Jaga lugu:

IAS23 Laenukasutuse kulutused

Käesoleva muudetud rahvusvaheliseraamatupidamisstandardiga

asendatakse

standardIAS 23 “Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimine”, mille IASC juhatus kinnitas1984. aasta märtsis. Muudetud standardit rakendatakse finantsaruannete suhtes,mis hõlmavad 1. jaanuaril 1995 või pärast seda algavaid arvestusperioode.

Standardiga IAS 23 on seotud üks SICtõlgendus:

– SIC-2: ”Järjepidevus –laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimine”.

SISUKORD

  <_o3a_p /> Paragrahvid <_o3a_p /> Eesmärk <_o3a_p />   <_o3a_p /> Rakendusala <_o3a_p /> 1–3 <_o3a_p /> Mõisted <_o3a_p /> 4–6 <_o3a_p /> Laenukasutuse kulutused – põhikäsitlus <_o3a_p /> 7–9 <_o3a_p /> Kajastamine <_o3a_p /> 7–8 <_o3a_p /> Avalikustamine <_o3a_p /> 9 <_o3a_p /> Laenukasutuse kulutused – lubatud alternatiivkäsitlus <_o3a_p /> 10–29 <_o3a_p /> Kajastamine <_o3a_p /> 10–28 <_o3a_p /> k apitaliseeritavad laenukasutuse kulutused <_o3a_p /> 13–18 <_o3a_p /> Tingimustele vastava varaobjekti kaetavat väärtust ületav bilansiline maksumus <_o3a_p /> 19 <_o3a_p /> Kapitaliseerimise algus <_o3a_p /> 20–22 <_o3a_p /> Kapitaliseerimise peatamine <_o3a_p /> 23–24 <_o3a_p /> Kapitaliseerimise lõpetamine <_o3a_p /> 25–28 <_o3a_p /> Avalikustamine <_o3a_p /> 29 <_o3a_p /> Üleminekusätted <_o3a_p /> 30 <_o3a_p /> Jõustumiskuupäev <_o3a_p /> 31 <_o3a_p />

 

Standardeid, mis on esitatudpoolpaksus kursiivkirjas, tuleb lugeda koos käesolevas standardis esitatudtaustmaterjali ja rakendusjuhiste ning “Rahvusvahelisteraamatupidamisstandardite eessõnaga”. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid eiole ette nähtud rakendamiseks ebaoluliste kirjete suhtes (vt eessõna paragrahv12).

EESMÄRK

Käesoleva standardi eesmärk on ettenäha laenukasutuse kulutuste raamatupidamiskäsitlus. Üldjuhul nõuab käesolevstandard laenukasutuse kulutuste viivitamatut kajastamist kuludena. Standardlubab siiski alternatiivkäsitlusena ka tingimustele vastava varaobjektisoetamise, ehitamise või tootmisega otseselt seotud laenukasutuse kulutustekapitaliseerimist.

RAKENDUSALA

1. Käesolevat standarditrakendatakse laenukasutuse kulutuste raamatupidamisarvestuses.

2. Käesoleva standardiga asendatakse1983. aastal kinnitatud standard IAS 23 “Laenukasutuse kulutustekapitaliseerimine”.

3. Käesolev standard ei käsitleomakapitali tegelikku või kaudset maksumust, kaasa arvatud eelisaktsiad, mis eiole liigitatud kohustisena.

MÕISTED

4. Käesolevas standardis kasutataksejärgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Laenukasutuse kulutused onintressikulu ja muud kulutused, mis on ettevõttele tekkinud seoses vahenditelaenamisega

.

Tingimustele vastav varaobjekt

 

on vara, mille otstarbekohasesse kasutus- võimüügivalmidusse viimine võtab olulisel määral aega

.

5. Laenukasutuse kulutused võivadsisaldada järgmist:

a) intress arvelduskrediidilt ninglühi- ja pikaajalistelt laenudelt;

b) laenudega seotud allahindlustevõi lisahüvede amortisatsioon;

c) laenuvõtmisega kaasnevatelisakulutuste amortisatsioon;

d) standardi IAS 17 “Rent” kohaseltkajastatud kapitalirendiga seotud rahalised kulud; ja

e) välisvaluutalaenudest tekkivadvaluutakursi vahed sel määral, mil neid on võimalik käsitleda intressikulukorrigeerimisena.

6. Tingimustele vastava varaobjektinäideteks on varud, mille müügivalmidusse viimine võtab oluliselt aega,tootmisettevõtted, elektrijaamad ja kinnisvarainvesteeringud. Muud investeeringudja sellised varud, mida tavaliselt toodetakse regulaarselt suurtes kogusteslühikese ajavahemiku jooksul, ei ole tingimustele vastavad varaobjektid. Lisaksei ole tingimustele vastav varaobjekt selline vara, mis on juba selle soetamiseajal valmis otstarbekohaseks kasutamiseks või müügiks.

LAENUKASUTUSE KULUTUSED –PÕHIKÄSITLUS

Kajastamine

7. Laenukasutuse kulutusikajastatakse selle perioodi kuluna, millal need tekivad.

8. Põhikäsitluse kohaseltkajastatakse laenukasutuse kulutusi selle perioodi kuluna, millal need tekivad,olenemata laenu kasutamisest.

Avalikustamine

9. Laenukasutuse kulutustearvestusmeetod avalikustatakse finantsaruannetes.

LAENUKASUTUSE KULUTUSED – LUBATUDALTERNATIIVKÄSITLUS

Kajastamine

10. Laenukasutuse kulutusikajastatakse selle perioodi kuluna, millal need tekivad, välja arvatudkulutused, mida kapitaliseeritakse vastavalt paragrahvile 11.

11. Laenukasutuse kulutusi,mis on otseselt seostatavad tingimustele vastava varaobjekti soetamise,ehitamise või tootmisega, kapitaliseeritakse osana selle varaobjektimaksumusest. Kapitaliseeritavate laenukasutuse kulutuste summamääratakse kindlaks vastavalt käesolevale standardile.1

12. Lubatud alternatiivkäsitlusekohaselt lisatakse vara soetamise, ehitamise või tootmisega otseselt seostatavadlaenukasutuse kulutused selle vara soetusmaksumusele. Sellised laenukasutusekulutused kapitaliseeritakse osana vara soetusmaksumusest, kui on tõenäoline,et need aitavad kaasa ettevõtte majandusliku kasu suurenemisele tulevikus janeid on võimalik usaldusväärselt mõõta. Muid laenukasutuse kulutusikajastatakse selle perioodi kuluna, millal need tekivad.

k

apitaliseeritavad laenukasutuse kulutused

13. Laenukasutuse kulutused, mis onotseselt seostatavad tingimustele vastava varaobjekti soetamise, ehitamise võitootmisega, on sellised laenukasutuse kulutused, mida ei oleks tekkinud, kuitingimustele vastava varaobjekti osas ei oleks väljaminekut tehtud. Kuiettevõte laenab vahendeid mingi konkreetse tingimustele vastava varaobjektihankimiseks, siis on selle tingimustele vastava varaobjektiga otseselt seotudlaenukasutuse kulutused kergesti identifitseeritavad.

14. Võib olla raske identifitseeridakonkreetse laenu ja tingimustele vastava varaobjekti vahelist otsest seost ningmäärata kindlaks laene, mida muul juhul oleks saanud vältida. Keeruliseksosutub see näiteks siis, kui ettevõtte finantseerimistegevus toimubtsentraliseeritult. Raskused tekivad ka siis, kui kontsern kasutab vahenditelaenamiseks erinevate intressimääradega erinevaid võlainstrumente ja laenabneid vahendeid erinevatel alustel kontserni teistele ettevõtetele edasi. Muudprobleemid tekivad välisvaluutas või välisvaluutaga seotud laenude kasutamisel,kui kontsern tegutseb kõrge inflatsiooniga majandusruumis, ja valuutakurssidekõikumistest. Seetõttu on tingimustele vastava varaobjekti soetamise, ehitamisevõi tootmisega otseselt seostatavate laenukasutuse kulutuste kindlaksmääraminekeeruline ning eeldab hinnangu andmist.

15. Kui laen on võetud mingikonkreetse tingimustele vastava varaobjekti hankimiseks, määratakse sellevaraobjekti kapitaliseeritavate laenukasutuse kulutuste summa nii, et see onsama suur kui kõnealusest laenust antud perioodi jooksul tekkinud tegelikudlaenukasutuse kulutused, millest on lahutatud võimalik kõnealuste laenatudsummade ajutisest investeerimisest tulenev tulu.

16. Tingimustele vastava varaobjektifinantseerimisel võib ettevõte laenata vahendeid ja kanda vastavaidlaenukasutuse kulutusi enne, kui neid vahendeid või osa nendest tingimustelevastava varaobjekti kulutuste katmiseks vaja läheb. Selliste asjaolude korralinvesteeritakse vahendeid tihti ajutiselt kuni nende kulutamiseni tingimustelevastavale varaobjektile. Perioodi kapitaliseeritavate laenukasutuse kulutustekindlaksmääramiseks lahutatakse laenukasutuse kulutustest kogu sellistestinvesteeringutest saadud tulu.

17. Kui vahendid üldjuhullaenatakse ja kasutatakse tingimustele vastava varaobjekti hankimiseks,määratakse kapitaliseeritavate laenukasutuse kulutuste summa kindlaks nii, etvara hankimisega seotud väljaminekute summa suhtes kohaldatakse vastavatkapitaliseerimismäära. Kapitaliseerimismäär on ettevõtte perioodilaenukohustustest (v.a konkreetse tingimustele vastava varaobjekti hankimiseksvõetud laenud)tekkinud laenukasutuse kulutuste kaalutud keskminemäär. Perioodi kapitaliseeritavate laenukasutuse kulutuste summaei tohi ületada sel perioodil tekkinud laenukasutuse kulutuste summat.

18. Mõnedel juhtudel onlaenukasutuse kulutuste kaalutud keskmise määra arvutamisel asjakohane arvessevõtta kõiki emaettevõtte ja selle tütarettevõtete laene; muudel juhtudel onasjakohane, et iga tütarettevõte kasutab oma laenudest tulenevate laenukasutusekulutuste kaalutud keskmist määra.

Tingimustele vastava varaobjektikaetavat väärtust ületav bilansiline maksumus

19. Kui tingimustele vastavavaraobjekti bilansiline maksumus või lõplik eeldatav maksumus ületab sellekaetavat väärtust või netorealiseerimisväärtust, hinnatakse bilansilinemaksumus alla või kantakse maha vastavalt muude rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditenõuetele. Teatavate asjaolude korral võib varem tehtud allahindamised jamahakandmised hiljem tühistada vastavalt nimetatud muude rahvusvahelisteraamatupidamisstandardite nõuetele.

Kapitaliseerimise algus

20. Tingimustele vastavavaraobjekti laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimist alustatakse siis, kui:

a) on tekkinud varaobjektigaseotud kulutusi;

b) on tekkinud laenukasutusekulutused; ja

c) toimub tegevus, mis onvajalik vara ettevalmistamiseks selle otstarbekohaseks kasutamiseks või müügiks.

21. Tingimustele vastavastvaraobjektist tulenevad kulutused sisaldavad ainult neid kulutusi, milletulemusel on toimunud rahaline makse, muu vara üleandmine või intressi kandvatekohustiste tekkimine. Kulutuste summat vähendatakse kõigi antud varaga seotudsaadud kumulatiivsete vahemaksete ja sihtfinantseerimise võrra (vt IAS 20“Sihtfinantseerimise arvestamine ja valitsusepoolse abi avalikustamine”).Perioodi varaobjekti keskmine bilansiline maksumus, k.a eelnevaltkapitaliseeritud laenukasutuse kulutused, näitab tavaliselt ära varaga seotudkulutuste ligikaudse suuruse, mille suhtes kapitaliseerimismäära antudperioodil kohaldatakse.

22. Tingimustele vastava varaobjektimüügi- või kasutusvalmidusse viimiseks hõlmab enamat kui ainult vara füüsilistvalmistamist. Siia kuulub ka enne füüsilist valmistamist tehtud tehniline jahaldustöö, näiteks lubade hankimine enne füüsilise valmistamise algust. Samasei hõlma see tegevus vara hoidmist ajal, kui ei toimu vara seisukorda muutvattootmis- või arendustegevust. Näiteks kapitaliseeritakse maa arendamisegaseotud laenukasutuse kulutused sel perioodil, mil arendamisega seotud tegevustoimub. Samas ei kapitaliseerita neid laenukasutuse kulutusi, mis tekivadseoses ehitamise eesmärgil soetatud maa hoidmisega perioodil, milarendustegevust ei toimu.

Kapitaliseerimise peatamine

23. Laenukasutuse kulutustekapitaliseerimine peatatakse, kui aktiivne arendustegevus peatub pikemaks ajaks.

24. Laenukasutuse kulutused võivadtekkida pikema perioodi vältel, kui tegevus vara otstarbekohasesse kasutus- võimüügivalmidusse viimiseks on peatunud. Sellised kulutused on osaliselt valmisvara hoidmise kulutused ja neid ei kapitaliseerita. Siiski ei peatata üldjuhullaenukasutuse kulutuste kapitaliseerimist perioodiks, kui teostatakse olulisitehnilisi ja haldustöid. Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimist ei peatataka siis, kui ajutine seisak on vajalik vara otstarbekohasesse kasutus- võimüügivalmidusse viimiseks. Näiteks jätkub kapitaliseerimine sellise pikema perioodivältel, mis on vajalik varude valmiduse saavutamiseks, või kui kõrge veetase onajutiselt peatanud silla ehitamise, ja kui kõrge veetase on selles piirkonnasehitusperioodi ajal tavaline.

Kapitaliseerimise lõpetamine

25. Laenukasutuse kulutustekapitaliseerimine lõpetatakse siis, kui sisuliselt kogu vara otstarbekohasessekasutus- või müügivalmidusse viimiseks vajalik tegevus on lõpetatud.

26. Vara on üldjuhul valmis selleotstarbekohaseks kasutuseks või müügiks siis, kui vara füüsiline valmistamine onlõppenud, isegi kui tavapärane haldustöö veel jätkub. Kui tegemata on veel vaidminimaalsed muudatused, nagu kinnisvara viimistlemine ostja või kasutajasoovide kohaselt, tähendab see, et sisuliselt on kogu tegevus lõpetatud.

27. Kui tingimustele vastavavaraobjekti valmistamine viiakse läbi osade kaupa ja kõiki osi on võimalikiseseisvalt kasutada, kui teiste osade valmistamine alles käib, lõpetatakselaenukasutuse kulutuste kapitaliseerimine siis, kui sisuliselt kogu kõnealuseosa otstarbekohasesse kasutus- või müügivalmidusse viimiseks vajalik tegevus onlõpetatud.

28. Näide tingimustele vastavastvaraobjektist, mille osi on võimalik iseseisvalt kasutada, kui teiste osadevalmistamine alles käib, on mitmest ehitisest koosnev ärikompleks. Näidetingimustele vastavast varaobjektist, mille osi ei ole võimalik iseseisvaltkasutada enne kogu töö valmimist, on tööstusettevõte, milles samal alal toimivasama ettevõtte erinevates osades järjestikku teostatavad tootmisprotsessid onüksteisest sõltuvad, nagu näiteks terasetehas.

AVALIKUSTAMINE

29. Finantsaruannetes tulebavalikustada:

a) laenukasutuse kulutustearvestusmeetod;

b) perioodi jooksulkapitaliseeritud laenukasutuse kulutuste summa; ja

c) kapitaliseeritavatelaenukasutuse kulutuste kindlaksmääramiseks kasutatud kapitaliseerimismäär.

ÜLEMINEKUSÄTTED

30. Kui käesoleva standardikasutuselevõtmine toob kaasa muutuse arvestusmeetodis, soovitatakse ettevõtteloma finantsaruandeid korrigeerida vastavalt standardile IAS 8 “Perioodipuhaskasum või -kahjum, rängad vead ja muutused arvestusmeetodites”. Lubatudalternatiivkäsitlust kasutavad ettevõtted kapitaliseerivad ainult needkapitaliseerimise kriteeriumidele vastavad laenukasutuse kulutused, mis tekivadpärast käesoleva standardi jõustumiskuupäeva.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

31. Käesolevat rahvusvahelistraamatupidamisstandardit rakendatakse nende finantsaruannete suhtes, mishõlmavad 1. jaanuaril 1995 või pärast seda algavaid aruandeperioode.

 

1

Vt ka SIC-2: “Järjepidevus – laenukasutuse kulutustekapitaliseerimine”.

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Enimloetud
Marianne Lõhmus
Marianne LõhmusärijuhtTel: Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt