusi täitnud või mille mõlemadosapooled on oma kohustused täitnud osaliselt ja võrdsel määral. Käesolevatstandardit ei rakendata täitmisele kuuluvate lepingute suhtes, välja arvatudjuhul, kui need lepingud on kahjulikud.

4. Käesolevat standarditrakendatakse kindlustusettevõtete eraldiste, tingimuslike kohustiste jatingimuslike varade suhtes, välja arvatud kindlustuspoliiside omanikegasõlmitud lepingutest tulenevad eraldised, tingimuslikud kohustised jatingimuslikud varad.

5. Kui mingit eraldise, tingimuslikukohustise või tingimusliku vara eriliiki käsitleb mõni muu rahvusvahelineraamatupidamisstandard, rakendab ettevõte käesoleva standardi asemel kõnealuststandardit. Näiteks teatavaid eraldiseliike käsitletakse ka standardites, miskäsitlevad järgmist:

a) ehituslepingud (vt IAS 11“Ehituslepingud”);

b) tulumaks (vt IAS 12 “Tulumaks”);

c) rendilepingud (vt IAS 17 “Rent”).Kuna IAS 17 “Rent” ei sisalda siiski kahjulikuks muutunud kasutusrendilepingukäsitlemise erinõudeid, rakendatakse sellistel juhtudel käesolevat standardit;ja

d) hüvitised töövõtjatele (vt IAS 19“Hüvitised töövõtjatele”).

6. Mõned eraldistena käsitletudsummad võivad olla seotud tulude kajastamisega, näiteks juhul, kui ettevõteannab teenustasu eest garantiisid. Käesolev standard ei käsitle tuludekajastamist. Standardis IAS 18 “Tulu” määratakse kindlaks asjaolud, millaltulusid kajastatakse ning antakse praktilisi kajastamiskriteeriumiderakendamise juhiseid. Käesolev standard ei muuda standardis IAS 18 esitatudnõudeid.

7. Käesolevas standardismääratletakse eraldised kohustistena, mille ajastus või summa ei ole kindel.Mõnedes riikides kasutatakse mõistet “eraldis” ka selliste kirjete suhtes naguamortisatsioon, varade väärtuse langus ja ebatõenäoliselt laekuvad nõuded: needon varade bilansilise maksumuse korrigeerimised ning käesolevas standardis neidei käsitleta.

8. Muud rahvusvahelisedraamatupidamisstandardid määravad kindlaks, kas kulutusi käsitletakse varadevõi kuludena. Käesolevas standardis kõnealuseid probleeme ei käsitleta.Järelikult ei keela ega nõua käesolev standard eraldise tegemise korralkajastatud kulutuste kapitaliseerimist.

9. Käesolevat standarditrakendatakse restruktureerimisega (sh lõpetatavate tegevusvaldkondadega) seotuderaldiste suhtes. Kui restruktureerimine vastab lõpetatava tegevusvaldkonnamääratlusele, võidakse standardiga IAS 35 “Lõpetatavad tegevusvaldkonnad” nõudatäiendava informatsiooni avalikustamist.

MÕISTED

10. Käesolevas standardiskasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Eraldis on kohustis, milleajastus või summa ei ole kindel

.

Kohustis on ettevõtteeksisteeriv kohustus, mis tuleneb minevikusündmustest ja mille täitmisetulemusena ettevõtte majanduslikku kasu sisaldavad ressursid eeldatavaltvähenevad.

Kohustav sündmus on sündmus,mille tulemuseks on juriidiline või faktiline kohustus, mille täitmisele puudubettevõttel reaalne alternatiiv.

Juriidiline kohustus onkohustus, mis tuleneb:

a) lepingust (selle otsestevõi kaudsete tingimuste kaudu);

b) õigusaktidest; või

c) muust õiguslikust alusest.

Faktiline kohustus onettevõtte tegevusest tulenev kohustus, mis tuleneb asjaolust, et:

a) ettevõte on teisteleosapooltele väljakujunenud tegevustavaga või avaldatud põhimõtetega võipiisavalt konkreetse hetketeadaandega märku andnud, et ta on nõus aktsepteerimateatavaid kohustusi; ja

b) selle tulemusena onettevõte tekitanud kõnealustes teistes osapooltes õigustatud ootuse, et tatäidab nimetatud kohustused.

Tingimuslik kohustis on

:

a) võimalik kohustus, mistuleneb minevikusündmustest ning mille olemasolu kinnitab ainult ühe või mitmesellise tulevikusündmuse toimumine või mittetoimumine, mis on ebakindlad jamida ettevõte täielikult ei kontrolli; või

b) minevikusündmustest tuleneveksisteeriv kohustus, mida ei kajastata bilansis järgmistel põhjustel:

i) ei ole tõenäoline, et sellekohustuse täitmise tulemusena majanduslikku kasu sisaldavad ressursidvähenevad; või

ii) kohustuse suurust ei olevõimalik piisavalt usaldusväärselt mõõta.

Tingimuslik vara on võimalikvara, mis tuleneb minevikusündmustest ning mille olemasolu kinnitab ainult ühe võimitme sellise tulevikusündmuse toimumine või mittetoimumine. mis on ebakindladja mida ettevõte täielikult ei kontrolli.

Kahjulik leping on leping,mille puhul lepingujärgsete kohustuste täitmisega kaasnevad vältimatudkulutused ületavad lepingust eeldatavalt saadavat majanduslikku kasu.

Restruktureerimine onjuhtkonna kavandatav ja kontrollitav programm, mis oluliselt muudab järgmist:

a) ettevõtte äritegevuseulatust või

b) äritegevuse läbiviimiseviisi.

Eraldised ja muud kohustised

11. Eraldised erinevad muudestkohustistest, näiteks võlgadest hankijatele ja viitvõlgadest, kuna nendetäitmiseks vajalike tulevaste kulutuste ajastus või summa ei ole kindel.Seevastu:

a) võlad hankijatele on kohustisedtasuda saadud või tarnitud kaupade ja teenuste eest, mille kohta on esitatudarve või mille osas on hankijaga formaalselt kokku lepitud; ja

b) viitvõlad on kohustised tasudasaadud või tarnitud kaupade ja teenuste eest, mille eest ei ole tasutud, millekohta ei ole esitatud arvet ja mille osas ei ole hankijaga formaalselt kokkulepitud, sealhulgas töötajatele tasumisele kuuluvad summad (näitekstekkepõhiselt kajastatud puhkusekohustise summad). Kuigi mõnikord on vajahinnata viitvõlgade ajastust või summat, on nendega seotud ebakindlusharilikult palju väiksem kui eraldiste korral.

Viitvõlgasid näidatakse sageli osanavõlgadest hankijatele või muudest võlgadest, samal ajal kui eraldisi näidatakseeraldi.

Eraldiste ja tingimuslikekohustiste vaheline seos

12. Üldiselt on kõik eraldisedtingimuslikud, kuna nende ajastus või summa ei ole kindel. Käesolevasstandardis kasutatakse mõistet “tingimuslik” siiski nende kohustiste ja varadekohta, mida ei kajastata bilansis, kuna nende olemasolu kinnitab ainult ühe võimitme sellise tulevikusündmuse toimumine või mittetoimumine, mis on ebakindladja mida ettevõte täielikult ei kontrolli. Lisaks kasutatakse mõistet“tingimuslik kohustis” selliste kohustiste kohta, mis ei vasta bilansiskajastamise kriteeriumidele.

13. Käesolevas standardiseristatakse üksteisest:

a) eraldised, mida kajastataksekohustistena (eeldusel, et on võimalik anda usaldusväärne hinnang), kuna needon eksisteerivad kohustused, mille täitmise tulemusena majanduslikku kasusisaldavad ressursid tõenäoliselt vähenevad; ja

b) tingimuslikud kohustised, mida eikajastata kohustistena, kuna need on kas:

i) võimalikud kohustused, sest eiole veel kindel, kas ettevõttel on eksisteeriv kohustus, mis võib põhjustadamajanduslikku kasu sisaldavate ressursside vähenemise; või

ii) eksisteerivad kohustused, mis eivasta käesolevas standardis esitatud kajastamiskriteeriumidele (sest onebatõenäoline, et kõnealuse kohustuse täitmise tulemusena majanduslikku kasusisaldavad ressursid vähenevad või kohustuse suurust ei ole võimalik piisavausaldusväärsusega mõõta).

KAJASTAMINE

Eraldised

14. Eraldis kajastataksejärgmistel juhtudel:

a) ettevõttel onminevikusündmusest tulenev eksisteeriv kohustus (juriidiline või faktiline);45

b) on tõenäoline, et sellekohustuse täitmise tulemusena majanduslikku kasu sisaldavad ressursid vähenevad;ja

c) kohustuse summa onusaldusväärselt hinnatav.

Kui kõnealused tingimused eiole täidetud, eraldist ei kajastata.

Eksisteeriv kohustus

15. Mõnel harval juhul ei oleselge, kas ettevõttel on eksisteeriv kohustus või mitte. Seljuhul otsustatakse, et ettevõttel on minevikusündmusest tulenev eksisteerivkohustus juhul, kui kogu kättesaadavat tõendusmaterjali arvesse võttes oneksisteeriva kohustuse olemasolu bilansipäeval tõenäolisem kui selle puudumine.

16. Peaaegu alati on selge, kasminevikusündmusest tuleneb eksisteeriv kohustus või mitte. Harvadel juhtudel,näiteks kohtuvaidluse korral, võib olla vaieldav, kas teatavad sündmused ontoimunud või kas nendest sündmustest tuleneb eksisteeriv kohustus. Sel juhulmäärab ettevõte kindlaks, kas bilansipäeval on eksisteeriv kohustus, arvestadeskogu kättesaadavat tõendusmaterjali, sealhulgas näiteks ekspertide arvamust.Asjaomane tõendusmaterjal sisaldab kõiki bilansipäevajärgsete sündmustegaseotud täiendavaid tõendeid. Selle tõendusmaterjali põhjal:

a) kui eksisteeriva kohustuseolemasolu bilansipäeval on tõenäolisem kui selle puuudmine, kajastab ettevõteeraldise (kui kajastamiskriteeriumid on täidetud); ja

b) kui eksisteeriva kohustusepuudumine bilansipäeval on tõenäolisem kui selle olemasolu, avalikustabettevõte tingimusliku kohustise, välja arvatud juhul, kui majanduslikku kasusisaldavate ressursside vähenemise võimalus on äärmiselt vähetõenäoline (vtparagrahv 86).

Minevikusündmus

17. Minevikusündmust, millesttuleneb eksisteeriv kohustus, nimetatakse kohustavaks sündmuseks. Sündmustpeetakse kohustavaks sündmuseks juhul, kui ettevõttel puudub reaalnealternatiiv sündmusest tuleneva kohustuse täitmisele. See on nii ainultjärgmistel juhtudel:

a) kui kohustuse täitmist onvõimalik seadusega nõuda; või

b) faktilise kohustuse korral, kuisündmus (milleks võib olla ettevõtte tegevus) on tekitanud teistes osapooltesõigustatud ootusi, et ettevõte täidab kohustuse.

18. Finantsaruanded käsitlevadettevõtte finantsseisundit aruandeperioodi lõpus, mitte aga ettevõttevõimalikku seisundit tulevikus. Seetõttu ei kajastata eraldisi nende kulutusteosas, mis on vajalikud äritegevuse läbiviimiseks tulevikus. Ettevõtte bilansiskajastatakse ainult bilansipäeval eksisteerivaid kohustisi.

19. Eraldistena kajastatakse ainultneid minevikusündmustest tulenevaid kohustusi, mis eksisteerivad sõltumatultettevõtte tegevusest tulevikus (st äritegevuse läbiviimisest tulevikus).Sellised kohustused on näiteks ebaseadusliku keskkonnakahjustuse puhulmakstavad trahvid ja puhastuskulud, mille tulemusena majanduslikku kasusisaldavad ressursid vähenevad sõltumatult ettevõtte tegevusest tulevikus.Samuti kajastab ettevõte eraldise seoses naftaseadmete või tuumaelektrijaamalammutamisel tekkivate kuludega niivõrd, kuivõrd ettevõte on kohustatudhüvitama juba tekitatud kahju. Seevastu võib ettevõttel olla kavatsus võivajadus, näiteks ärialase surve või juriidiliste nõuete tõttu, teha kulutusiselleks, et oma äritegevust tulevikus teatud viisil läbi viia (näitekspaigaldada teatavat liiki tehasesse suitsufiltreid). Kuna ettevõte võibtulevasi kulutusi oma tulevase tegevusega vältida, näiteks oma äritegevuseviisi muutes, ei ole tal selle tulevase kulutuse osas eksisteerivat kohustustja seega eraldist ei kajastata.

20. Kohustus hõlmab alati teistosapoolt, kelle suhtes ettevõttel kohustus on. Teist osapoolt, kelle suhtesettevõttel kohustus on, ei ole siiski alati vaja identifitseerida – selleksvõib olla ka laiem avalikkus. Et kohustus hõlmab alati siduvattulevikukohustust teise osapoole suhtes, siis juhtkonna või juhatuse otsus eitekita veel faktilist kohustust, mis eksisteeriks bilansipäeval, välja arvatudjuhul, kui asjaomaseid isikuid on sellest enne bilansipäeva teavitatudpiisavalt konkreetsel viisil, tekitamaks neis õigustatud ootust, et ettevõtetäidab oma kohustused.

21. Sündmusest, millest ei tulenekohustust otsekohe, võib tuleneda kohustus hiljem, kui seadusemuudatused võiettevõtte tegevus (näiteks piisavalt konkreetne avalik teadaanne) põhjustavadfaktilise kohustuse. Näiteks keskkonnakahjustuse puhul ei pruugi ollatagajärgede kõrvaldamise kohustust. Ent kahjustuse põhjustamine muutubkohustavaks sündmuseks juhul, kui uus seadus nõuab juba tekitatud kahjuhüvitamist või kui ettevõte tunnistab avalikult oma vastutust kahju hüvitamiseeest viisil, mis tekitab faktilise kohustuse.

22. Kui esitatud seaduseelnõuüksikasjad ei ole veel lõplikud, tekib kohustus ainult juhul, kui seadusevastuvõtmine esitatud kujul on praktiliselt kindel. Käesolevas standardiskäsitletakse sellist kohustust juriidilise kohustusena. Vastuvõtmisega seotudprotseduuride erinevuste tõttu on võimatu nimetada konkreetset sündmust, mismuudaks seaduse vastuvõtmise praktiliselt kindlaks. Sageli ei ole võimalikseaduse vastuvõtmises praktiliselt kindel olla enne, kui see on vastu võetud.

Tõenäoline majanduslikku kasusisaldavate ressursside vähenemine

23. Kohustise kajastamiseks ei olevajalik mitte üksnes eksisteeriva kohustuse olemasolu, vaid ka tõenäolinemajanduslikku kasu sisaldavate ressursside vähenemine kõnealuse kohustusetäitmisel. Käesoleva standardi46 rakendamisel on ressurssidevähenemine või muu sündmus tõenäoline siis, kui sündmus pigem toimub kui eitoimu, st tõenäosus, et sündmus toimub, on suurem kui tõenäosus, et sündmus eitoimu. Kui eksisteeriva kohustuse olemasolu ei ole tõenäoline, avalikustabettevõte tingimusliku kohustise, välja arvatud juhul, kui majanduslikku kasusisaldavate ressursside vähenemise võimalus on äärmiselt vähetõenäoline (vtparagrahv 86).

24. Mitmete sarnaste kohustuste(näiteks tootegarantiide või sarnaste lepingute) olemasolu korral määrataksekohustuste täitmiseks vajaliku ressursside vähenemise tõenäosus kindlaks,vaadeldes kõiki kohustusi kui üht tervikut. Kuigi iga üksiku objekti puhul võibressursside vähenemise tõenäosus olla väike, võib kõigi kohustuste osastervikuna ressursside teatav vähenemine tõenäoliseks osutuda. Sellisel juhuleraldis kajastatakse (kui teised kajastamiskriteeriumid on täidetud).

Kohustuse usaldusväärne hindamine

25. Hinnangute kasutamine onfinantsaruannete koostamise lahutamatu osa ega vähenda nende usaldusväärsust.Eelkõige kehtib see eraldiste puhul, mis oma olemuselt on palju ebakindlamadkui enamik muid bilansikirjeid. Välja arvatud äärmiselt harvadel juhtudel,suudab ettevõte kindlaks määrata võimalike tulemuste vahemiku ja saab seegaanda kohustuse kohta hinnangu, mis on eraldise kajastamisel kasutamisekspiisavalt usaldusväärne.

26. Nendel äärmiselt harvadeljuhtudel, kui usaldusväärset hinnangut ei ole võimalik anda, eksisteerib kohustis,mida ei saa kajastada. Kõnealune kohustis avalikustatakse tingimuslikukohustisena (vt paragrahv 86).

Tingimuslikud kohustised

27. Ettevõte ei kajastabilansis tingimuslikku kohustist.

28. Tingimuslik kohustisavalikustatakse vastavalt paragrahvile 86, välja arvatud juhul, kuimajanduslikku kasu sisaldavate ressursside vähenemise võimalus on äärmiseltvähetõenäoline.

29. Kui ettevõte vastutabsolidaarselt kohustuse täitmise eest, käsitletakse seda osa kohustusest, milletäitmist eeldatakse teistelt osapooltelt, tingimusliku kohustisena. Ettevõtekajastab eraldise kohustuse selle osa suhtes, mille puhul majanduslikku kasusisaldavad ressursid tõenäoliselt vähenevad, välja arvatud nendes äärmiseltharvades olukordades, kui usaldusväärset hinnangut ei ole võimalik anda.

30. Tingimuslikud kohustised võivadedasi areneda viisil, mida algselt ei oodatud. Seepärast hinnatakse neidpidevalt, et määrata kindlaks, kas majanduslikku kasu sisaldavate ressurssidevähenemine on muutunud tõenäoliseks. Kui on muutunud tõenäoliseks, et varemtingimusliku kohustisena käsitletud kohustuse täitmiseks on vajalik tulevasemajandusliku kasu vähenemine, kajastatakse eraldis finantsaruannetes perioodil,mille jooksul vähenemise tõenäosus muutus (välja arvatud need äärmiselt harvadolukorrad, kui usaldusväärset hinnangut ei ole võimalik anda).

Tingimuslikud varad

31. Ettevõte ei kajastabilansis tingimuslikku vara.

32. Tingimuslikud varad tekivadharilikult planeerimatutest või muudest ootamatutest sündmustest, milletulemusel tekib võimalus, et ettevõte saab majanduslikku kasu. Näitena võibtuua nõude, mille ettevõte esitab juriidilise protsessi käigus, mille tulemuson ebakindel.

33. Tingimuslikke varasid eikajastata bilansis, kuna selle tagajärjel võidakse kajastada tulu, midaettevõte ei pruugi kunagi saada. Kuid juhul, kui tulu realiseerumine onpraktiliselt kindel, ei ole sellega seotud vara tingimuslik vara ja sellekajastamine bilansis on asjakohane.

34. Tingimuslik vara avalikustataksevastavalt paragrahvile 89 juhul, kui majandusliku kasu saamine on tõenäoline.

35. Tingimuslikke varasid hinnataksepidevalt, et tagada nende muutuste asjakohane esitamine finantsaruannetes . Kuimajandusliku kasu saamine on muutunud praktiliselt kindlaks, kajastatakse varaja sellega seotud tulu finantsaruannetes perioodil, mille jooksul see muutustoimus. Kui majandusliku kasu suurenemine on muutunud tõenäoliseks, avalikustabettevõte tingimusliku vara (vt paragrahv 89).

MÕÕTMINE

Parim hinnang

36. Eraldisena kajastatudsumma peab vastama parimale hinnangule eksisteeriva kohustuse täitmiseksvajalike kulutuste kohta bilansipäeva seisuga.

37. Parim hinnang eksisteerivakohustuse täitmiseks vajaliku kulutuste kohta on summa, mille ettevõteratsionaalsetel kaalutlustel maksaks, et kohustust bilansipäeval täita või seesamal ajal kolmandale osapoolele üle kanda. Sageli on võimatu või liiga kalliskohustust bilansipäeval täita või üle kanda. Hinnang summa kohta, milleettevõte kohustuse täitmiseks või ülekandmiseks ratsionaalsetel kaalutlustel maksaks,annab siiski parima hinnangu kulutuste kohta, mis on vajalikud eksisteerivakohustuse täitmiseks bilansipäeval.

38. Hinnang tulemuse ja majanduslikumõju kohta põhineb ettevõtte juhtkonna otsusel, tuginedes sarnaste tehingutekogemusele ja mõnedel juhtudel sõltumatutele eksperdihinnangutele. Asjaomanetõendusmaterjal sisaldab kõiki bilansipäevajärgsete sündmustega seotudtäiendavaid tõendeid.

39. Vastavalt olukorralekäsitletakse eraldisena kajastatava summaga seotud ebakindlaid asjaolusidmitmel erineval viisil. Kui mõõdetav eraldis hõlmab suurt hulka objekte,vaagitakse kohustuse hindamisel kõiki võimalikke tulemusi vastavalt nendetoimumise tõenäosusele. Sellist statistilist hindamismeetodit nimetatakse“eeldatavaks väärtuseks”. Seega on eraldise summa erinev sõltuvalt sellest, kaskahjumi tõenäosus on näiteks 60% või 90%. Kui võimalike tulemuste vahemik onlai ja iga punkti tõenäosus on sama suur kui mistahes teisel punktil sellesvahemikus, kasutatakse vahemiku keskpunkti.

Näide

Ettevõte müüb tooteid, millegarantii kohaselt kaetakse nende tootmisdefektide remondikulud, mis avastatakseesimese kuue kuu jooksul pärast toote ostmist. Kui kõigil müüdud toodetelavastataks väiksemaid defekte, ulatuksid remondikulud ühe miljonini. Kui kõigilmüüdud toodetel esineksid suuremad defektid, ulatuksid remondikulud neljamiljonini. Ettevõtte eelnevad kogemused ja tulevikuootused näitavad, eteeloleval aastal ei ole 75%-l müüdud toodetest ühtegi defekti, 20%-l müüdudtoodetest on väiksemad defektid ja 5%-l müüdud toodetest on suuremad defektid.Vastavalt paragrahvile 24 hindab ettevõte garantiikohustustest tulenevaressursside vähenemise tõenäosust tervikuna.

Remondikulude eeldatav maksumus on:

(75% nullist) + (20% 1 000 000-st) +(5% 4 000 000-st) = 400 000

40. Ühe konkreetse kohustusemõõtmise korral võib parimaks hinnanguks kohustise osas olla tema individuaalnekõige tõenäolisem tulemus. Kuid isegi sel juhul kaalub ettevõte teisivõimalikke tulemusi. Kui muud võimalikud tulemused on kõige tõenäolisemast tulemusestpeamiselt suuremad või peamiselt väiksemad summad, on parimaks hinnanguksvastavalt suurem või väiksem summa. Näiteks kui ettevõte peab hüvitama tõsisevea suures tehases, mille ta kliendile ehitas, võib individuaalseks kõigetõenäolisemaks tulemuseks esimese paranduskatse õnnestumisel olla kulu 1000ühikut, ent kui on olemas märkimisväärne võimalus, et tuleb teha täiendavaidparanduskatseid, tuleb eraldisena kajastada suurem summa.

41. Eraldist mõõdetakse maksueelseltning eraldise mõju tulumaksule ja selle muutusi käsitletakse standardis IAS 12“Tulumaks”.

Riskid ja ebakindlad asjaolud

42. Eraldise osas parimahinnangu andmiseks tuleb arvesse võtta enamike sündmuste ja olukordadegaparatamatult seotud riske ja ebakindlaid asjaolusid.

43. Risk kirjeldab tulemustemitmekesisust. Korrigeerimine vastavalt riskile võib suurendada kohustisesuuruseks mõõdetud summat. Ebakindlatel asjaoludel põhinevate hinnangutegatuleb olla ettevaatlik, et vältida tulu või varade ülehindamist ja kulude võikohustiste alahindamist. Ebakindlad asjaolud ei õigusta siiski liigseteeraldiste tegemist ega kohustiste sihilikku ülehindamist. Näiteks kui eritiebasoodsast tulemusest tulenevaid kulutusi on hinnatud konservatiivselt, siisei tohi käsitleda selle tulemuse tõenäosust tahtlikult suuremana kui onreaalne. Hoolikalt peab vältima riski ja ebakindlate asjaolude mitmekordsetarvesse võtmist ning sellest tulenevat eraldise ülehindamist.

44. Kulutuste summaga seotudebakindlad asjaolud avalikustatakse vastavalt paragrahvile 85(b).

Nüüdisväärtus

45. Kui raha ajaväärtuse mõjuon oluline, tuleb eraldise summa kajastada kohustuse täitmiseks eeldatavaltvajalike kulutuste nüüdisväärtusena.

46. Raha ajaväärtuse tõttu on varstipärast bilansipäeva toimuva raha väljamaksega seotud eraldised kahjulikumad kuineed, mille puhul sama rahasumma väljamakse toimub hiljem. Seepärastdiskonteeritakse eraldisi juhul, kui mõju on oluline.

47. Diskontomäärana (või-määradena) kasutatakse maksueelset määra (või maksueelseid määrasid), miskajastab (kajastavad) turu hinnanguid raha hetkeväärtusele ja kohustiseleiseloomulikele riskidele. Diskontomäär (-määrad) ei tohikajastada neid riske, mis on arvesse võetud tulevaste rahavoogude hinnangutekorrigeerimisel.

Tulevikusündmused

48. Tulevikusündmusi, mis võivadmõjutada kohustuse täitmiseks vajalikkusummat, tuleb võttaarvesse eraldise summas juhul, kui on piisavalt objektiivset tõendusmaterjalinende sündmuste toimumise kohta.

49. Eeldatavad tulevikusündmusedvõivad olla eraldiste mõõtmisel eriti olulised. Näiteks võib ettevõte uskuda,et rajatise puhastamise maksumus pärast selle kasutamise lõpetamist vähenebseoses tulevaste tehnoloogiaalaste muutustega. Kajastatud summa vastabtehniliselt pädevate objektiivsete vaatlejate õigustatud ootusele, võttes arvessekogu olemasolevat tõendusmaterjali puhastamise ajal kättesaadava tehnoloogiakohta. Seega on asjakohane arvestada näiteks maksumuse eeldatava vähenemisega,mis on seotud suurenenud kogemustega olemasoleva tehnoloogia kasutamisel, võieeldatud maksumusega, mis on seotud olemasoleva tehnoloogia rakendamisegasenisest laiaulatuslikumal või keerukamal puhastamisel. Ettevõte ei eeldasiiski täiesti uue puhastustöödega seotud tehnoloogia arengut, välja arvatudjuhul, kui seda oletust toetab piisav objektiivne tõendusmaterjal.

50. Võimalike uute õigusaktide mõjuvõetakse eksisteeriva kohustuse mõõtmisel arvesse juhul, kui on olemas piisavobjektiivne tõendusmaterjal selle kohta, et antud õigusakti vastuvõtmine onpraktiliselt kindel. Praktikas on olukordade mitmekesisuse tõttu võimatunimetada üht konkreetset sündmust, mis iga juhtumi puhul piisavat objektiivsettõendusmaterjali annaks. Tõendusmaterjali on vaja nii selle kohta, midaõigusakt hakkab nõudma, kui ka selle kohta, kas õigusakti vastuvõtmine ja rakendamineettenähtud ajal on praktiliselt kindel. Sageli ei leidu piisavat objektiivsettõendusmaterjali enne, kui õigusakt on juba vastu võetud.

Varade eeldatav võõrandamine

51. Eraldise mõõtmisel eivõeta arvesse varade eeldatavast võõrandamisest saadavat kasumit.

52. Varade eeldatavastvõõrandamisest saadavat kasumit ei võeta arvesse eraldise mõõtmisel isegijuhul, kui eeldatav müük on tihedalt seotud sündmusega, millest kõnealuneeraldis tuleneb. Selle asemel kajastab ettevõte varade eeldatavast võõrandamisestsaadava kasumi asjaomaseid varasid käsitlevas rahvusvahelisesraamatupidamisstandardis ettenähtud ajal.

HÜVITUSED

53. Kui eeldatakse, et teineosapool hüvitab mõned või kõik eraldise täitmiseks vajalikud kulutused,kajastatakse hüvitus ainult juhul, kui selle saamine pärast kohustuse täitmiston praktiliselt kindel.Hüvitust käsitletakse eraldi varana.Hüvitusena kajastatud summa ei tohi ületada eraldise summat.

54. Kasumiaruandes võibesitada eraldisega seotud kulud saldeerituna hüvitusena kajastatud summaga.

55. Mõnikord võib ettevõte oodata,et teine osapool tasub mõned või kõik eraldise täitmiseks vajalikud kulutused(näiteks kindlustuslepingute, vastutusest vabastavate klauslite või hankijateantud garantiide kaudu). Teine osapool võib hüvitada ettevõtte makstud summadvõi ise need summad otse tasuda.

56. Enamikul juhtudel vastutabettevõte kogu kõnealuse summa eest, seega juhul, kui kolmas osapool mingilpõhjusel ei maksa, peab ettevõte maksma kogu summa. Sellises olukorraskajastatakse eraldis kogu kohustisesumma ulatuses ja eeldatav hüvituse saaminekajastatakse eraldi varana juhul, kui on praktiliselt kindel, et pärastkohustise täitmist ettevõtte kulutused hüvitatakse.

57. Mõnedel juhtudel ei vastutaettevõte kõnealuste kulutuste eest, kui kolmas osapool jätab need maksmata. Seljuhul ei ole ettevõttel kohustust seoses kõnealuste kulutustega ning neid eikajastata eraldistena.

58. Nagu paragrahvis 29 märgitakse,on kohustus, mille eest ettevõte solidaarselt vastutab, tingimuslik kohustisniivõrd, kuivõrd eeldatakse selle täitmist teiste osapoolte poolt.

Eraldiste muutused

59. Eraldised vaadatakse läbiigal bilansipäeval ja korrigeeritakse nii, et need kajastaksid parimathetkehinnangut.Kui ei ole enam tõenäoline, et kohustuse täitmineeeldab majanduslikku kasu sisaldavate ressursside vähenemist, tuleb eraldistühistada.

60. Diskonteerimise kasutamisekorral suureneb eraldise bilansiline maksumus igal perioodil, peegeldades ajamöödumist. Kõnealune suurenemine kajastatakse laenukasutuse kulutusena.

Eraldiste kasutamine

61. Eraldist kasutatakseainult nendeks kulutusteks, mille suhtes see algselt kajastati.

62. Eraldise arvelt kaetakse ainultneid kulutusi, mille kohta algselt eraldis moodustati. Selliste kulutustekatmine eraldise arvelt, mis algselt kajastati muul eesmärgil, varjab kaheerineva sündmuse mõju.

KAJASTAMIS- JA MÕÕTMISREEGLITERAKENDAMINE

Tulevane tegevuskahjum

63. Eraldisi ei kajastatatulevase tegevuskahjumi katteks.

64. Tulevane tegevuskahjum ei vastaparagrahvis 10 esitatud kohustise mõistele ega paragrahvis 14 esitatuderaldiste üldistele kajastamiskriteeriumidele.

65. Asjaolu, et eeldatakse tulevasttegevuskahjumit, viitab sellele, et teatavate tegevusega seotud varade väärtusvõib olla langenud. Ettevõte kontrollib kõnealuste varade väärtuse langustvastavalt standardile IAS 36 “Varade väärtuse langus”.

Kahjulikud lepingud

66. Kui ettevõttel on kahjulikleping, tuleb lepingust tulenevat eksisteerivat kohustust kajastada ja mõõtaeraldisena.

67. Mitmed lepingud (näiteks osadrutiinsed ostutellimused) võib tühistada ilma teisele osapoolelekompensatsiooni maksmata, mistõttu neist ei tulene kohustust. Muudes lepingutessätestatakse õigused ja kohustused mõlemale lepingupoolele. Kui selline lepingmuutub sündmuste käigus kahjulikuks, kuulub leping käesoleva standardirakendusalasse ning eksisteerib kajastatav kohustis. Täitmisele kuuluvadlepingud, mis ei ole kahjulikud, ei kuulu käesoleva standardi rakendusalasse.

68. Käesolevas standardis onkahjuliku lepinguna määratletud leping, mille puhul lepingust tulenevatekohustuste täitmisega kaasnevad vältimatud kulutused ületavad lepingusteeldatavalt saadavat majanduslikku kasu. Lepingujärgseks vältimatuks kulutuseksloetakse lepingu katkestamise väikseimat netokulutust, mis on väiksem lepingutäitmise maksumusest või selle täitmata jätmisest tulenevate kompensatsioonideja trahvide summast.

69. Enne kahjuliku lepingu suhteseraldi eraldise tegemist kajastab ettevõte kõnealuse lepinguga seotud varadeväärtuse langusest tuleneva kahjumi (vt IAS 36 “Varade väärtuse langus”).

Restruktureerimine

70. Restruktureerimise mõiste allakuuluvad näiteks järgmised sündmused:

a) tegevusharu müük või lõpetamine;

b) äritegevuse asukoha sulgeminemingis riigis või piirkonnas või äritegevuse ümberpaigutamine ühest riigist võipiirkonnast teise;

c) muutused juhtkonna struktuuris,näiteks mõne juhtimistasandi kaotamine; ja

d) põhjalikud ümberkorraldused,millel on oluline mõju ettevõtte tegevuse olemusele ja rõhuasetustele.

71. Restruktureerimiskulude osaskajastatakse eraldis ainult juhul, kui on täidetud paragrahvis 14 esitatudüldised eraldiste kajastamise kriteeriumid. Paragrahvides 72–83 on selgitatud,kuidas rakendatakse üldisi kajastamiskriteeriume restruktureerimise suhtes.

72. Faktilinerestruktureerimiskohustus tekib ainult järgmistel juhtudel:

a) ettevõttel on üksikasjalikametlik restruktureerimiskava, milles on kindlaks määratud vähemalt järgmisedasjaolud:

i) mõjutatudäritegevusvõi äritegevuse osa;

ii) peamisedrestruktureerimisest mõjutatud asukohad;

iii) nende töötajate asukoht,funktsioon ja ligilähedane arv, kellele makstakse hüvitist töösuhte lõppemiseeest;

iv) tehtavad kulutusedja

v) kava elluviimise aeg;ja

b) ettevõte on tekitanudasjaomastes isikutes õigustatud ootuse, et ta teostab restruktureerimise, olleskas alustanud kõnealuse kava elluviimisest või teavitanud asjaomasid isikuidkava põhipunktidest.

73. Tõendusmaterjali selle kohta, etettevõte on alustanud restruktureerimiskava elluviimist, annab näiteks seadmetedemonteerimine, varade müük või kava põhipunkte käsitlev avalik teadaanne.Üksikasjalikku restruktureerimiskava käsitlev avalik teadaanne kujutab endastfaktilist restruktureerimiskohustust ainult juhul, kui seda tehakse selliselviisil ja piisavalt üksikasjalikult (st kava põhipunkte kirjeldades), etteistes osapooltes, nagu kliendid, hankijad ja töötajad (või nende esindajad),tekitatakse õigustatud ootusi, et ettevõte viib restruktureerimise ellu.

74. Et kava oleks piisav faktilisekohustuse tekitamiseks ajal, kui see edastatakse asjaomastele isikutele, peabselle elluviimise algus olema kavandatud niipea kui võimalik ning see peabolema lõpetatud aja jooksul, mis teeb kava märkimisväärse muutumiseebatõenäoliseks. Kui eeldatakse, et enne restruktureerimise algust on pikk viivitusvõi et restruktureerimine võtab ülemäära kaua aega, on ebatõenäoline, et kavatekitab teistes õigustatud ootuse, et ettevõte on ennast käesoleval hetkelrestruktureerimisega sidunud, kuna selleks ettenähtud aeg annab ettevõttelevõimalusi oma plaane muuta.

75. Juhtkonna või juhatuse pooltenne bilansipäeva vastu võetud restruktureerimisotsus ei tekita bilansipäevalfaktilist kohustust, välja arvatud juhul, kui ettevõte on enne bilansipäeva:

a) alustanud restruktureerimiskavaelluviimist; või

b) teavitanud asjaomaseid isikuidrestruktureerimiskava põhipunktidest piisavalt konkreetsel viisil, et tekitadaneis õigustatud ootus, et ettevõte viib restruktureerimise ellu.

Mõnedel juhtudel alustab ettevõterestruktureerimiskava elluviimist või teavitab selle põhipunktidest asjaomaseidisikuid alles pärast bilansipäeva. Standard IAS 10 “Bilansipäevajärgsedsündmused” võib nõuda kava avalikustamist juhul, kui restruktureerimine onniivõrd oluline, et selle avalikustamata jätmine mõjutaks finantsaruannete kasutajatevõimet anda nõuetekohaseid hinnanguid ja teha otsuseid.

76. Kuigi ainult juhtkonna otsus eitekita faktilist kohustust, võib kohustus tuleneda teistest eelnevatestsündmustest koos sellise otsusega. Näiteks võivad läbirääkimised töötajateesindajatega töösuhte lõpetamisega seotud hüvitiste osas või läbirääkimisedostjatega tegevusala müügi osas olla lõpetatud ja vajada veel ainult juhatusekinnitust. Kui see kinnitus on saadud ja sellest on teavitatud teisi osapooli,on ettevõttel faktiline restruktureerimiskohustus, kui paragrahvis 72 esitatudtingimused on täidetud.

77. Mõnedes riikides on lõplikotsustusõigus juhatusel, mille liikmete hulka kuuluvad peale juhtkonna kateiste huvigruppide (näiteks töötajate) esindajad, või on kõnealuseidesindajaid vaja enne juhatuse otsuse langetamist sellest teavitada. Kunasellise juhatuse otsus hõlmab kõnealuste esindajate teavitamist, võib sellesttuleneda faktiline restruktureerimiskohustus.

78. Tegevusala müügist eitulene kohustust enne, kui ettevõte on endale võtnud müügikohustuse, st kui onsõlmitud siduv müügileping.

79. Isegi kui ettevõte on otsustanudmüüa mõne tegevusala ja sellest otsusest avalikult teada andnud, ei saa talolla müügikohustust enne, kui on leitud ostja ja sõlmitud siduv müügileping.Kuni siduva müügilepingu sõlmimiseni võib ettevõte ümber mõelda ning onsunnitud astuma muid samme, kui vastuvõetavatel tingimustel ostjat ei leita.Kui tegevusala müüki kujutatakse osana restruktureerimisest, kontrollitaksekõnealuse tegevusala varade väärtuse langust vastavalt standardile IAS 36“Varade väärtuse langus”. Kui müük on ainult üks osa restruktureerimisest, võibrestruktureerimise ülejäänud osade suhtes enne siduva müügilepingu olemasolutekkida faktiline kohustus.

80. Restruktureerimiseraldispeab sisaldama ainult restruktureerimisest tulenevaid otseseid kulutusi, mispeavad vastama mõlemale järgmisele tingimusele:

a) need kaasnevad vältimatultrestruktureerimisega; ja

b) need ei ole seotudettevõtte jätkuva tegevusega.

81. Restruktureerimiseraldis eihõlma järgmiste asjaoludega seotud kulusid:

a) olemasolevate töötajate ümberõpevõi -paigutamine;

b) turustamine; või

c) investeeringud uutessesüsteemidesse ja turustusvõrkudesse.

Need kulutused on seotud ettevõttetulevase äritegevusega ega ole bilansipäeval restruktureerimisega seotudkohustised. Kõnealuseid kulutusi käsitletakse samamoodi nagu juhul, kui needoleksid tekkinud restruktureerimisest sõltumatult.

82. Kindlaksmääratavat, kunirestruktureerimise kuupäevani saadavat tulevast tegevuskahjumit ei kaasataeraldisse, välja arvatud juhul, kui kõnealune kahjum on seotud paragrahvis 10määratletud kahjuliku lepinguga.

83. Nagu paragrahviga 51 nõutud, eivõeta restruktureerimiseraldise mõõtmisel arvesse varade eeldatavastvõõrandamisest saadavat kasumit, isegi kui varade müüki käsitletakserestruktureerimise osana.

AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON

84. Ettevõte peab avalikustamajärgmised andmed iga eraldiste rühma kohta:

a) bilansiline maksumusperioodi alguses ja lõpus;

b) perioodi jooksul tehtudtäiendavad eraldised, sealhulgas olemasolevate eraldiste suurendamine;

c) perioodi jooksul kasutatudsummad (st tekkinud ja eraldise arvelt kaetud summad);

d) perioodi jooksul tühistatudkasutamata summad; ja

e) perioodi jooksuldiskonteeritud summas toimunud kasv, mis tuleneb aja möödumisest jadiskontomäära võimalikest muutustest.

Võrdlusandmeid ei nõuta

.

85. Ettevõte peab avalikustamajärgmised andmed iga eraldiste rühma kohta:

a) kohustuse olemuselühikirjeldus ning kohustusest tuleneva majandusliku kasu vähenemise eeldatavaaeg;

b) antud vähenemiste summa jaajaga seotud ebakindlad asjaolud. Kui see on vajalik asjakohaseinformatsiooni andmiseks, peab ettevõte avalikustama põhilisedtulevikusündmuste kohta tehtud eeldused vastavalt paragrahvile 48; ja

c) võimalike eeldatavatehüvituste summa, märkides seoses eeldatavate hüvitustega kajastatud võimalikevarade summad.

86. Välja arvatud juhul, kuiväljamaksete võimalus seoses kohustise täitmisega on äärmiselt vähetõenäoline,avalikustab ettevõte iga bilansipäeval eksisteeriva tingimuslike kohustisterühma kohta tingimuslike kohustiste olemuse lühikirjelduse ja võimaluse korral:

a) hinnangu sellefinantsmõjule, mõõdetuna vastavalt paragrahvidele 36–52;

b) võimalikeväljamaksetesumma ja ajaga seotud ebakindlad asjaolud; ja

c) hüvituse saamisevõimalikkuse.

87. Määrates kindlaks, milliseideraldisi või tingimuslikke kohustisi võib ühte rühma koondada, on vaja kaaluda,kas nende objektide olemus on piisavalt sarnane, et nende ühine esitaminevastaks paragrahvi 85(a) ja (b) ning paragrahvi 86(a) ja (b) esitatud nõuetele.Seega võib olla asjakohane käsitleda ühe eraldiste rühmana eri toodetegarantiidega seotud summasid, kuid ei ole asjakohane käsitleda ühe eraldisterühmana tavalisi garantiisid ja summasid, mis tulenevad kohtumenetlustest.

88. Kui eraldis ja tingimuslikkohustis tulenevad samadest asjaoludest, avalikustab ettevõte needparagrahvides 84–86 esitatud nõudmiste kohaselt nii, et ilmneks eraldise jatingimusliku kohustise vaheline seos.

89. Kui majandusliku kasusaamine on tõenäoline, avalikustab ettevõte bilansipäeva tingimuslike varadeolemuse lühikirjelduse ning võimaluse korral hinnangu nende finantsmõju kohta,mõõdetuna vastavalt paragrahvides 36–52 eraldiste kohta sätestatud põhimõtetele.

90. Tingimuslike varadeavalikustamisel on oluline vältida eksitavaid vihjeid saadavate tuludetõenäosuse kohta.

91. Kui paragrahvides 86 ja 89nõutud informatsiooni ei ole avalikustatud, kuna seda ei ole võimalik teha,tuleb see asjaolu ära märkida.

92. Äärmiselt harvadeljuhtudel võib eeldada, et paragrahvides 84–89 nõutud informatsiooni osaline võitäielik avalikustamine kahjustab tõsiselt ettevõtte positsiooni eraldiste,tingimuslike kohustiste või tingimuslike varade teemal teiste osapooltegatoimuvas vaidluses.Sel juhul ei pea ettevõte seda informatsiooniavalikustama, kuid ta peab avalikustama vaidluse üldolemuse koos asjaoluga, etinformatsiooni ei avalikustata, ning põhjendusega, miks seda ei tehta.

ÜLEMINEKUSÄTTED

93. Mõju, mida käesolevastandardi vastuvõtmine selle jõustumiskuupäeval (või varem) avaldab,kajastatakse selle perioodi jaotamata kasumi algsaldo korrigeerimisena, milstandardit esimest korda rakendatakse.Ettevõtetele soovitatakse,kuid neilt ei nõuta, varaseima esitatud perioodi jaotamata kasumi algsaldokorrigeerimist ning võrdlusandmete ümberarvestamist.Kuivõrdlusandmeid ei arvestata ümber, tuleb see asjaolu avalikustatada.

94. Käesolev standard nõuabteistsugust käsitlemist kui IAS 8 “Perioodi puhaskasum või -kahjum, rängad veadja arvestusmeetodite muutused”. Standardiga IAS 8 nõutakse võrdlusandmeteümberarvestamist (põhikäsitlus) või ümberarvestatud täiendava pro formavõrdlusandmete  avalikustamist (lubatud alternatiivkäsitlus), väljaarvatud juhul, kui seda ei ole võimalik teha.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

95. Käesolevat rahvusvahelistraamatupidamisstandardit rakendatakse raamatupidamise aastaaruannete suhtes,mis hõlmavad 1. juulil 1999 või pärast seda algavaid perioode. Varasemrakendamine on soovitatav. Kui ettevõte rakendab käesolevatstandardit enne 1. juulit 1999 algavate perioodide suhtes, peab ta selleasjaolu avalikustama.

96. Käesoleva standardigaasendatakse standardi IAS 10 “Võimalikud sündmused ja bilansipäevajärgsedsündmused”47 need osad, mis käsitlevad tingimuslikke sündmusi.

 

44

IAS 10 “Võimalikud sündmused jabilansipäevajärgsed sündmused” asendati 1. jaanuaril 2000 jõustunud standardigaIAS 10 (muudetud 1999. aastal) “Bilansipäevajärgsed sündmused”.

45

Vt ka SIC-6: “Olemasoleva tarkvara muudatustegaseotud kulutused”.

46

Käesolevas standardis tõlgendatakse mõistet“tõenäoline” tähenduses “pigem toimub, kui ei toimu”, mis ei pruugi kattudateistes rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites kasutatud tõlgendusega.

47

IAS 10 “Võimalikud sündmused jabilansipäevajärgsed sündmused” asendati 1. jaanuaril 2000 jõustunud standardigaIAS 10 (muudetud 1999. aastal) “Bilansipäevajärgsed sündmused”.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700