Jaga lugu:

IAS26 Pensionihüvitiste plaanide arvestus,aruand

Käesoleva ümberkujundatud rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga asendatakse standard, mille IASC juhatus kinnitas algselt 1986. aasta juunis. See esitatakse muudetud vormingus, mida on rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites kasutatud alates 1991. aastast. Algses kinnitatud tekstis ei ole tehtud olulisi muudatusi. Muudetud on teatavaid termineid, et need vastaksid IASCi praegustele tavadele.

SISUKORD

  <_o3a_p /> Paragrahvid <_o3a_p /> Rakendusala <_o3a_p /> 1–7 <_o3a_p /> Mõisted <_o3a_p /> 8–12 <_o3a_p /> Kindlaksmääratud sissemaksetega plaanid <_o3a_p /> 13–16 <_o3a_p /> Kindlaksmääratud hüvitistega plaanid <_o3a_p /> 17–31 <_o3a_p /> Lubatud pensionihüvitiste kindlustusmatemaatiline nüüdisväärtus <_o3a_p /> 23–26 <_o3a_p /> Kindlustusmatemaatiliste hindamiste sagedus <_o3a_p /> 27 <_o3a_p /> Aruande sisu <_o3a_p /> 28–31 <_o3a_p /> Kõik plaanid <_o3a_p /> 32–36 <_o3a_p /> Plaani varade hindamine <_o3a_p /> 32–33 <_o3a_p /> Avalikustatav informatsioon <_o3a_p /> 34–36 <_o3a_p /> Jõustumiskuupäev <_o3a_p /> 37 <_o3a_p />

 

Standardeid, mis on esitatudpoolpaksus kursiivkirjas, tuleb lugeda koos käesolevas standardis esitatudtaustmaterjali ja rakendusjuhiste ning “Rahvusvahelisteraamatupidamisstandardite eessõnaga”. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardidei ole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste objektide suhtes (vaata eessõnaparagrahv 12).

RAKENDUSALA

1. Käesolevat standardit tulebrakendada pensionihüvitiste plaanide aruannete suhtes, kui selliseid aruandeidkoostatakse.

2. Pensionihüvitiste plaanide kohtakasutatakse vahel mitmeid teisi nimetusi, nagu “pensioniskeemid”,“teenistusjärgsed skeemid” või “pensionihüvitiste skeemid”. Käesolev standardkäsitleb pensionihüvitiste plaani plaanis osalejate tööandjatest eraldiseisvaaruandlusüksusena. Pensionihüvitiste plaanide suhtes rakendatakse kõiki teisirahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid niivõrd, kuivõrd käesolev standard neidei asenda.

3. Käesolevas standardiskäsitletakse plaani arvestust ja aruandlust kõikidele osalejatele kui grupile.See ei käsitle üksikutele osalejatele nende pensionihüvitise õiguste kohtaesitatavaid aruandeid.

4. Standard IAS 19 „Hüvitisedtöövõtjatele“ käsitleb pensionihüvitisteks tehtavate kulutustekindlaksmääramist plaane omavate tööandjate finantsaruannetes. Seega täiendabkäesolev standard standardit IAS 19.

5. Pensionihüvitiste plaanid võivadolla kindlaksmääratud sissemaksetega plaanid või kindlaksmääratud hüvitistegaplaanid. Paljud neist nõuavad eraldi fondide loomist, mis võivad, kuid eipruugi olla eraldiseisvad juriidilised isikud, ja millel võivad, kuid ei pruugiolla fondivalitsejad, ning millesse tehakse sissemakseid ja millest makstaksepensionihüvitisi. Käesolevat standardit rakendatakse olenemata kõnealuse fondiloomisest ning fondivalitsejate olemasolust.

6. Pensionihüvitiste plaanide puhul,mille vara investeeritakse kindlustusseltsidesse, kehtivad samad arvestus- jarahastamisnõuded kui eraviisiliste investeeringute korral. Seega kuuluvad needkäesoleva standardi rakendusalasse, välja arvatud juhul, kui kindlustusseltsigasõlmitud leping on konkreetse osaleja või osalejate grupi nimel ningpensionihüvitise kohustuse eest vastutab ainuisikuliselt kindlustusselts.

7. Käesolev standard ei käsitletööga seotud muud liiki hüvitisi, nagu hüvitised töölepingu lõpetamisel,edasilükatud hüvitiste kokkulepped, toetused pikaajalise töösuhte lõpetamisel,spetsiaalsed eelpensioni- või koondamisplaanid, tervise- jasotsiaalkindlustusplaanid ja boonusskeemid. Käesoleva standardi rakendusalastjäävad välja ka riikliku sotsiaalkindlustuse laadsed meetmed.

MÕISTED

8. Käesolevas standardis kasutataksejärgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Pensionihüvitiste plaanid onkokkulepped, millega ettevõte annab oma töötajatele töösuhte lõppemisel võipärast seda hüvitisi (iga-aastase sissetuleku või ühekordse summana), kuikõnealuseid hüvitisi või nende jaoks tehtavaid tööandja sissemakseid onpensionilemineku eelselt võimalik dokumentaalselt või ettevõtte senise praktikakohaselt kindlaks määrata või hinnata.

Kindlaksmääratud sissemaksetegaplaanid on pensionihüvitiste plaanid, mille puhul pensionihüvitisena makstavadsummad määratakse kindlaks fondi tehtavate sissemaksete ning neilt teenitavainvesteeringutulu alusel.

Kindlaksmääratud hüvitistega plaanidon pensionihüvitiste plaanid, mille puhul pensionihüvitisena makstavad summadmääratakse kindlaks valemi järgi, mis üldjuhul põhineb töötajate sissetulekutelja/või teenistusperioodil.

Fondeerimine on vara üleandminetööandjast eraldiseisvale üksusele (fondile), et tagada tulevastepensionihüvitiste maksmisega seotud kohustuse täitmine.

Käesolevas standardis kasutatakse kajärgmisi mõisteid:

Osalejad on pensionihüvitiste plaaniliikmed ja teised isikud, kellel on õigus plaani raames hüvitisi saada.

Hüvitisteks ettenähtud netovara onplaani varad, millest lahutatakse kohustised, välja arvatud lubatudpensionihüvitiste kindlustusmatemaatiline nüüdisväärtus.

Lubatud pensionihüvitistekindlustusmatemaatiline nüüdisväärtus on pensionihüvitiste plaanis praegusteleja endistele töötajatele ettenähtud nende eeldatavate maksete nüüdisväärtus,mille aluseks on senine tööalane teenistus.

Garanteeritud hüvitised on hüvitised,mille saamise õigus vastavalt pensionihüvitiste plaani tingimustele ei olenetöösuhte jätkumisest.

9. Mõningaid pensionihüvitisteplaane toetatakse rahaliselt isikute poolt, kes ei ole tööandjad; käesolevatstandardit rakendatakse ka selliste plaanide aruannete suhtes.

10. Enamik pensionihüvitiste plaanepõhineb ametlikel lepingutel. Mõningad plaanid on mitteametlikud, kuid ontulenevalt tööandjate väljakujunenud tavast omandanud teatava kohustuseiseloomu. Kuigi mõningad plaanid võimaldavad tööandjatel oma plaanijärgseidkohustusi piirata, on tööandjal üldjuhul raske plaani tühistada ilma, et takaotaks töötajad. Mitteametliku plaani suhtes rakendatakse samu arvestuse jaaruandluse põhimõtteid kui ametliku plaani suhtes.

11. Paljud pensionihüvitiste plaanidnäevad ette eraldi fondide loomist, millesse tehakse sissemakseid ja millestmakstakse hüvitisi. Selliseid fonde võivad hallata isikud, kes tegutsevad fondivarade valitsemisel sõltumatult. Mõningates riikides kutsutakse neid isikuidfondivalitsejateks. Mõistet “fondivalitseja” kasutatakse käesolevas standardisselliste isikute tähistamiseks olenemata sellest, kas fond on formaalseltmoodustatud.

12. Pensionihüvitiste plaanidjagunevad üldjuhul kindlaksmääratud sissemaksetega plaanideks või kindlaksmääratudhüvitistega plaanideks, millest kummalgi on oma iseloomulikud tunnused. Esinebka plaane, millel on mõlema tunnused. Selliseid hübriidplaane käsitataksekäesoleva standardi rakendamisel kindlaksmääratud hüvitistega plaanidena.

KINDLAKSMÄÄRATUD SISSEMAKSETEGAPLAANID

13. Kindlaksmääratud sissemaksetegaplaani aruanne peab sisaldama hüvitisteks ettenähtud netovara aruannet jarahastamispõhimõtete kirjeldust.

14. Kindlaksmääratud sissemaksetegaplaani puhul määratakse osaleja tulevased hüvitised kindlaks tööandja, osalejavõi mõlemapoolsete sissemaksete ning fondi tegevuse efektiivsuse jainvesteeringutulu alusel. Üldjuhul vabaneb tööandja oma kohustustestsissemaksete tegemisega fondi. Kindlustusmatemaatiku arvamust üldjuhul vaja eiole, kuigi mõnikord kasutatakse seda tulevaste hüvitiste kindlaksmääramiseks,mida on võimalik saada tulenevalt tehtud sissemaksete ning tulevastesissemaksete ja investeeringutulu muutuvate määrade puhul.

15. Osalejad on huvitatud plaanitegevusest, kuna see mõjutab otseselt nende tulevaste hüvitiste suurust.Osalejatel on huvi teada, kas sissemaksed on tehtud ning kas on teostatudpiisavat kontrolli hüvitisesaajate õiguste kaitseks. Tööandja on huvitatud, etplaan toimiks tõhusalt ja ausalt.

16. Kindlaksmääratud sissemaksetegaplaani aruandluse eesmärk on anda perioodilist teavet plaani ning selleinvesteeringute tasuvuse kohta. Selle eesmärgi saavutamiseks esitatakseüldjuhul aruanne, mis sisaldab järgmist:

a) perioodil toimunud olulistetegevuste kirjeldus ning plaan, selle liikmete ja tingimustega seotud võimalikemuudatuste mõju;

b) aruanded, milles kajastatakseperioodi tehingud ja investeeringu tasuvus ning plaani finantsseisund perioodilõpul; ja

c) investeerimispoliitika kirjeldus.

KINDLAKSMÄÄRATUD HÜVITISTEGA PLAANID

17. Kindlaksmääratud hüvitistegaplaani aruanne peab sisaldama kas:

a) aruannet, milles esitatakse:

i) hüvitisteks ettenähtud netovara;

ii) lubatud pensionihüvitistekindlustusmatemaatiline nüüdisväärtus, eristades garnateeritud jagaranteerimata õigusi; ja

iii) tulemuseks olev üle- võipuudujääk; või

b) hüvitisteks ettenähtud netovaraaruanne, mis sisaldab kas:

i) lisa, milles avalikustatakselubatud pensionihüvitiste kindlustusmatemaatiline nüüdisväärtus, eristadesgaranteeritud ja garanteerimata õigusi; või

ii) viidet kõnealusele teabele, missisaldub lisatud kindlustusmatemaatilises aruandes.

Kui kindlustusmatemaatilisthindamist ei ole aruandekuupäeval teostatud, tuleb aluseks võtta viimanehindamine ning avalikustada selle kuupäev.

18. Paragrahvi 17 rakendamisel peablubatud pensionihüvitiste kindlustusmatemaatiline nüüdisväärtus põhinema senisetööalase teenistuse eest plaani tingimuste kohaselt lubatud hüvitistel,lähtudes seejuures kas kehtivast palgatasemest või prognoositavastpalgatasemest. Lisades avalikustatakse kasutatud lähtealus. Avalikustada tulebka kõik kindlustusmatemaatiliste eelduste muutused, mis on lubatudpensionihüvitiste kindlustusmatemaatilist nüüdisväärtust oluliselt mõjutanud.

19. Aruandes tuleb teatavaks tehalubatud pensionihüvitiste kindlustusmatemaatilise nüüdisväärtuse ja hüvitisteksettenähtud netovara seosed ning lubatud hüvitiste rahastamise põhimõtted.

20. Kindlaksmääratud hüvitistegaplaani puhul sõltub lubatud pensionihüvitiste maksmine plaani finantsseisundistja sissemaksjate suutlikkusest tulevikus plaani sissemakseid teha, ning kaplaani investeeringu tasuvusest ja tegevuse efektiivsusest.

21. Kindlaksmääratud hüvitistegaplaani puhul on plaani finantsseisundi hindamiseks, eelduste kontrollimiseks jasoovitavate tulevaste sissemaksete soovitusliku suuruse määramiseks vajakorrapärast kindlustusmatemaatiku poolset nõustamist.

22. Kindlaksmääratud hüvitistegaplaani aruandluse eesmärk on anda plaani finantsvahendite ja tegevuse kohtakorrapäraselt teavet, mille abil on võimalik hinnata vahendite kogunemise jahüvitiste vahelist seost tulevikus. Selle eesmärgi saavutamiseks esitatakseüldjuhul aruanne, mis sisaldab järgmist:

a) perioodil toimunud olulistetegevuste kirjeldus ning plaan, selle liikmete ja tingimustega seotud võimalikemuudatuste mõju;

b) aruanded, milles kajastatakseperioodi tehingud ja investeeringu tasuvus ning plaani finantsseisund perioodilõpul;

c) kindlustusmatemaatiline teave kasaruannete osana või eraldi aruandena; ja

d) investeerimispoliitika kirjeldus.

Lubatud pensionihüvitistekindlustusmatemaatiline nüüdisväärtus

23. Pensionihüvitiste plaanieeldatavate maksete nüüdisväärtus on võimalik välja arvutada ja aruandesesitada, võttes aluseks kehtivad või prognoositavad palgamäärad kuni osalejatepensionile mineku ajani.

24. Kehtiva palga kasutamisepõhjused on muu hulgas järgmised:

a) lubatud pensionihüvitistekindlustusmatemaatiline nüüdisväärtus ehk praegusel hetkel igale plaaniosalejale omistatav summa on võimalik välja arvutada objektiivsemalt kuiprognoositava palgataseme korral, kuna kasutatakse vähem eeldusi;

b) palgatõusuga seotud hüvitistesuurendamise kohustus tekib plaanil palgatõusu ajal; ja

c) lubatud pensionihüvitistekindlustusmatemaatilise nüüdisväärtuse summa, mille aluseks on kehtivadpalgatasemed, on üldjuhul otsesemalt seotud summaga, mis makstaks välja plaanilikvideerimise või lõpetamise korral.

25. Prognoositava palga kasutamisepõhjused on muu hulgas järgmised:

a) finantsinformatsioon tulekskoostada tegevuse jätkuvusest lähtudes, olenemata hinnangutest ja eeldustest,mida tuleb teha;

b) lõplikust palgast lähtuvateplaanide puhul määratakse hüvitised kindlaks pensionile mineku kuupäeval võisellele lähedasel ajal kehtiva palga alusel; seega on vaja palkasid,sissemaksete suurust ja tulusid prognoosida; ja

c) palgaprognooside kõrvalejätminevõib juhul, kui suurem osa rahastamisest põhineb palgaprognoosidel, kaasa tuuanäilise ülerahastamise, kuigi plaan ei ole ülerahastatud, või nõuetekohaserahastamise, kuigi plaan on alarahastatud.

26. Kehtivatel palkadel põhinevlubatud pensionihüvitiste kindlustusmatemaatiline nüüdisväärtus avalikustatakseplaani aruandes, et näidata ära aruande esitamise ajaks kogunenud hüvitistemaksmise kohustused. Prognoositavatel palkadel põhinev lubatud pensionihüvitistekindlustusmatemaatiline nüüdisväärtus avalikustatakse, et näidata ära tegevusejätkuvusest lähtuv potentsiaalsete kohustuste suurus, mis üldjuhul onrahastamise aluseks. Lisaks lubatud pensionihüvitiste kindlustusmatemaatilisenüüdisväärtuse avalikustamisele võib osutuda vajalikuks anda piisavaidselgitusi, et näidata selgelt konteksti, milles lubatud pensionihüvitistekindlustusmatemaatilist nüüdisväärtust tuleks käsitleda. Kõnealuseksselgituseks võib olla palgaprognoosidel põhinev teave kavandatava tulevaserahastamise ja rahastamispõhimõtete õigsuse kohta. Selle võib lisadafinantsinformatsioonile või kindlustusmatemaatiku aruandesse.

Kindlustusmatemaatilise hindamisesagedus

27. Paljudes riikides ei teostatakindlustusmatemaatilist hindamist sagedamini kui kord kolme aasta jooksul. Kuikindlustusmatemaatilist hindamist ei ole aruande tähtpäeval teostatud, tulebaluseks võtta viimane hindamine ning avalikustada selle kuupäev.

Aruande sisu

28. Kindlaksmääratud hüvitistegaplaanide puhul esitatakse andmed ühel alljärgneval kujul, mille aluseks onerinevad kindlustusmatemaatilise teabe avalikustamise ja esitamise tavad:

a) aruanne sisaldab aruannethüvitisteks ettenähtud netovara, lubatud pensionihüvitistekindlustusmatemaatilise nüüdisväärtuse ja sellest tuleneva üle- või puudujäägikohta. Plaani aruanne sisaldab ka aruandeid hüvitisteks ettenähtud netovaramuutuste ja lubatud pensionihüvitiste kindlustusmatemaatilise nüüdisväärtusemuutuste kohta. Aruanne võib sisaldada eraldi kindlustusmatemaatiku aruannet,mis tõendab lubatud pensionihüvitiste kindlustusmatemaatilist nüüdisväärtust;

b) aruanne sisaldab aruannethüvitisteks ettenähtud netovara kohta ja hüvitisteks ettenähtud netovaramuutuste aruannet. Lubatud pensionihüvitiste kindlustusmatemaatilinenüüdisväärtus esitatakse aruannete lisas. Aruanne võib sisaldada eraldikindlustusmatemaatiku aruannet, mis tõendab lubatud pensionihüvitistekindlustusmatemaatilist nüüdisväärtust; ja

c) aruanne sisaldab hüvitisteksettenähtud netovara aruannet ja hüvitisteks ettenähtud netovara muutustearuannet ning lubatud pensionihüvitiste kindlustusmatemaatiline nüüdisväärtusesitatakse eraldi kindlustusmatemaatilises aruandes.

Iga ülaltoodud vormi puhul võibaruannetele lisada ka fondivalitseja aruande, mis sarnaneb juhatusetegevusaruandega, ning investeerimisaruande.

29. Paragrahvi 28 punktides a ja bkirjeldatud vormide pooldajad leiavad, et lubatud pensionihüvitistekvantifitseerimine ja muu nende käsitluste puhul esitatav teave aitavadkasutajatel hinnata plaani hetkeseisundit ning plaani kohustuste täitmisetõenäosust. Ka leiavad nad, et finantsaruanded peaksid iseenesest olematäielikud ega tohiks tugineda lisatud aruannetele. Mõned leiavad siiski, etparagrahvi 28 punktis a kirjeldatud vorm võib luua ettekujutuse kohustiseolemasolust, kuigi nende arvates ei ole lubatud pensionihüvitistekindlustusmatemaatilisel nüüdisväärtusel kõiki kohustise tunnuseid.

30. Paragrahvi 28 punktis ckirjeldatud vormi pooldajad leiavad, et lubatud pensionihüvitiste kindlustusmatemaatilistnüüdisväärtust ei tohiks lisada hüvitisteks ettenähtud netovara aruandesse,nagu paragravi 28 punktis a kirjeldatud vormi puhul, ega isegi avalikustadalisas, nagu paragrahvi 28 punkti b puhul, kuna seda võrreldaks otseselt plaanivaradega ja selline võrdlus võib olla ekslik. Nad väidavad, etkindlustusmatemaatikud ei pruugi võrrelda lubatud pensionihüvitistekindlustusmatemaatilist nüüdisväärtust investeeringute turuväärtusega, vaidvõivad selle asemel hinnata investeeringutest eeldatavate rahavoogudenüüdisväärtust. Seepärast leiavad selle vormi pooldajad, et enamasti eipeegelda kõnealune võrdlus kindlustusmatemaatiku üldist hinnangut plaanile ningseda võidakse vääriti mõista. Mõned leiavad ka, et kvantifitseerimisestolenemata peaksid andmed lubatud pensionihüvitiste kohta sisalduma üksneseraldi kindlustusmatemaatilises aruandes, kus on võimalik esitada nõuetekohaneselgitus.

31. Käesolev standard tunnustabseisukohti, mille kohaselt pensionihüvitistega seotud teabe võib avalikustada eraldikindlustusmatemaatilises aruandes. Standard ei tunnustata lubatudpensionihüvitiste kindlustusmatemaatilise nüüdisväärtuse kvantifitseerimisevastaseid seisukohti. Seega on käesoleva standardi kohaselt vastuvõetavadparagrahvi 28 punktides a ja b kirjeldatud vormid ning ka punktis c kirjeldatudvorm, tingimusel et finantsinformatsioon sisaldab viidet lisatudkindlustusmatemaatilisele aruandele, milles esitatakse lubatudpensionihüvitiste kindlustusmatemaatiline hetkeväärtus.

KÕIK PLAANID

Plaani varade hindamine

32. Pensionihüvitiste plaanideinvesteeringud tuleb kajastada õiglases väärtuses. Kaubeldavate väärtpaberitepuhul on õiglaseks väärtuseks turuväärtus. Kui plaanil on investeeringuid,mille õiglast väärtust ei ole võimalik hinnata, tuleb avalikustada, miksõiglast väärtust ei kasutata.

33. Kaubeldavate väärtpaberite puhulon õiglane väärtus üldjuhul turuväärtus, kuna seda peetakse väärtpaberitearuandekuupäeva seisundi ja perioodi investeeringu tasuvuse kõige sobivamaksmõõdupuuks. Väärtpaberid, millel on fikseeritud tagasiostuväärtus ning mis onomandatud plaani või selle konkreetsete osade kohustuste täitmiseks, arvestadesviimaste kestust, võib kajastada nende lõplikus tagasiostuväärtuses, eeldadesühesuurust tulumäära kuni tagasiostu tähtajani. Kui plaanil on investeeringuid,mille õiglast väärtust ei ole võimalik hinnata, näiteks terve ettevõte omamine,tuleb avalikustada põhjus, miks õiglast väärtust ei kasutata. Kuiinvesteeringuid kajastatakse muus kui turuväärtuses või õiglases väärtuses, avalikustatakseüldjuhul ka õiglane väärtus. Fondi tegevuses kasutatav vara kajastataksevastavalt kehtivatele rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele.

Avalikustatav informatsioon

34. Pensionihüvitiste plaani aruannepeab nii kindlaksmääratud hüvitiste kui ka kindlaksmääratud sissemaksetegaplaani puhul sisaldama ka järgmist teavet:

a) hüvitisteks ettenähtud netovaramuutuste aruanne;

b) oluliste arvestusmetooditelühikokkuvõte; ja

c) plaani kirjeldus ning sellesperioodi jooksul toimunud mis tahes muudatuste mõju.

35. Pensionihüvitiste plaanidearuanded sisaldavad vajaduse korral järgmist:

a) hüvitisteks ettenähtud netovaraaruanne, milles avalikustatakse:

i) varad perioodi lõpu seisugasobivalt liigendatuna;

ii) varade hindamise alused;

iii) üksikasjalikud andmed igainvesteeringu kohta, mis ületab kas 5% hüvitisteks ettenähtud netovarast või 5%mis tahes liiki väärtpaberitest;

iv) üksikasjalikud andmedtööandjasse tehtud investeeringute kohta; ja

v) kohustised, välja arvatud lubatudpensionihüvitiste kindlustusmatemaatiline nüüdisväärtus;

b) hüvitisteks ettenähtud netovaramuutuste aruanne, milles esitatakse järgmised andmed:

i) tööandja sissemaksed;

ii) töövõtjate sissemaksed;

iii) investeeringutulu, näiteksintressid ja dividendid;

iv) muu tulu;

v) makstud või maksmisele kuuluvadhüvitised (analüüsituna näiteks pensionihüvitiste, surmahüvitiste,töövõimetushüvitiste ja ühekordse summaga hüvitiste lõikes);

vi) halduskulud;

vii) muud kulud;

viii) tulumaks;

ix) kasum ja kahjum investeeringuterealiseerimisest ja investeeringute väärtuse muutusest; ja

x) ülekanded teistest plaanidest jateistesse plaanidesse;

c) fondeerimispõhimõtete kirjeldus;

d) kindlaksmääratud hüvitistegaplaanide puhul lubatud pensionihüvitiste kindlustusmatemaatiline nüüdisväärtus(kus võib vahet teha garanteeritud ja garanteerimata hüvitistel), mille alusekson plaani tingimuste kohaselt lubatud hüvitised senise tööalase teenistuseeest, kasutades kehtivaid või prognoositavaid palgatasemeid; selle teabe võibesitada lisatud kindlustusmatemaatilises aruandes, mida loetakse koos seonduvafinantsinformatsiooniga; ja

e) kindlaksmääratud hüvitistegaplaanide puhul oluliste kindlustusmatemaatiliste eelduste kirjeldus ja lubatudpensionihüvitiste kindlustusmatemaatilise nüüdisväärtuse arvutamiseks kasutatudmeetod.

36. Pensionihüvitiste plaani aruannesisaldab plaani kirjeldust, mille võib esitada osana finantsinformatsioonistvõi eraldi aruandes. Kirjeldus võib sisaldada järgmist:

a) asjaomaste tööandjate jatöövõtjate gruppide nimed;

b) hüvitisi saavate osalejate arv jateiste osalejate arv koos kohase liigitusega;

c) plaani liik – kindlaksmääratudsissemaksetega või kindlaksmääratud hüvitistega plaan;

d) märkus selle kohta, kas osalejadteevad plaani sissemakseid;

e) osalejatele lubatud pensionihüvitistekirjeldus;

f) võimalike plaani lõpptähtaegadekirjeldus; ja

g) punktides a–f sätestatud andmetemuudatused aruandeperioodil.

Levinud on komme viidata teisteledokumentidele, mis on kasutajatele hõlpsasti kättesaadavad ja milles plaanikirjeldatakse, ning esitada aruandes üksnes andmed eelseisvate muudatustekohta.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

37. Käesolevat rahvusvahelistraamatupidamisstandardit rakendatakse pensionihüvitiste plaanide nendefinantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1. jaanuaril 1998 või pärast sedaalgavaid aruandeperioode.

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Enimloetud
Marianne Lõhmus
Marianne LõhmusärijuhtTel: Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt