• 11.07.05, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

IAS19 Hüvitised töövõtjatele

Käesoleva muudetud rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga asendatakse standard IAS 19 “Pensionihüvitistega seotud kulud”, mille muudetud versiooni juhatus kinnitas 1993. aasta oktoobris. Muudetud standard kehtib finantsaruannete kohta, mis hõlmavad 1. jaanuaril 1999 või pärast seda algavaid aruandeperioode.
 IAS 10 (muudetud 1999) “Bilansipäevajärgsedsündmused” muutis 1999. a mais paragrahve 20(b), 35, 125 ja 141. Muudatusirakendatakse nende finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1.jaanuaril 2000 võipärast seda algavaid aruandeperioode.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Käesolevat standardit muudeti 2000. aastal, et muutaplaaniga seotud varade määratlust ja kehtestada kompensatsioonide kajastamise,mõõtmise ja avalikustamise nõuded. Neid muudatusi rakendatakse 1.jaanuaril 2001või pärast seda algavate aruandeperioodide suhtes.

Artikkel jätkub pärast reklaami

2002. aastal tehti täiendavaid muudatusi, et välistadaselliste tulude kajastamist, mis tekivad üksnes kindlustusmatemaatilise kahjumivõi möödunud tööalase teenistuse kulutuse tulemusena, ning selliste kahjumitekajastamist, mis tekivad üksnes kindlustusmatemaatiliste kasumite tulemusena.Neid muudatusi rakendatakse 31. mail 2002 või pärast seda lõppevatearuandeperioodide suhtes. Varasem rakendamine on soovitatav.
SISSEJUHATUS

Artikkel jätkub pärast reklaami

1. Käesolev standard sätestab töövõtjatele ette nähtudhüvitiste raamatupidamisarvestuse ja avalikustamise tööandja poolt.
 See asendab standardit IAS 19“Pensionihüvitistega seotud kulud”, mis kinnitati 1993. aastal. Põhilisedmuudatused võrreldes endise IAS 19-ga on esitatud “Järelduste alustes” (lisaD). Käesolevas standardis ei käsitleta töövõtjate hüvitiste plaanide aruandlust(vt IAS 26 “Pensionihüvitiste plaanide arvestus ja aruandlus”).

Artikkel jätkub pärast reklaami

2. Standardis eristatakse viis töövõtja hüvitistekategooriat:
a) töövõtja lühiajalised hüvitised, nagu näiteks palgad jasotsiaalkindlustusmaksed, tasuline korraline puhkus ja tasuline haiguspuhkus,kasumiosalus ja lisatasud (kui makstakse 12 kuu jooksul arvestusperioodilõpust) ja mittemonetaarsed hüvitised (nagu näiteks arstiabi, eluase, autodning tasuta või subsideeritud kaubad või teenused) käesoleva ajatöötajaskonnale;

Artikkel jätkub pärast reklaami

b) töösuhte lõppemise järgsed hüvitised, nagu näitekspensionid, muud pensionihüvitised, töösuhte lõppemise järgne elukindlustus jatöösuhte lõppemise järgne arstiabi;

Artikkel jätkub pärast reklaami

c) muud pikaajalised töövõtja hüvitised, sealhulgaspikaajalise töötamise eest antav puhkus või õppejõu puhkus teadustööks,tähtpäevadega seotud hüvitised või muud pikaajalise töötamisega seotudhüvitised, pikaajalised invaliidsushüvitised ning kasumiosalus, boonused jaedasilükatud kompensatsioonid (kui makstakse 12 kuu või pikema aja jooksulalates arvestusperioodi lõpust);
d) töösuhte lõpetamise hüvitised; ja

Artikkel jätkub pärast reklaami

e) omakapitalipõhised hüvitised.

Artikkel jätkub pärast reklaami

3. Käesolev standard nõuab, et ettevõte kajastakslühiajalisi töövõtja hüvitisi, kui töövõtja on nimetatud hüvitiste eest olnudvastutasuks tööalases teenistuses.
4. Töösuhte lõppemise järgsete hüvitiste plaanidliigitatakse kindlaksmääratud sissemaksetega plaanideks ja kindlaksmääratudhüvitistega plaanideks. Käesolevas standardis esitatakse konkreetsed juhisedmitut tööandjat hõlmavate plaanide, riiklike plaanide ja kindlustatudhüvitisega plaanide liigitamiseks.

Artikkel jätkub pärast reklaami

5. Kindlaksmääratud sissemaksetega plaanide puhul maksabettevõte kindlaksmääratud sissemakse eraldi üksusesse (fondi) ning tal ei olejuriidilist ega faktilist kohustust teha täiendavaid makseid, kui fondil ei olepiisavalt vara maksta töövõtjale kõiki hüvitisi, mis on seotud tema tööga kõnealuselaruandeperioodil ja varem. Käesolev standard nõuab, et ettevõte kajastakssissemakseid kindlaksmääratud sissemaksetega plaanidesse siis, kui töövõtja onnimetatud makse eest olnud vastutasuks tööalases teenistuses.
6. Kõik muud töösuhte lõppemise järgsete hüvitiste plaanidon kindlaksmääratud hüvitistega plaanid. Kindlaksmääratud hüvitistega plaanidvõivad esineda rahastamata kujul või olla rahastatud kas tervikuna võiosaliselt. Käesolev standard nõuab, et ettevõte:

Artikkel jätkub pärast reklaami

a) ei võtaks arvesse mitte üksnes oma juriidilistkohustust, vaid ka kõiki ettevõtte senisest tegevusest tulenevaid faktilisikohustusi;

Artikkel jätkub pärast reklaami

b) määraks kindlaks kindlaksmääratud hüvitistest tulenevatekohustuste nüüdisväärtused ja kõikide plaani varade õiglase väärtuse piisavakorrapärasusega, nii et finantsaruannetes kajastatud summad ei erineksoluliselt bilansipäeval kindlaksmääratavatest summadest;
c) kasutaks oma kohustuste ja kulutuste mõõtmiseksproportsionaalse osa krediteerimise meetodit;

Artikkel jätkub pärast reklaami

d) määraks tööperioodidele vastavad hüvitised plaanihüvitiste arvutusvalemi kohaselt, välja arvatud juhul, kui töövõtjahilisematest tööaastatest tulenevad oluliselt suuremad hüvitised võrreldesvarasemate tööaastatega;

Artikkel jätkub pärast reklaami

e) kasutaks erapooletuid ja omavahel ühilduvaidkindlustusmatemaatilisi eeldusi demograafiliste muutujate (nagu näiteks tööjõuvoolavus ja suremus) ja finantsiliste muutujate (nagu näiteks tulevasedpalgatõusud, arstiabi maksumuse muutused ja teatud  riigipoolsetehüvitiste muutused). Finantsprognoosid peavad põhinema bilansipäeval valitsevatelturuootustel selle perioodi osas, mille jooksul kohustused tuleb täita;
f) määraks kindlaks diskontomäära turuintressi alusel, misvalitseb bilansipäeval kõrgekvaliteediliste ettevõtte võlakirjade suhtes (võiriikides, kus puudub selliste võlakirjade aktiivne turg, riigi võlakirjadesuhtes) ja mis esitatakse samas vääringus ja sama tähtajaga nagu töösuhtelõppemise järgsete hüvitistega seotud kohustused;

Artikkel jätkub pärast reklaami

g) arvaks kohustuse bilansilisest maksumusest maha kõikideplaani varade õiglase väärtuse. Teatavaid kompensatsiooni saamise õigusi, midaei loeta plaani varadeks, käsitletakse samamoodi nagu plaani varasid, väljaarvatud see, et need esitatakse eraldi varana selle asemel, et need kohustusestmaha arvata;
h) piiraks vara bilansilist maksumust nii, et see eiületaks järgmiste komponentide neto kogusummat:

Artikkel jätkub pärast reklaami

i) kõik kajastamata möödunud tööalase teenistuse kulutusedja kindlustusmatemaatilised kahjumid; pluss

Artikkel jätkub pärast reklaami

ii) mis tahes majandusliku kasu nüüdisväärtus, mis saadakseplaani tagasimaksetena või tulevaste plaani sissemaksete vähendustena;
i) kajastaks möödunud tööalase teenistuse kulutustlineaarselt keskmise perioodi jooksul kuni lisandunud hüvitistegaranteerimiseni;

Artikkel jätkub pärast reklaami

j) kajastaks kindlaksmääratud hüvitistega plaanipiiramisest või kohustuste täitmisest tulenevaid kasumeid või kahjumeid, kuiselline piiramine või kohustuste täitmine aset leiab. Kasum või kahjum peabhõlmama kõiki kindlaksmääratud hüvitiste kohustuse nüüdisväärtuse ja plaanivarade õiglase väärtuse muutusi, samuti mis tahes sellega seotudkindlustusmatemaatilisi kasumeid ja kahjumeid ning möödunud tööalase teenistusekulutusi; ja

Artikkel jätkub pärast reklaami

k) kajastaks kindlaksmääratud osa kindlustusmatemaatilistekasumite ja kahjumite kumulatiivsest netosummast, mis ületab järgmistestsuurema:
i) 10% kindlaksmääratud hüvitiste võla nüüdisväärtusest(enne plaani varade mahaarvamist); ja

Artikkel jätkub pärast reklaami

ii) 10% kõikide plaani varade õiglasest väärtusest.
Kindlustusmatemaatiliste kasumite ja kahjumite osa, midatuleb kajastada igas kindlaksmääratud hüvitistega plaanis, on see määr, misväljub 10%lisest “koridorist” eelmisel aruandekuupäeval, jagatuna plaanisosalevate töövõtjate järelejäänud töövõimelise ea ootuspärase keskmisega.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Käesolev standard lubab kasutada ka süstemaatilisimeetodeid kiiremaks kajastamiseks, tingimusel et tulusid ja kulusidarvestatakse samadel alustel ning neid aluseid kohaldatakse järjepidevalt ühestperioodist teise. Selliste lubatud meetodite hulka kuulub kõikidekindlustusmatemaatiliste kasumite ja kahjumite kohene kajastamine.

Artikkel jätkub pärast reklaami

7. Käesolev standard nõuab muude pikaajaliste töövõtjahüvitiste arvestamiseks lihtsamat meetodit kui see, mida kasutatakse töösuhtelõppemise järgsete hüvitiste puhul: kindlustusmatemaatilisi kasumeid jakahjumeid ning möödunud tööalase teenistuse kulutusi kajastatakse kohe.
8. Töösuhte lõpetamise hüvitised on töövõtja hüvitised,mida makstakse, kui: ettevõte otsustab lõpetada töösuhte töövõtjaga ennetavapärast pensionilejäämise kuupäeva; või kui töövõtja otsustab töölt lahkudavabatahtlikult, saades vastutasuks nimetatud hüvitised. Kohustus tekib eeskätttöösuhte lõpetamise, mitte töövõtja tööalase teenistuse tagajärjel. Seetõttupeab ettevõte kajastama töösuhte lõpetamise hüvitisi siis ja ainult siis, kuiettevõte on selgelt kohustunud:

Artikkel jätkub pärast reklaami

a) lõpetama töösuhte töövõtja või töövõtjate rühmaga ennenende tavapärast pensionilejäämise kuupäeva; või

Artikkel jätkub pärast reklaami

b) pakkuma töösuhte lõpetamise hüvitisi, et soodustadavabatahtlikku töölt lahkumist.
9. Ettevõte on selgelt kohustunud töösuhte lõpetama siis jaainult siis, kui ettevõttel on olemas üksikasjalik formaalne kava (millel onkindlaksmääratud miinimumsisu) töösuhte lõpetamiseks ning kui ettevõttel ei olereaalselt võimalik sellest taganeda.

Artikkel jätkub pärast reklaami

10. Kui töösuhte lõpetamise hüvitiste maksetähtaeg saabubenam kui 12 kuud pärast bilansipäeva, tuleb need diskonteerida. Kui on tehtudpakkumine eesmärgiga soodustada vabatahtlikku töölt lahkumist, tuleb töösuhtelõpetamise hüvitiste mõõtmise aluseks võtta töövõtjate arv, kes selle pakkumiseeeldatavalt vastu võtavad.
11. Omakapitalipõhised hüvitised on töövõtja hüvitised,mille kohaselt: töövõtjatel on õigus saada ettevõtte (või selle emaettevõtte)poolt emiteeritud omakapitaliinstrumente; või sõltub ettevõtte kohustustöövõtjate ees ettevõtte poolt emiteeritud omakapitaliinstrumentide tulevasesthinnast. Käesolev standard nõuab teatavate selliseid hüvitisi puudutavateandmete avalikustamist, kuid ei sätesta nõudeid kajastamisele ja mõõtmisele.

Artikkel jätkub pärast reklaami

12. Käesolev standard kehtib 1. jaanuaril 1999 või pärastseda algavate aruandeperioodide kohta. Varasem rakendamine on soovitatav.Standardi esmasel kohaldamisel võib ettevõte kajastada oma töösuhte lõppemisejärgsetest hüvitistest tulenevat kohustiste suurenemist kõige enam viie aastajooksul. Kui standardi kasutuselevõtt vähendab kohustist, peab ettevõte sedavähendamist kohe kajastama.

Artikkel jätkub pärast reklaami

13. Käesolevat standardit muudeti 2000. aastal, et muutaplaani varade määratlust ja kehtestada kompensatsioonide kajastamise, mõõtmiseja avalikustamise nõuded. Muudatused kehtivad 1.jaanuaril 2001 või pärast sedaalanud aruandeperioodide kohta. Varasem rakendamine on soovitatav.
SISUKORD

Artikkel jätkub pärast reklaami

  <_o3a_p />Paragrahvid <_o3a_p />Eesmärk <_o3a_p />  <_o3a_p />Rakendusala <_o3a_p />1–6 <_o3a_p />Mõisted <_o3a_p />7 <_o3a_p />Lühiajalised töövõtja hüvitised <_o3a_p />8–23 <_o3a_p />Kajastamine ja mõõtmine <_o3a_p />10–22 <_o3a_p />Kõik lühiajalised töövõtja hüvitised <_o3a_p />10 <_o3a_p />Lühiajalised kompenseeritavad töölt puudumised <_o3a_p />11–16 <_o3a_p />Kasumiosalus ja boonusskeemid <_o3a_p />17–22 <_o3a_p />Avalikustatav informatsioon <_o3a_p />23 <_o3a_p />Töösuhte lõppemise järgsed hüvitised: erinevus kindlaksmääratud sissemaksetega plaanide ja kindlaksmääratud hüvitistega plaanide vahel <_o3a_p />24–42 <_o3a_p />Mitut tööandjat hõlmavad hüvitiste plaanid <_o3a_p />29–35 <_o3a_p />Riiklikud plaanid <_o3a_p />36–38 <_o3a_p />Kindlustatud hüvitised <_o3a_p />39–42 <_o3a_p />Töösuhte lõppemise järgsed hüvitised: kindlaksmääratud sissemaksetega plaanid <_o3a_p />43–47 <_o3a_p />Kajastamine ja mõõtmine <_o3a_p />44–45 <_o3a_p />Avalikustatav informatsioon <_o3a_p />46–47 <_o3a_p />Töösuhte lõppemise järgsed hüvitised: kindlaksmääratud hüvitistega plaanid <_o3a_p />48–125 <_o3a_p />Kajastamine ja mõõtmine <_o3a_p />49–62 <_o3a_p />Faktiliste kohustuste arvestus <_o3a_p />52–53 <_o3a_p />Bilanss <_o3a_p />54–60 <_o3a_p />Kasumiaruanne <_o3a_p />61–62 <_o3a_p />Kajastamine ja mõõtmine: kindlaksmääratud hüvitiste kohustuse nüüdisväärtus ja jooksva tööalase teenistuse kulutus <_o3a_p />63–101 <_o3a_p />Kindlustusmatemaatiline hindamismeetod <_o3a_p />64–66 <_o3a_p />Hüvitiste sidumine teenistusperioodidega <_o3a_p />67–71 <_o3a_p />Kindlustusmatemaatilised prognoosid <_o3a_p />72-77 <_o3a_p />Kindlustusmatemaatilised prognoosid: diskontomäär <_o3a_p />78–82 <_o3a_p />Kindlustusmatemaatilised prognoosid: palgad, hüvitised ja arstiabikulud <_o3a_p />83–91 <_o3a_p />Kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid <_o3a_p />92–95 <_o3a_p />Möödunud tööalase teenistuse kulutus <_o3a_p />96–101 <_o3a_p />Kajastamine ja mõõtmine: plaani varad <_o3a_p />102–107 <_o3a_p />Plaani varade õiglane väärtus <_o3a_p />102–104 <_o3a_p />Kompensatsioonid <_o3a_p />104A–104D <_o3a_p />Tulu plaani varadest <_o3a_p />105–107 <_o3a_p />Äriühendused <_o3a_p />108 <_o3a_p />Piiramine ja kohustuste täitmine <_o3a_p />109–115 <_o3a_p />Esitusviis <_o3a_p />116–119 <_o3a_p />Saldeerimine <_o3a_p />116–117 <_o3a_p />Pika- ja lühiajaliste elementide eristamine <_o3a_p />118 <_o3a_p />Töösuhte lõppemise järgsete hüvitiste finantskomponendid <_o3a_p />119 <_o3a_p />Avalikustatav informatsioon <_o3a_p />120–125 <_o3a_p />Muud pikaajalised töövõtja hüvitised <_o3a_p />126–131 <_o3a_p />Kajastamine ja mõõtmine <_o3a_p />128–130 <_o3a_p />Avalikustatav informatsioon <_o3a_p />131 <_o3a_p />Töösuhte lõpetamise hüvitised <_o3a_p />132–143 <_o3a_p />Kajastamine <_o3a_p />133–138 <_o3a_p />Mõõtmine <_o3a_p />139–140 <_o3a_p />Avalikustatav informatsioon <_o3a_p />141–143 <_o3a_p />Omakapitalipõhised hüvitised <_o3a_p />144–152 <_o3a_p />Kajastamine ja mõõtmine <_o3a_p />145 <_o3a_p />Avalikustatav informatsioon <_o3a_p />146–152 <_o3a_p />Üleminekusätted <_o3a_p />153–156 <_o3a_p />Jõustumiskuupäev <_o3a_p />157–160 <_o3a_p />
 

Artikkel jätkub pärast reklaami

Standardeid, mis on esitatud poolpaksus kursiivkirjas,tuleb lugeda koos käesolevas standardis esitatud taustmaterjali jarakendusjuhiste ning "Rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditeeessõnaga". Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid ei ole ette nähtudrakendamiseks ebaoluliste objektide suhtes (vt eessõna paragrahv 12).

Artikkel jätkub pärast reklaami

EESMÄRK
Käesoleva standardi eesmärk on sätestada töövõtja hüvitistearvestus ja avalikustamine. Käesolev standard nõuab, et ettevõte kajastaks:

Artikkel jätkub pärast reklaami

a) kohustise, kui töövõtja on teinud tööd, millevastutasuks peab ta tulevikus saama töövõtja hüvitisi; ja

Artikkel jätkub pärast reklaami

b) kulu, kui ettevõte kasutab majanduslikku kasu, mistuleneb töövõtja sellisest tööalasest teenistusest, mille vastutasuks ontöövõtja hüvitised.
RAKENDUSALA

Artikkel jätkub pärast reklaami

1. Tööandja kohaldab käesolevat standardit töövõtjahüvitiste arvestamisel.
2. Käesolev standard ei käsitle töövõtja hüvitiste plaanidearuandlust (vt standard IAS 26 “Pensionihüvitiste plaanide arvestus jaaruandlus”).

Artikkel jätkub pärast reklaami

3. Käesolevat standardit kohaldatakse kõikide töövõtjahüvitiste suhtes, sealhulgas nende suhtes, mis määratakse:

Artikkel jätkub pärast reklaami

a) ettevõtte ja üksikute töövõtjate, töövõtjate rühmade võinende esindajate vahel sõlmitud formaalsete plaanide või muude formaalsetekokkulepete kohaselt;
b) õigusaktidest tulenevate nõuete kohaselt või vastavaltselle valdkonna suhtes kehtivale korrale, mille kohaselt ettevõtted peavadosalema riigi, osariigi, tööstusharu või muudes mitut tööandjat hõlmavatesplaanides; või

Artikkel jätkub pärast reklaami

c) sellise mitteformaalse praktika korral, millega kaasnebfaktiline kohustus. Mitteformaalse praktikaga kaasneb faktiline kohustus, kuiettevõttel ei ole reaalset alternatiivi töövõtja hüvitiste maksmisele.Faktilise kohustuse näitena võib tuua olukorra, kus ettevõtte senisemitteformaalse praktika muutmine kahjustab ettevõtte ja töövõtjate vahelisisuhteid vastuvõetamatul viisil.

Artikkel jätkub pärast reklaami

4. Töövõtja hüvitised on järgmised:
a) töövõtja lühiajalised hüvitised, nagu näiteks palgad jasotsiaalkindlustusmaksed, tasuline korraline puhkus ja tasuline haiguspuhkus,kasumiosalus ja boonused (kui makstakse 12 kuu jooksul arvestusperioodi lõpust)ja mittemonetaarsed hüvitised (nagu näiteks arstiabi, eluase, autod ning tasutavõi subsideeritud kaubad või teenused) käesoleva aja töötajaskonnale;

Artikkel jätkub pärast reklaami

b) töösuhte lõppemise järgsed hüvitised nagu näitekspensionid, muud pensionihüvitised, elukindlustus ja arstiabi pärast töösuhtelõppemist;
c) muud pikaajalised töövõtja hüvitised, sealhulgaspikaajalise tööalase teenistuse eest antav puhkus või õppejõu puhkusteadustööks, tähtpäevadega seotud hüvitised või muud pikaajalise teenistusegaseotud hüvitised, pikaajalised invaliidsushüvitised ning kasumiosalus, boonusedja edasilükatud kompensatsioonid (kui neid ei maksta täies ulatuses 12 kuujooksul alates arvestusperioodi lõpust);

Artikkel jätkub pärast reklaami

d) töösuhte lõpetamise hüvitised; ja

Artikkel jätkub pärast reklaami

e) omakapitalipõhised hüvitised.
Kuna kõikidel punktides a–e nimetatud kategooriatel onerinevad omadused, kehtestab käesolev standard iga kategooria suhtes eraldinõuded.

Artikkel jätkub pärast reklaami

5. Töövõtja hüvitiste hulka kuuluvad hüvitised, mis on ettenähtud töövõtjatele või nende ülalpeetavatele ning mis makstakse (või milleulatuses pakutakse kaupa või teenust) kas otse töövõtjale, tema abikaasale,lastele või teistele ülalpeetavatele või muudele isikutele, näitekskindlustusseltsidele.

Artikkel jätkub pärast reklaami

6. Töövõtja võib ettevõttele teenuseid osutadatäistööajaga, osalise tööajaga, alaliselt, juhuslikult või ajutiselt. Käesolevastandardi tähenduses loetakse töövõtjate hulka direktorid ja muujuhtivpersonal.
MÕISTED

Artikkel jätkub pärast reklaami

7. Käesolevas standardis on kasutatud mõisteid järgmisestähenduses:
Töövõtja hüvitised on igas vormis tasu, mida ettevõte annabtöövõtjale vastutasuks tema tööalase teenistuse eest.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Töövõtja lühiajalised hüvitised on töövõtja hüvitised(välja arvatud töösuhte lõpetamise hüvitised ja omakapitalipõhised hüvitised),mis tuleb välja maksta 12 kuu jooksul pärast selle perioodi lõppu, mil töövõtjaoli vastavas tööalases teenistuses.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Töösuhte lõppemise järgsed hüvitised on töövõtja hüvitised(välja arvatud töösuhte lõpetamise hüvitised ja omakapitalipõhised hüvitised),mis tuleb välja maksta pärast töösuhte lõpetamist.
Töösuhte lõppemise järgsete hüvitiste plaanid on formaalsedvõi mitteformaalsed kokkulepped, mille alusel ettevõte maksab töösuhtelõppemise järgselt hüvitisi ühele või mitmele töövõtjale.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kindlaksmääratud sissemaksetega plaanid on töösuhtelõppemise järgsete hüvitiste plaanid, mille puhul ettevõte maksabkindlaksmääratud sissemakse eraldi üksusesse (fondi) ning tal ei olejuriidilist ega faktilist kohustust teha täiendavaid makseid, kui fondil ei olepiisavalt vara maksta töövõtjale kõiki hüvitisi, mis on seotud tema tööalaseteenistusega kõnealusel aruandeperioodil ja varem.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kindlaksmääratud hüvitistega plaanid on töösuhte lõppemisejärgsete hüvitiste plaanid, mis ei ole kindlaksmääratud sissemaksetega plaanid.
Mitut tööandjat hõlmavad plaanid on kindlaksmääratudsissemaksetega plaanid (välja arvatud riiklikud plaanid) või kindlaksmääratudhüvitistega plaanid (välja arvatud riiklikud plaanid), mille puhul:

Artikkel jätkub pärast reklaami

a) ühendatakse ühtsesse kogumisse varad, mis on saadudsellistelt erinevatelt ettevõtetelt, mis ei ole ühtse kontrolli all; ja
b) neid varasid kasutatakse hüvitiste maksmiseks rohkem kuiühe ettevõtte töövõtjatele põhimõttel, et sissemaksete ja hüvitiste suurusedmääratakse kindlaks olenemata ettevõttest, kus töötavad asjaomased töövõtjad.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Muud pikaajalised töövõtja hüvitised on töövõtja hüvitised(välja arvatud töösuhte lõppemise järgsed hüvitised, töösuhte lõpetamisehüvitised ja omakapitalipõhised hüvitised), mida ei tule tervikuna välja maksta12 kuu jooksul pärast selle perioodi lõppu, mil töövõtja oli vastavas tööalasesteenistuses.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Töösuhte lõpetamise hüvitised on töövõtja hüvitised, midamakstakse, kui:
a) ettevõte otsustab lõpetada töösuhte töövõtjaga ennetavapärast pensionilejäämise kuupäeva; või

Artikkel jätkub pärast reklaami

b) kui töövõtja otsustab töölt lahkuda vabatahtlikult,saades vastutasuks nimetatud hüvitised.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Omakapitalipõhised hüvitised on töövõtja hüvitised, millekohaselt:
a) töövõtjatel on õigus saada ettevõtte (või selleemaettevõtte) poolt emiteeritud omakapitaliinstrumente; või

Artikkel jätkub pärast reklaami

b) või sõltub ettevõtte kohustuse suurus töövõtjate suhtesettevõtte poolt emiteeritud omakapitaliinstrumentide tulevasest hinnast.
Omakapitalipõhiste hüvitiste plaanid on formaalsed võimitteformaalsed kokkulepped, mille alusel ettevõte maksab omakapitalipõhiseidhüvitisi ühele või mitmele töövõtjale.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Töövõtjate garanteeritud hüvitised on töövõtja hüvitised,mille saamine ei sõltu töösuhte jätkumisest tulevikus.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kindlaksmääratud hüvitiste kohustuse nüüdisväärtus ontöövõtja käesoleva aruandeperioodi ja varasema tööalase teenistusega seotudkohustuste täitmiseks vajalike tulevaste eeldatavate maksete nüüdisväärtus ilmaplaani varade mahaarvamiseta.
Jooksva tööalase teenistuse kulutus on kindlaksmääratudhüvitisega kohustuse nüüdisväärtuse suurenemine, mis tuleneb kõnealusearuandeperioodi tööalasest teenistusest.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Intressikulu on kindlaksmääratud hüvitiste kohustuse nüüdisväärtusesuurenemine teatava perioodi vältel, mis tuleneb asjaolust, et hüvitistemaksmine on ühe perioodi võrra lähemal.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Plaani varade koosseisu kuuluvad:
a) pikaajalises töövõtja hüvitiste fondis olevad varad; ja

Artikkel jätkub pärast reklaami

b) nõuetekohased kindlustuslepingud.
Pikaajalises töövõtja hüvitiste fondis olevad varad onvarad (välja arvatud aruandva ettevõtte emiteeritud mittevõõrandatavadfinantsinstrumendid), mis:

Artikkel jätkub pärast reklaami

a) on sellises üksuses (fondis), mis on aruandvastettevõttest juriidiliselt eraldiseisev ja eksisteerib üksnes selleks, et makstavõi rahastada töövõtja hüvitisi; ja

Artikkel jätkub pärast reklaami

b) on kasutatavad ainult töövõtja hüvitiste maksmiseks võirahastamiseks ning mida ei või kasutada aruandva ettevõtte võlausaldajad (isegimitte pankroti korral) ja mida ei või aruandvale ettevõttele tagastada, väljaarvatud järgmistel juhtudel:
i) kui fondi ülejäänud varad on piisavad selleks, et täitakõik asjakohase plaani või aruandva ettevõtte kohustused, mis on seotudtöövõtja hüvitistega; või

Artikkel jätkub pärast reklaami

ii) kui varad tagastatakse aruandvale ettevõttele, ethüvitada talle juba makstud töövõtja hüvitised.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Nõuetekohane kindlustusleping on kindlustusleping, milleannab välja kindlustusandja, kes ei ole aruandva asutusega seotud osapool(vastavalt standardis IAS 24 “Seotud osapooli käsitleva informatsiooniavalikustamine” esitatud määratlusele), kui lepingujärgseid laekumisi:
a) võib kasutada ainult kindlaksmääratud hüvitistegaplaanide kohaste töövõtja hüvitiste maksmiseks või rahastamiseks; ja

Artikkel jätkub pärast reklaami

b) ei või kasutada aruandva ettevõtte võlausaldajad (isegimitte pankroti korral) ja mida ei või maksta aruandvale ettevõttele, väljaarvatud järgmistel juhtudel:
i) kui tulu seondub varade ülejäägiga, mida ei vajata töövõtja hüvitistega seotud kõikide kohustuste täitmiseks; või

Artikkel jätkub pärast reklaami

ii) kui laekumised tagastatakse aruandvale ettevõttele, etkompenseerida tema poolt juba makstud töövõtja hüvitisi.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Õiglane väärtus on summa, mille eest on teadlike, huvitatudja mitteseotud poolte vahelises tehingus võimalik vahetada vara või täitakohustist.
Tulu plaani varadest on plaani varadelt saadud intress,dividendid ja muud tulud koos plaani varade realiseeritud ja realiseerimatakasumi ja kahjumiga, millest on maha arvatud plaani haldamisega seotud kulud jamaksud, mida plaan ise tasuma peab.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid koosnevadjärgmistest osadest:

Artikkel jätkub pärast reklaami

a) kogemuspõhine korrigeerimine (varasematekindlustusmatemaatiliste prognooside ja tegelikkuse erinevuste mõju); ja
b) kindlustusmatemaatiliste prognooside muutuste mõju.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Möödunud tööalase teenistuse kulutus on eelnevateperioodide tööalase teenistuse kindlaksmääratud hüvitise kohustusenüüdisväärtuse suurenemine, mis tuleneb töösuhte lõppemise järgsete hüvitistevõi muude pikaajaliste töövõtja hüvitiste kehtestamisest või muutmisestjooksval perioodil. Möödunud tööalase teenistuse kulutus võib olla positiivne(kui kehtestatakse uusi hüvitisi või kui olemasolevaid täiendatakse) võinegatiivsed (kui olemasolevaid hüvitisi vähendatakse).
LÜHIAJALISED TÖÖVÕTJA HÜVITISED

Artikkel jätkub pärast reklaami

8. Lühiajalised  töövõtja hüvitised hõlmavad järgmisi komponente:

Artikkel jätkub pärast reklaami

a) palgad ja sotsiaalkindlustusmaksed;
b) lühiajalised kompenseeritavad töölt puudumised (näitekstasuline korraline puhkus ja tasuline haiguspuhkus), kui eeldatakse, etpuudumine leiab aset 12 kuu jooksul pärast selle perioodi lõppu, mil töövõtjaoli vastavas tööalases teenistuses;

Artikkel jätkub pärast reklaami

c) kasumiosalus ja boonused, mis tuleb välja maksta 12 kuujooksul pärast selle perioodi lõppu, mil töövõtja oli vastavas tööalasesteenistuses; ja

Artikkel jätkub pärast reklaami

d) mittemonetaarsed hüvitised (näiteks arstiabi, eluase,autod ning tasuta või subsideeritud kaubad või teenused) käesoleva ajatöötajaskonnale.
9. Töövõtja lühiajaliste hüvitiste arvestus  onüldjuhul lihtne, kuna kohustuse või kulu mõõtmiseks puudub vajaduskindlustusmatemaatilisteks prognoosideks ning puuduvad võimalusedkindlustusmatemaatilise kasumi või kahjumi tekkeks. Lisaks sellele mõõdetaksetöövõtja lühiajalisi hüvitisi diskonteerimata kujul.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kajastamine ja mõõtmine
Kõik lühiajalised töövõtja hüvitised

Artikkel jätkub pärast reklaami

10. Kui töövõtja on arvestusperioodi jooksul olnudettevõttes tööalases teenistuses, peab ettevõte kajastama töövõtjale kõnealuseteenistuse eest makstava lühiajalise hüvitise diskonteerimata summana:

Artikkel jätkub pärast reklaami

a) kohustisena (viitvõlana), pärast juba makstud summamahaarvamist. Kui juba makstud summa ületab hüvitiste diskonteerimata summa,peab ettevõte selle ülemäärase osa kajastama varana (ettemakstud kuluna)sellises ulatuses, milles kõnealune ettemaks toob kaasa näiteks edaspidistemaksete vähenemise või raha tagasimaksmise; ja
b) kuluna, välja arvatud juhul, kui mõni muu rahvusvahelineraamatupidamisstandard nõuab või lubab lisada hüvitised vara maksumusse (vtnäiteks IAS 2 “Varud” ja IAS 16 “Materiaalne põhivara”).

Artikkel jätkub pärast reklaami

Paragrahvides 11, 14 ja 17 selgitatakse, kuidas ettevõtepeab kohaldama seda nõuet kompenseeritavate töölt puudumiste ning kasumiosaluseja boonusskeemide kujul antavate töövõtja lühiajaliste hüvitiste suhtes.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Lühiajalised kompenseeritavad töölt puudumised
11. Ettevõte peab kajastama paragrahvis 10 nimetatudkompenseeritavate puudumiste kujul antavate töövõtja lühiajaliste hüvitistegaseotud eeldatavad kulud järgmistel juhtudel:

Artikkel jätkub pärast reklaami

a) akumuleeruva kompenseeritava puudumise korral siis, kuitöövõtja osutab teenust, mis suurendab tema õigust kompenseeritavatele tööltpuudumistele tulevikus; ja
 b) mitteakumuleeruva kompenseeritava puudumise korralsiis, kui puudumine aset leiab.

Artikkel jätkub pärast reklaami

12. Ettevõte võib hüvitada erinevatel põhjustel asetleidnud töövõtja puudumise, muu hulgas seoses puhkuse, haiguse või lühiajaliseinvaliidsuse, ema- või isapuhkuse, kohtukaasistujana tegutsemise jasõjaväeteenistusega. Kompenseeritavate puudumistega seotud õigused jagunevadkaheks:

Artikkel jätkub pärast reklaami

a) akumuleeruvad; ja
b) mitteakumuleeruvad.

Artikkel jätkub pärast reklaami

13. Akumuleeruvad kompenseeritavad puudumised on need, midavõib edasi lükata ja kasutada tulevastel arvestusperioodidel, kui käesolevaperioodi õigusi ei ole täielikult ära kasutatud. Akumuleeruvad kompenseeritavadpuudumised võivad olla garanteeritud (teisisõnu, töövõtjal on ettevõttestlahkumisel õigus saada rahalist tasu kasutamata õiguste eest) võigaranteerimata (kui töövõtjal ei ole ettevõttest lahkumisel õigust saadarahalist tasu kasutamata õiguste eest). Kohustus tekib siis, kui töövõtjaosutab teenust, mis suurendab tema õigust kompenseeritavatele puudumisteletulevikus. Kohustus kestab ja seda kajastatakse isegi juhul, kuikompenseeritavad puudumised ei ole garanteeritud, kuigi võimalus, et töövõtjavõib lahkuda enne, kui on kasutanud akumuleeruvat mittegaranteeritud õigust,mõjutab kõnealuse kohustuse mõõtmist.

Artikkel jätkub pärast reklaami

14. Ettevõte peab mõõtma akumuleeruvatest kompenseeritavatestpuudumistest tulenevat eeldatavat kulu lisasummana, mida ettevõte eeldatavastimaksab tulenevalt kasutamata õigustest, mis on akumuleerunud bilansipäevaks.
15. Eelmises paragrahvis sätestatud meetodi kohaseltmõõdetakse kohustust vastavalt lisamaksetele, mis eeldatavasti tulenevad üksnesasjaolust, et hüvitis akumuleerub. Paljudel juhtudel ei ole ettevõttel vajateha üksikasjalikke arvutusi, hindamaks, et kasutamata kompenseeritavatepuudumistega seotud olulisi kohustusi ei eksisteeri. Näiteks, haiguspuhkusegaseotud kohustus võib osutuda oluliseks üksnes siis, kui valitseb formaalne võimitteformaalne arusaam, et kasutamata haiguspuhkust võidakse käsitleda tasulisepuhkusena.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Paragrahve 14 ja 15 illustreeriv näide
Ettevõttel on 100 töövõtjat, kellel on igal aastal õigussaada tasulist haiguspuhkust viie tööpäeva ulatuses. Kasutamata haiguspuhkustvõib edasi lükata ühe kalendriaasta võrra. Haiguspuhkus võetakse kõigepealtjooksva aasta õiguste arvelt ja seejärel eelmisel aastal edasilükatud jäägi arvelt(LIFO-põhimõte). 31. detsembril 20X1 on keskmine kasutamata õigus kaks päevatöövõtja kohta.  Ettevõte eeldab, tuginedes varasemale kogemusele, millejätkumist eeldatakse ka tulevikus, et 92 töövõtjat ei kasuta 20X2 aastal üleviie päeva tasulist haiguspuhkust ja ülejäänud 8 töövõtjat kasutavad igaükskeskmiselt kuus ja pool päeva.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ettevõte eeldab, et ta peab maksma täiendavalt 12haiguspäeva eest tulenevalt 31. detsembriks 20X1 akumuleerunud kasutamataõigustest (8 töövõtjale igaühele poolteist päeva). Seetõttu kajastab ettevõte12 haiguspäeva suuruse kohustuse.

Artikkel jätkub pärast reklaami

16. Mitteakumuleeruvaid kompenseeritavaid puudumisi edasiei kanta: need kaotavad kehtivuse, kui jooksva perioodi õigusi ei ole täielmääral ära kasutatud, ning ei anna töövõtjale õigust saada ettevõttestlahkumisel rahalist tasu kasutamata õiguste eest. See kehtib üldiselthaiguspuhkuse (niivõrd, kui minevikus kasutamata õigus ei suurenda edaspidiseidõigusi), ema- ja isapuhkuse ning kohtukaasistujana tegutsemise võisõjaväeteenistusega seotud kompenseeritavate puudumiste korral. Ettevõte eikajasta kohustusi ega kulusid enne puudumise asetleidmist, kuna tööalaneteenistus ei suurenda hüvitise summat.
Kasumiosalus ja boonusskeemid

Artikkel jätkub pärast reklaami

17. Ettevõte peab kajastama paragrahvis 10 sätestatudkasumiosalusega ja preemiate maksmisega seotud eeldatavaid kulusid siis jaainult siis, kui:

Artikkel jätkub pärast reklaami

a) ettevõttel on minevikus toimunud sündmusest tuleneveksisteeriv juriidiline või faktiline kohustus teha selliseid makseid; ja
b) kohustust on võimalik usaldusväärselt hinnata.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kohustus eksisteerib siis ja ainult siis, kui ettevõttel eiole reaalset alternatiivi töövõtja hüvitiste maksmisele.
18. Mõningate kasumiosaluse plaanide kohaselt osalevadtöövõtjad kasumi jagamises ainult siis, kui nad töötavad ettevõttes kindlaksmääratudajavahemiku jooksul. Sellised plaanid tekitavad faktilise kohustuse, kuitöövõtjad osutavad teenust, mis suurendab makstavat summat juhul, kui nadjäävad ettevõtte teenistusse selle kindlaksmääratud ajavahemiku lõpuni.Selliste faktiliste kohustuste mõõtmisel võetakse arvesse võimalust, et mõnedtöövõtjad võivad lahkuda ilma kasumiosaluse makseid saamata.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Paragrahvi 18 illustreeriv näide

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kasumiosaluse plaan näeb ette, et ettevõte maksabkindlaksmääratud osa oma aasta puhaskasumist töövõtjatele, kes on teenistusesolnud kogu aasta. Kui aasta jooksul ei lahku ükski töövõtja, on aastanekasumiosaluse osa kokku 3% puhaskasumist. Ettevõtte hinnangute kohaseltvähendab tööjõu voolavus makseid 2,5%-ni puhaskasumist.
Ettevõte kajastab kohustise ja kulude suurusena 2,5%puhaskasumist.

Artikkel jätkub pärast reklaami

19. Võimalik, et ettevõttel ei ole juriidilist kohustustpreemiat maksta. Sellele vaatamata on mõnikord boonuste maksmine ettevõttesvalitsev tava. Sellistel juhtudel on ettevõttel faktiline kohustus, kunaettevõttel ei ole reaalset alternatiivi boonuse maksmisele. Sellise faktilistekohustuse mõõtmisel võetakse arvesse võimalust, et mõned töövõtjad võivadlahkuda boonust saamata.

Artikkel jätkub pärast reklaami

20. Ettevõte on võimeline usaldusväärselt hindamakasumiosaluse plaani või boonusskeemi kohast juriidilist või faktilistkohustust siis ja ainult siis, kui:
a) selle plaani tingimused sisaldavad hüvitise suurusemääramise arvutusvalemit;

Artikkel jätkub pärast reklaami

b) ettevõtte määrab makstavate summade suuruse enne kuifinantsaruanded kinnitatakse avaldamiseks; või
c) varasem kogemus annab selge ettekujutuse ettevõttefaktilise kohustuse suurusest.

Artikkel jätkub pärast reklaami

21. Kasumosaluse plaani ja boonusskeemi kohane kohustustuleneb tööalasest teenistusest, mitte tehingutest ettevõtja omanikega.Seetõttu ei kajasta ettevõte kasumiosaluse plaanide ja boonusskeemideväljaminekuid mitte puhaskasumi jagamisena, vaid kuluna.

Artikkel jätkub pärast reklaami

22. Kui kasumiosaluse ja boonuste maksmise tähtaeg ei olesaabunud 12 kuu jooksul pärast selle perioodi lõppu, mil töövõtja oli vastavastööalases teenistuses, käsitatakse neid makseid muude pikaajaliste töövõtjahüvitistena (vt paragrahvid 126–131). Kui kasumiosaluse ja boonuste maksminevastab omakapitalipõhiste hüvitiste määratlusele, käsitleb ettevõte neidvastavalt paragrahvidele 144–152.
Avalikustatav informatsioon

Artikkel jätkub pärast reklaami

23. Kuigi käesolev standard ei sätesta täpsemaid nõudeidtöövõtja lühiajaliste hüvitiste avalikustamisele, võivad teised rahvusvahelisedraamatupidamisstandardid avalikustamist nõuda. Näiteks, kui IAS 24 “Seotudosapooli käsitleva informatsiooni avalikustatmine” seda nõuab, avalikustabettevõte informatsiooni juhtivpersonali liikmetele makstavate töövõtjahüvitiste kohta. Standardis IAS 1 “Finantsaruannete esitamine” nõutakse, etettevõte avalikustaks personalikulud.

Artikkel jätkub pärast reklaami

TÖÖSUHTE LÕPPEMISE JÄRGSED HÜVITISED: ERINEVUSKINDLAKSMÄÄRATUD SISSEMAKSETEGA PLAANIDE JA KINDLAKSMÄÄRATUD HÜVITISTEGAPLAANIDE VAHEL
24. Töösuhte lõppemise järgsed hüvitised hõlmavad näiteksjärgmist:

Artikkel jätkub pärast reklaami

a) pensionihüvitised, nagu näiteks pensionid; ja
b) muud töösuhte lõppemise järgsed hüvitised, nagu näitekstöösuhte lõppemise järgne elukindlustus ja töösuhte lõppemise järgne arstiabi.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kokkulepped, mille kohaselt ettevõte maksab hüvitisi pärasttöösuhte lõppemist, on töösuhte lõppemise järgsete hüvitiste plaanid. Ettevõtekohaldab käesolevat standardit kõikide selliste kokkulepete suhtes, olenematasellest, kas neis on ette nähtud sellise eraldi üksuse loomine, mis võtaksvastu sissemakseid ja maksaks hüvitisi.

Artikkel jätkub pärast reklaami

25. Töösuhte lõppemise järgsete hüvitiste plaanidliigitatakse kindlaksmääratud sissemaksetega plaanideks ja kindlaksmääratudhüvitistega plaanideks, olenevalt plaani majanduslikust olemusest, mis tulenebselle peamistest tingimustest. Kindlaksmääratud sissemaksetega plaanide puhul:
a) on ettevõtte juriidiline või faktiline kohustus piiratudsummaga, mida ta on nõus fondi sisse maksma. Seega töövõtja poolt saadavtöösuhte lõppemise järgse hüvitise summa on kindlaks määratud ettevõtte (javõib-olla ka töövõtja) makstava sissemakse summaga töösuhte lõppemise järgsetehüvitiste plaani varadesse või kindlustusseltsile, koos  sissemaksetesttuleneva investeerimiskasumiga; ja

Artikkel jätkub pärast reklaami

b) selle tulemusena langevad nii kindlustusmatemaatilinerisk (et hüvitised osutuvad oodatust väiksemateks) kui ka investeerimisrisk (etinvesteeritud vara on ebapiisav oodatud hüvitiste maksmiseks) töövõtjale.

Artikkel jätkub pärast reklaami

26. Näited juhtudest, kus ettevõtte juriidiline kohustus eiole piiratud summaga, mida ta on nõus fondi sisse maksma on sellised juhud, milettevõttel on juriidiline või faktiline kohustus, mille aluseks on:
a) plaanis kohaldatav hüvitiste määramise arvutusvalem, misei ole seotud üksnes sissemaksete suurusega;

Artikkel jätkub pärast reklaami

b) plaani kaudu kaudselt või otseselt antud garantiisissemaksetelt saadava konkreetse tulu kohta; või
c) selline mitteformaalne praktika, millega kaasnebfaktiline kohustus. Faktiline kohustus võib tekkida näiteks siis, kuiettevõttel on olnud tavaks anda endistele töövõtjale kasvavaid hüvitisi, etpidada sammu inflatsiooniga isegi siis, kui tal sellekohast juriidilistkohustust ei ole.

Artikkel jätkub pärast reklaami

27. Kindlaksmääratud hüvitistega plaanide puhul:

Artikkel jätkub pärast reklaami

a) on ettevõtte kohustus maksta kokkulepitud hüvitisipraegustele ja endistele töövõtjatele; ja
b) kindlustusmatemaatiline risk (et hüvitisted väljaminekudon oodatust suuremad) ja investeerimisrisk langevad sisulistelt ettevõttele.Kui kindlustusmatemaatilised või investeeringutega seotud tulemused on oodatusthalvemad, võib ettevõtte kohustust suurendada.

Artikkel jätkub pärast reklaami

28. Paragrahvid 29–42 selgitavad erinevust kindlaksmääratudsissemaksetega plaanide ja kindlaksmääratud hüvitistega plaanide vahel seosesmitut tööandjat hõlmavate plaanide, riiklike plaanide ja kindlustatudhüvitistega.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Mitut tööandjat hõlmavad hüvitiste plaanid
29. Ettevõte peab liigitama mitut tööandjat hõlmavadplaanid kindlaksmääratud sissemaksetega plaanideks või kindlaksmääratudhüvitistega plaanideks vastavalt plaani tingimustele (arvestades sealhulgas mistahes formaalsetest tingimustest väljuvat faktilist kohustust). Kui mituttööandjat hõlmav plaan on kindlaksmääratud hüvitistega plaan, peab ettevõte:

Artikkel jätkub pärast reklaami

a) arvestama oma proportsionaalse osa sellestkindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustusest, plaani varadest ja plaanigaseotud väljaminekutest samamoodi nagu mis tahes muu kindlaksmääratudhüvitistega plaani puhul; ja
b) avalikustama paragrahvis 120 nõutud informatsiooni.

Artikkel jätkub pärast reklaami

30.  Kui puudub piisav informatsioon selleks, etkasutada kindlaksmääratud hüvitise arvestust mitut tööandjat hõlmava plaanikorral, mis on kindlaksmääratud hüvitistega plaan, peab ettevõte:

Artikkel jätkub pärast reklaami

a) pidama paragrahvides 44–46 sätestatud plaani korralarvestust kindlaksmääratud hüvitistega plaanina;
b) avalikustama:

Artikkel jätkub pärast reklaami

i) asjaolu, et tegemist on kindlaksmääratud hüvitistegaplaaniga; ja

Artikkel jätkub pärast reklaami

ii) põhjuse, miks ei ole saadaval piisavalt informatsiooni,võimaldamaks ettevõttel pidada selle plaani arvestust kindlaksmääratudhüvitistega plaanina; ja
c) niivõrd, kuivõrd plaani puudu- või ülejääk võib mõjutadatulevaste sissemaksete suurust, avalikustama lisaks veel:

Artikkel jätkub pärast reklaami

i) kogu kättesaadava informatsiooni üle- või puudujäägikohta;
ii) üle- või puudujäägi kindlaksmääramise alused; ja

Artikkel jätkub pärast reklaami

iii) võimalikud mõjud ettevõttele, kui neid on.

Artikkel jätkub pärast reklaami

31. Üks näide kindlaksmääratud hüvitistega mitut tööandjathõlmavast plaanist on olukord, kus:
a) plaani rahastatakse “pay-as-you-go” põhimõttel(st. jooksvatest tuludest jooksvate kulude katmine), mis tähendab, et:sissemaksete suurus määratakse selline, mis on ootuspäraselt piisav samaperioodi jooksul maksmisele kuuluvate hüvitiste väljamaksmiseks; ja käesolevaperioodi jooksul väljateenitud tulevased hüvitised makstakse välja tulevastestsissemaksetest; ja

Artikkel jätkub pärast reklaami

b) töövõtja hüvitised määratakse kindlaks nende tööalaseteenistuse pikkuse põhjal ning osaleval ettevõttel ei ole reaalseid võimalusiplaanist välja astuda sooritamata sissemaksu nende hüvitiste jaoks, milletöövõtjad on tema plaanist väljaastumise kuupäevaks välja teeninud. Sellineplaan tekitab ettevõttele kindlustusmatemaatilise riski: kui bilansipäevaksjuba välja teenitud hüvitiste lõplik kulu on oodatust suurem, peab ettevõte kassuurendama oma sissemakseid või veenma töövõtjaid nõustuma hüvitistevähendamisega. Seetõttu on tegemist kindlaksmääratud hüvitistega plaaniga.

Artikkel jätkub pärast reklaami

32. Kui kindlaksmääratud hüvitistega mitut tööandjathõlmava plaani kohta on piisavalt informatsiooni, arvestab ettevõte omaproportsionaalse osa sellest kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustusest, plaanivaradest ja plaaniga seotud töösuhte lõppemise järgsetest hüvitistest samamoodinagu mis tahes muu kindlaksmääratud hüvitistega plaani puhul. Mõnikord ei oleettevõttel siiski võimalik raamatupidamises  piisava usaldusväärsusegakindlaks määrata oma osa plaani finantsseisundis ja tulemuslikkuses. See võibjuhtuda siis, kui:
a) ettevõttel puudub juurdepääs plaani käsitlevaleinformatsioonile, mis vastaks käesoleva standardi nõuetele; või

Artikkel jätkub pärast reklaami

b) plaanist tulenevad osalevate ettevõtete jaokskindlustusmatemaatilised riskid, mis on seotud teiste ettevõtete praeguste jaendiste töövõtjatega ning mille tulemusel puudub järjekindel ja usaldusväärnealus kohustuste, plaani varade ja plaaniga seotud kulude jaotamiseks plaanisosalevate ettevõtete vahel.
Sellistel juhtudel käsitab ettevõte seda plaanikindlaksmääratud sissemaksetega plaanina ja avalikustab paragrahvis 30 nõutudtäiendava informatsiooni.

Artikkel jätkub pärast reklaami

33. Mitut tööandjat hõlmavad plaanid erinevad ühiselthallatavatest plaanidest. Ühiselt hallatav plaan on lihtsalt mitmest ühetööandja plaanist koosnev kogum, võimaldamaks selles osalevatel tööandjatelühendada oma varad investeerimise eesmärkidel ning vähendada investeeringutejuhtimise ja haldamisega seotud kulusid, kuid milles eri tööandjate osadhoitakse eraldi, et kasutada neid üksnes nende ettevõtete endi töövõtjatehüvanguks. Ühiselt hallatavad plaanid ei tekita erilisiraamatupidamisprobleeme, kuna informatsioon on hõlpsasti kättesaadav,võimaldades käsitleda neid samal viisil nagu muid ühe tööandja plaane, ningkuna sellised plaanid ei tekita osalevatele ettevõtetelekindlustusmatemaatilisi riske, mis on seotud teiste ettevõtete praeguste võiendiste töövõtjatega. Käesolevas standardis esitatud mõistete kohaselt peabettevõte liigitama ühiselt hallatavad plaanid kindlaksmääratud sissemaksetegaplaanideks või kindlaksmääratud hüvitistega plaanideks vastavalt plaanitingimustele (arvestades sealhulgas ka faktilisi kohustusi, mis väljuvadformaalsetest tingimustest).

Artikkel jätkub pärast reklaami

34. Kindlaksmääratud hüvitistega plaanid, mis ühendavad eriettevõtete poolt antud varad ühise kontrolli alla, näiteks emaettevõtte ja tematütarettevõtete puhul, ei ole mitut tööandjat hõlmavad plaanid. Seetõttukäsitab ettevõte kõiki selliseid plaane kindlaksmääratud hüvitistegaplaanidena.
35. IAS 37 “Eraldised, tingimuslikud kohustised jatingimuslikud varad” nõuab, et ettevõte kajastaks teatavaid tingimuslikkekohustisi või esitaks neid käsitleva informatsiooni. Mitut tööandjat hõlmavaplaaniga võib tingimuslik kohustis tekkida näiteks:

Artikkel jätkub pärast reklaami

a) kindlustusmatemaatilisest kahjumist, mis on seotudteiste osalevate ettevõttetega, kuna iga mitut tööandjat hõlmavas plaanisosalev ettevõte jagab kindlustusmatemaatilisi riske kõikide teiste osalevateettevõtetega; või

Artikkel jätkub pärast reklaami

b) plaani tingimuste kohastest kohustusest rahastada plaanimis tahes puudujääke, kui teised ettevõtted lõpetavad plaanis osalemise.
Riiklikud plaanid

Artikkel jätkub pärast reklaami

36. Ettevõte peab riiklike plaanide arvestust pidamasamamoodi kui mitut tööandjat hõlmavate plaanide korral (vt paragrahvid 29–30).
37. Riiklikud plaanid on loodud seaduse alusel ja neidkohaldatakse kõikide ettevõtete suhtes (või kõikide konkreetse kategooriaettevõtete suhtes, näiteks konkreetse majandusharu suhtes) ning neid juhivadriikide valitsused või kohalikud omavalitsused või muud asutused (näiteksselleks otstarbeks loodud sõltumatud ametid), mis ei ole aruandva ettevõttekontrolli või mõju all. Mõningad ettevõtte poolt loodud plaanid näevad ette niikohustuslikke hüvitisi, mis asendavad hüvitisi, mida muidu oleks taganudriiklikud plaanid, kui ka täiendavaid vabatahtlikke hüvitisi. Sellised plaanidei ole riiklikud plaanid.

Artikkel jätkub pärast reklaami

38. Riiklikud plaanid on olemuselt kindlaksmääratudhüvitistega või kindlaksmääratud sissemaksetega plaanid, vastavalt plaanigaettenähtud ettevõtte kohustusele. Mitmeid riiklikke plaane rahastatakse “pay-as-you-go”põhimõttel (st. jooksvatest tuludest jooksvate kulude katmine), mis tähendab,et: sissemaksete suurus määratakse selline, mis on ootuspäraselt piisavkõnealuse perioodi jooksul maksmisele kuuluvate hüvitiste väljamaksmiseks; jakäesoleva perioodi jooksul väljateenitud tulevased hüvitised makstakse väljatulevastest sissemaksetest. Vaatamata sellele ei ole enamiku riiklike plaanidekohaselt ettevõttel juriidilist ega faktilist kohustust neid tulevasi hüvitisimaksta; ettevõtte ainus kohustus on õigeaegselt maksta sissemaksed ning kuiriikliku plaani alla kuuluvad isikud ei ole enam ettevõtte teenistuses, ei oletal kohustust maksta oma töötajaskonna eelnevate aastate jooksul väljateenitudhüvitisi. Sel põhjusel on riiklikud plaanid enamjaolt kindlaksmääratudsissemaksetega plaanid. Harvaesinevatel juhtudel, mil riiklik plaan onkindlaksmääratud hüvitistega plaan, rakendab ettevõte paragrahvides 29–30sätestatud käsitlust.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kindlustatud hüvitised
39. Töösuhte lõppemise järgsete hüvitiste plaanirahastamiseks võib ettevõte maksta kindlustusmakseid. Ettevõte peab selliseidplaane käsitama kindlaksmääratud sissemaksetega plaanidena, välja arvatudjuhul, kui ettevõttel on (otseselt või plaani kaudu kaudselt) juriidiline võifaktiline kohustus:

Artikkel jätkub pärast reklaami

a) maksta töövõtja hüvitisi otse nende tähtajal; või

Artikkel jätkub pärast reklaami

b) maksta täiendavaid summasid, kui kindlustusandja eimaksa kõiki tulevasi töövõtja hüvitisi, mis on seotud tööalase teenistusegakäesoleval perioodil ja varem.
Kui ettevõte säilitab sellise juriidilise või faktilisekohustuse, peab ta kõnealust plaani käsitlema kindlaksmääratud hüvitistegaplaanina.

Artikkel jätkub pärast reklaami

40. Kindlustuslepinguga tagatud hüvitised ei pea olemaotseselt või automaatselt seotud ettevõtte töövõtja hüvitisi puudutava kohustusega.Kindlustuslepinguid sisaldavate töösuhte lõppemise järgsete hüvitiste plaanidesuhtes kohaldatakse arvestuse ja rahastamise vahel samasugust eristust, nagumuude rahastatavate plaanide puhul.
41. Kui ettevõte rahastab töösuhte lõppemise järgsete hüvitistekohustust läbi kindlustuslepingu maksete, mille kohaselt ettevõte (kasotseselt, plaani kaudu kaudselt, tulevaste kindlustusmaksete määramisemehhanismi kaudu või seotud osapoolena kindlustusandjaga suhte kaudu) säilitabjuriidilise või faktilise kohustuse, ei too kindlustusmaksete tasumine kaasakindlaksmääratud sissemaksetega skeemi teket. Sellest tuleneb, et ettevõte:

Artikkel jätkub pärast reklaami

a) käsitleb nõuetekohast kindlustuslepingut plaani varana(vt paragrahv 7); ja

Artikkel jätkub pärast reklaami

b) kajastab muid kindlustuslepinguid kompensatsiooni saamiseõigusena (kui lepingud vastavad paragrahvis 104A esitatud kriteeriumidele).
42. Kui kindlustusleping on konkreetse plaanis osaleja võiplaanis osalejate rühma nimel ja ettevõttel ei ole mingit juriidilist egafaktilist kohustust katta kindlustuslepingust tulenevaid hüvitisi, ei oleettevõttel kohustust maksta töövõtjatele hüvitist ja hüvitiste maksmise eestvastutab üksnes kindlustusandja. Selliste lepingute kohaselt kindlaks määratudkindlustusmaksete tasumine on oma olemuselt pigem töövõtja hüvitiste kohustusetäitmine, mitte kohustuse täitmiseks tehtav investeering. Sellest tulenevalt eiole ettevõttel enam vara ega kohustisi. Seetõttu käsitab ettevõte kõikiselliseid makseid kindlaksmääratud hüvitistega plaanide sissemaksetena.

Artikkel jätkub pärast reklaami

TÖÖSUHTE LÕPPEMISE JÄRGSED HÜVITISED: KINDLAKSMÄÄRATUDSISSEMAKSETEGA PLAANID

Artikkel jätkub pärast reklaami

43. Kindlaksmääratud sissemaksetega plaanideraamatupidamiskäsitlus on lihtne, kuna aruandva ettevõtte kohustuse suurus igalperioodil on määratud sel perioodil sisse makstavate summadega. Sellesttulenevalt ei nõuta kohustuse või kulu mõõtmiseks kindlustusmatemaatilisiprognoose ning puuduvad võimalused kindlustusmatemaatilise kasumi või kahjumitekkeks. Lisaks sellele mõõdetakse töövõtjate lühiajalisi hüvitisidiskonteerimata kujul, välja arvatud juhul, kui neid ei pea välja maksma 12 kuujooksul pärast selle perioodi lõppu, mil töövõtja oli vastavas tööalasesteenistuses.
Kajastamine ja mõõtmine

Artikkel jätkub pärast reklaami

44. Kui töövõtja on arvestusperioodi jooksul olnudettevõttes tööalases teenistuses, peab ettevõte kajastama kõnealuse teenistuseeest kindlaksmääratud sissemaksetega plaani tehtavat makset:
a) kohustisena (viitvõlg), pärast juba makstud sissemaksetemahaarvamist. Kui juba makstud sissemakse ületab enne bilansipäeva osutatudtööalase teenuse eest makstava summa, peab ettevõte selle ülemäärase osakajastama varana (ettemakstud kuluna) selles ulatuses, milles kõnealuneettemaks toob kaasa näiteks edaspidiste maksete vähenemise või rahatagasimaksmise; ja

Artikkel jätkub pärast reklaami

b) kuluna, välja arvatud juhul, kui muu rahvusvaheline raamatupidamisstandardnõuab või lubab lisada sissemaksed vara maksumusse (vt näiteks IAS 2 “Varud” jaIAS 16 “Materiaalne põhivara”).

Artikkel jätkub pärast reklaami

45. Kui kindlaksmääratud sissemaksetega plaani sissemaksetetasumise tähtaeg ei ole terves ulatuses saabunud 12 kuu jooksul pärast sellearuandeperioodi lõppu, mil töövõtja oli vastavas tööalases teenistuses, tulebnimetatud sissemaksed diskonteerida, kasutades paragrahvis 78 sätestatuddiskontomäära.
Avalikustatav informatsioon

Artikkel jätkub pärast reklaami

46. Ettevõte peab avalikustama summad, mis on kajastatudkindlaksmääratud hüvitistega plaanide kuluna.

Artikkel jätkub pärast reklaami

47. Kui IAS 24 “Seotud osapooli käsitleva informatsiooniavalikustamine” seda nõuab, avalikustab ettevõte informatsiooni juhtivpersonaliliikmetele loodud kindlaksmääratud sissemaksetega plaanidesse tasutavatesissemaksete kohta.
TÖÖSUHTE LÕPPEMISE JÄRGSED HÜVITISED: KINDLAKSMÄÄRATUDHÜVITISTEGA PLAANID

Artikkel jätkub pärast reklaami

48. Kindlaksmääratud hüvitistega plaanideraamatupidamiskäsitlus on keeruline, kuna kohustuse ja kulu mõõtmiseks nõutaksekindlustusmatemaatilisi prognoose ning eksisteerib võimaluskindlustusmatemaatilise kasumi või kahjumi tekkeks. Lisaks sellele mõõdetaksekohustusi diskonteeritult, kuna neid võib täita mitu aastat pärast seda, miltöövõtja oli vastavas tööalases teenistuses.
Kajastamine ja mõõtmine

Artikkel jätkub pärast reklaami

49. Kindlaksmääratud hüvitistega plaanid võivad ollaeelnevalt rahastamata või neid rahastatakse tervikuna või osaliseltsissemaksetest, mida ettevõtted ja mõnikord selle töövõtjad tasuvad üksuselevõi fondile, mis on juriidiliselt eraldiseisev aruandvast ettevõttest jamillest töövõtja hüvitisi makstakse. Eelnevalt rahastatud hüvitiste tähtaegneväljamaksmine ei sõltu üksnes fondi finantsseisundist ja selle investeeringutetasuvusest, vaid ka ettevõtte suutlikkusest (ja soovist) korvata fondi varadevõimalikud puudujäägid. Seetõttu vastutab ettevõtte sisuliselt plaaniga seotudkindlustusmatemaatiliste ja investeerimisriskide eest. Sellest tulenevalt eipea kindlaksmääratud hüvitistega plaani kuluna kajastav summa olema tingimatasama, mis selle perioodi eest tehtavate sissemaksete summa.

Artikkel jätkub pärast reklaami

50. Kindlaksmääratud hüvitistega plaanideraamatupidamisarvestus hõlmab järgmisi etappe:
a) kindlustusmatemaatiliste meetodite kasutamine, ethinnata usaldusväärselt hüvitise summat, mille töövõtjad on välja teeninudtööalase teenistuse eest käesoleval perioodil või varasematel perioodidel.Selleks peab ettevõte otsustama, kui suur hüvitis määratakse käesoleva perioodija varasemate perioodide tööalase teenistuse eest (vt paragrahvid 67–71), ningandma hinnangu (tegema kindlustusmatemaatilised prognoosid) demograafilistelemuutujatele (näiteks tööjõu voolavus ja suremus) ja finantsilistele muutujatele(näiteks tulevane palgatõus ja arstiabi maksumus), mis mõjutavad hüvitistegaseotud kulusid (vt paragrahvid 72–91);

Artikkel jätkub pärast reklaami

b) kõnealuse hüvitise diskonteerimine, kasutadesproportsionaalse osa krediteerimise meetodit, et määrata kindlaksmääratudhüvitiste kohustuse nüüdisväärtus ja jooksva tööalase teenistuse kulutus (vtparagrahvid 64–66);

Artikkel jätkub pärast reklaami

c) kõikide plaani varade õiglase väärtuse kindlaksmääramine(vt paragrahvid 102–104);
d) kindlustusmatemaatiliste kasumite ja kahjumite kogusummakindlaksmääramine, samuti kajastatavate kindlustusmatemaatiliste kasumite jakahjumite summa kindlaksmääramine (vt paragrahvid 92–95);

Artikkel jätkub pärast reklaami

e) kui plaan on loodud või seda on muudetud, siis sellesttuleneva möödunud tööalase teenistuse kulutuse kindlaksmääramine (vtparagrahvid 96–101); ja
f) kui plaani on piiratud või selle kohustused on täidetud,sellest tuleneva kasumi või kahjumi kindlaksmääramine (vt paragrahvid 109–115).

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kui ettevõttel on rohkem kui üks kindlaksmääratudhüvitistega plaan, kohaldab ettevõte kirjeldatud tominguid iga olulise plaanisuhtes eraldi.

Artikkel jätkub pärast reklaami

51. Mõnikord võib hinnangute, keskmiste ja lihtsustatudarvutuste kasutamine anda käesolevas standardis kirjeldatud üksikasjalikearvutuste tulemusele lähedase usaldusväärse tulemuse.
Faktiliste kohustuste arvestus

Artikkel jätkub pärast reklaami

52. Ettevõte ei pea arvesse võtma mitte üksneskindlaksmääratud hüvitistega plaani formaalsetest tingimustest tulenevatjuriidilist kohustust, vaid ka kõiki ettevõtte mitteformaalsest praktikasttulenevaid faktilisi kohustusi. Mitteformaalse praktikaga kaasneb faktilinekohustus siis, kui ettevõttel ei ole reaalset alternatiivi töövõtja hüvitistemaksmisele. Faktilise kohustuse näitena võib tuua olukorra, kus ettevõttemitteformaalse praktika muutmine kahjustab ettevõtte ja töövõtjate vahelisisuhteid vastuvõetamatul viisil.

Artikkel jätkub pärast reklaami

53. Kindlaksmääratud hüvitistega plaani formaalsedtingimused võivad lubada ettevõttel plaaniga ettenähtud kohustuse täitmiselõpetada. Tavaliselt on ettevõttel siiski raske plaani kehtetuks tunnistada,kui ta soovib töötajaskonda säilitada. Seetõttu eeldatakse töösuhte lõppemisejärgsete hüvitiste arvestamisel, et ettevõte, mis käesoleval ajal selliseidhüvitisi lubab, jätkab nende maksmist töövõtjate töövõimelise ea jooksul, kuiei ilmne vastupidiseid märke.
Bilanss

Artikkel jätkub pärast reklaami

54. Kindlaksmääratud hüvitiste kohustisena kajastatud summapeab olema järgmiste summade neto kogusumma:
a) kindlaksmääratud hüvitiste kohustuse nüüdisväärtus bilansipäeval(vt paragrahv 64);

Artikkel jätkub pärast reklaami

b) pluss kõik kindlustusmatemaatilised kasumid (millest onmaha arvatud kindlustusmatemaatilised kahjumid), mida ei ole kajastatudparagrahvides 92–93 sätestatud käsitlusest tulenevalt.

Artikkel jätkub pärast reklaami

c) miinus kõik veel kajastamata möödunud tööalaseteenistuse kulutused (vt paragrahv 96);
d) miinus selliste plaani varade (kui neid on) õiglaneväärtus bilansipäeval, millest tulenevad kohustused tuleb otseselt täita (vtparagrahvid 102–104).

Artikkel jätkub pärast reklaami

55. Kindlaksmääratud hüvitiste kohustuse nüüdisväärtus onkohustuse brutosumma enne plaani varade mahaarvamist.

Artikkel jätkub pärast reklaami

56. Ettevõte peab kindlaks määrama kindlaksmääratudhüvitiste kohustuste nüüdisväärtuse ja kõikide plaani varade õiglase väärtusepiisava regulaarusega, nii et finantsaruannetes kajastatud summad ei erineksoluliselt bilansipäeval kindlaksmääratavatest summadest.
57. Käesolev standard soovitab, kuid ei nõua, et ettevõtekaasaks kõikide oluliste töösuhte lõppemise järgsete hüvitiste kohustustemõõtmisesse professionaalse kindlustusmatemaatiku. Ettevõte võib praktilistelkaalutlustel paluda, et professionaalne kindlustusmatemaatik viiks ennebilansipäeva läbi kohustuse üksikasjaliku hindamise. Sellise hindamise tulemusiajakohastatakse siiski vastavalt bilansipäeva järel toimunud olulistele tehinguteleja muudele olulistele tingimuste muudatustele (sealhulgas turuhindade jaintressimäärade muutused).

Artikkel jätkub pärast reklaami

58. Paragrahvi 54 alusel kindlaks määratud summad võivadolla negatiivsed (kajastatud varana). Ettevõte peab mõõtma sellist varaväärtuses, mis on madalaim järgmistest:
a) paragrahvi 54 alusel kindlaks määratud  summa; ja

Artikkel jätkub pärast reklaami

b) järgmiste kogusumma:

Artikkel jätkub pärast reklaami

i) mis tahes kajastamata kumulatiivnekindlustusmatemaatiline puhaskahjum ja möödunud tööalase teenistuse kulutus (vtparagrahvid 92, 93 ja 96); ja
ii) mis tahes majandusliku kasu nüüdisväärtus, mis saadakseplaani tagasimaksetest või tulevaste plaani sissemaksete vähendustest. Sellisemajandusliku kasu nüüdisväärtuse kindlaksmääramisel tuleb kasutada paragrahvis78 nimetatud diskontomäära.

Artikkel jätkub pärast reklaami

58A. Paragrahvi 58 kohaldamine ei tohi kaasa tuua kasumikajastamist üksnes käesoleva perioodi kindlustusmatemaatilise kahjumi võimöödunud tööalase teenistuse kulutuse tulemusena ega kahjumi kajastamist üksneskäesoleva perioodi kindlustusmatemaatilise kasumi tulemusena. Seepärast peabettevõte kajastama kohe paragrahvi 54 kohaselt järgmised summad niivõrd, kuineed tekivad samal ajal, kui kindlaksmääratud hüvitise vara määratakse kindlaksvastavalt paragrahvile 58(b):

Artikkel jätkub pärast reklaami

a) käesoleva perioodi kindlustusmatemaatiline puhaskahjumja käesoleva perioodi möödunud tööalase teenistuse kulutus, selles ulatuses,mis ületab kõike paragrahvis 58(b)(ii) sätestatud majandusliku kasunüüdisväärtuse vähendamisi. Kui majandusliku kasu nüüdisväärtus ei ole muutunudvõi suurenenud, tuleb käesoleva perioodi kogu kindlustusmatemaatilistpuhaskahjumit ja käesoleva perioodi möödunud tööalase teenistuse kulutustkajastada kohe vastavalt paragrahvile 54,
b) käesoleva perioodi kindlustusmatemaatiline puhaskasumpärast käesoleva perioodi möödunud tööalase teenistuse kulutuse mahaarvamist,selles ulatuses, mis ületab paragrahvis 58(b)(ii) sätestatud majandusliku kasunüüdisväärtuse suurendamist. Kui majandusliku kasu nüüdisväärtus ei olemuutunud või vähenenud, tuleb käesoleva perioodi kogu kindlustusmatemaatilistpuhaskahjumit ja käesoleva perioodi möödunud tööalase teenistuse kulutustkajastada kohe vastavalt paragrahvile 54.

Artikkel jätkub pärast reklaami

58B. Paragrahvi 58A kohaldatakse ettevõtte suhtes üksnessiis, kui tal on aruandeperioodi alguses või lõpus kindlaksmääratud hüvitistegaplaani ülejääk1 ning kui ettevõte ei saa sel ajal plaani suhteskehtivate tingimuste tõttu seda ülejääki täiel määral katta tagasimaksete võiedaspidiste sissemaksete vähendamise kaudu. Sellistel juhtudel suurendavad selperioodil tekkinud möödunud tööalase teenistuse kulutused jakindlustusmatemaatilised kahjumid, mille kajastamine on edasi lükatud vastavaltparagrahvile 54, paragrahvis 58(b)(i) sätestatud summat. Kui seda suurenemistei tasaarvestata vastavalt paragrahvile 58(b)(ii) kajastatava majanduslikukasu  nüüdisväärtuse sama suure vähendamise teel, siis suurenebparagrahvis 58(b) sätestatud neto kogusumma ja sellest tulenevalt kajastatudkasum. Paragrahv 58A keelab sellistes tingimustes kasumi kajastamise.Vastupidine mõju avaldub sel perioodil tekkinud kindlustusmatemaatilisedkasumite puhul, mille kajastamine on edasi lükatud vastavalt paragrahvile 54,selles ulatuses, milles kindlustusmatemaatilised kasumid vähendavad kajastamata kumulatiivset kahjumit. Paragrahv 58A keelab sellistes tingimusteskahjumi kajastamise. Käesoleva paragrahvi kohaldamise näited on esitatud lisasC.
59. Vara või tekkida siis, kui kindlaksmääratud hüvitistegaplaan on ülerahastatud või teatavatel juhtudel, kui kindlustusmatemaatilisikasumeid kajastatakse. Sellistel juhtudel ettevõte kajastab vara, sest:

Artikkel jätkub pärast reklaami

a) ettevõte kontrollib ressurssi, mis tähendab, et ta võibkasutada ülejääki uute hüvitiste loomiseks;

Artikkel jätkub pärast reklaami

b) kõnealune kontroll on tekkinud varasemate sündmustetulemusena (ettevõte tehtud sissemaksed ja töövõtja tööalane teenistus); ja
c) ettevõte käsutuses on tulevane majanduslik kasutulevaste sissemaksete vähendusena või rahalise tagasimaksena, kas otseseltettevõttele või kaudselt teisele plaanile, millel on puudujääk.

Artikkel jätkub pärast reklaami

60. Paragrahvis 58(b) sätestatud ülempiir ei välistaparagrahvis 58A nimetamata teatavate kindlustusmatemaatiliste kahjumite (vtparagrahvid 92 ja 93) ja teatavate möödunud tööalase teenistuse kulutuse (vtparagrahv 96) edasilükatud kajastamist. See ülempiir ei välista siiskiparagrahvis 155(b) sätestatud üleminekuvõimaluse kasutamist. Paragrahvis120(c)(vi) nõutakse, et ettevõte avalikustaks kõik summad, mis ei olekajastatud varana paragrahvis 58(b) sätestatud ülempiiri tõttu.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Paragrahvi 60 illustreeriv näide
Kindlaksmääratud hüvitistega plaanil on järgmised omadused:

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kohustuse nüüdisväärtus <_o3a_p />1,1 <_o3a_p />Plaani varade õiglane väärtus <_o3a_p />1 190 <_o3a_p />  <_o3a_p />(90) <_o3a_p />Kajastamata kindlustusmatemaatilised kahjumid <_o3a_p />(110) <_o3a_p />Kajastamata möödunud tööalase teenistuse kulutus <_o3a_p />(70) <_o3a_p />Kohustise kajastamata suurenemine käesoleva standardi esmasel vastuvõtmisel vastavalt paragrahvile 155(b). <_o3a_p />50 <_o3a_p />Paragrahvi 54 kohaselt määratletud negatiivne summa <_o3a_p />320 <_o3a_p />Olemasolevate tulevaste tagasimaksete nüüdisväärtus ja tulevaste sissemaksete vähendus <_o3a_p />90 <_o3a_p />Paragrahvis 58(b) sätestatud ülempiir arvutatakse järgmiselt: <_o3a_p />  <_o3a_p />kajastamata kindlustusmatemaatilised kahjumid <_o3a_p />110 <_o3a_p />kajastamata möödunud tööalase teenistuse kulutus <_o3a_p />70 <_o3a_p />olemasolevate tulevaste tagasimaksete nüüdisväärtus ja tulevaste sissemaksete vähendus <_o3a_p />90 <_o3a_p />Ülempiir <_o3a_p />270 <_o3a_p />
 

Artikkel jätkub pärast reklaami

270 on väiksem kui 320. Seetõttu kajastab ettevõte varaväärtusega 270 ja avalikustab, et vara bilansilist maksumust on ülempiiri tõttuvähendatud 50 võrra (vt paragrahv 120(c)(vi)).

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kasumiaruanne
61. Ettevõte peab kajastama järgmiste komponentide netokogusumma kuluna või (vastavalt paragrahvis 58(b) sätestatud ülempiirile)tuluna, välja arvatud selles ulatuses, milles mõni muu rahvusvahelineraamatupidamisstandard nõuab või lubab arvestada vara soetusmaksumuse hulka:

Artikkel jätkub pärast reklaami

a) jooksva tööalase teenistuse kulutuse (vt paragrahvid63–91);
b) intressikulu (vt paragrahv 82);

Artikkel jätkub pärast reklaami

c) eeldatav tulu kõikidest plaani varadest (vt paragrahvid105–107) ja kõikidest kompensatsiooni saamise õigustest.

Artikkel jätkub pärast reklaami

d) kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid sellesulatuses, mis on kajastatud paragrahvide 92 ja 93 kohaselt;
e) möödunud tööalase teenistuse kulutus selles ulatuses,milles paragrahv 96 kajastamist nõuab; ja

Artikkel jätkub pärast reklaami

f) mis tahes piiramiste või arvelduste mõju (vt paragrahvid109 ja 110).

Artikkel jätkub pärast reklaami

62. Muud rahvusvahelised raamatupidamisstandardid nõuavadteatavate töövõtja hüvitistega seotud kulude arvamist sellise varasoetusmaksumuse hulka nagu varud või materiaalne põhivara (vt IAS 2 “Varud” jaIAS 16 “Materiaalne põhivara”). Sellise vara soetusmaksumuse hulka arvatudtöösuhte lõppemise järgsete hüvitistega seotud kulud hõlmavad asjakohaseproportsionaalse osa paragrahvis 61 loetletud komponentidest.
Kajastamine ja mõõtmine: kindlaksmääratud hüvitistekohustuse nüüdisväärtus ja jooksva tööalase teenistuse kulutus

Artikkel jätkub pärast reklaami

63. Kindlaksmääratud hüvitistega plaani lõplikku kuluvõivad mõjutada mitmed muutujad, näiteks lõplikud palgad, tööjõu voolavus jasuremus, suundumused arstiabi maksumuses ja eelnevalt rahastatavate plaanidepuhul plaani varadelt saadud investeeringutulu. Plaani lõppkulu ei ole teada jatõenäoliselt kestab see teadmatus pikka aega. Töösuhte lõppemise järgsetehüvitiste kohustuse nüüdisväärtuse ja sellega seotud jooksva tööalaseteenistuse kulutuse mõõtmiseks on vaja:
a) kohaldada kindlustusmatemaatilist hindamismeetodit (vtparagrahvid 64–66);

Artikkel jätkub pärast reklaami

b) määrata tööalase teenistuse perioodide suhtes hüvitised(vt paragrahvid 67–71); ja

Artikkel jätkub pärast reklaami

c) teha kindlustusmatemaatilised prognoosid (vt paragrahvid72–91).
Kindlustusmatemaatiline hindamismeetod

Artikkel jätkub pärast reklaami

64. Ettevõte peab kasutama proportsionaalse osakrediteerimise meetodit, et määrata kindlaksmääratud hüvitiste kohustusenüüdisväärtus ja jooksva tööalase teenistuse kulutus ning vajaduse korralmöödunud tööalase teenistuse kulutus.

Artikkel jätkub pärast reklaami

65. Proportsionaalse osa krediteerimise meetodi (mõnikordviidatud ka kui “teenistusega proportsionaalselt kogunenud edasilükatudhüvitise meetod” või “hüvitis/tööaastad-meetod”) kohaselt tekitab iga tööalaseteenistuse periood lisaühiku hüvitise saamiseks (vt paragrahvid 67–71) jalõpliku kohustuse määramiseks mõõdetakse iga ühikut eraldi (vt paragrahvid72–91).
66. Ettevõte diskonteerib kogu töösuhte lõppemise järgsetehüvitiste kohustuse, isegi siis kui osa kohustusest kuulub täitmisele 12 kuujooksul bilansipäevast.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Paragrahvi 65 illustreeriv näide
Tööalase teenistuse lõppemisel makstakse ühekordse maksenahüvitis, mille suurus on 1% iga tööalase teenistuse aasta lõplikust palgast. 1.aastal on palk 10 000 ja eeldatakse, et see tõuseb igal aastal 7%(kumulatiivselt). Kasutatav diskontomäär on 10% aastas. Järgmine tabel näitab,kuidas kujuneb kohustus töövõtja kohta, kes peaks lahkuma 5. aasta lõpus,oletades et kindlustusmatemaatilised prognoosid ei muutu. Lihtsuse huvidesjäetakse käesolevast näitest välja täiendavad korrigeerimised, mis on vajalikudselle võimaluse arvesse võtmiseks, et töövõtja võib ettevõttest lahkuda kavarem või hiljem.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Aasta <_o3a_p />1 <_o3a_p />2 <_o3a_p />3 <_o3a_p />4 <_o3a_p />5 <_o3a_p />Hüvitis on määratud: <_o3a_p />  <_o3a_p />  <_o3a_p />  <_o3a_p />  <_o3a_p />  <_o3a_p />– eelmiste aastate eest <_o3a_p />0 <_o3a_p />131 <_o3a_p />262 <_o3a_p />393 <_o3a_p />524 <_o3a_p />– jooksva aasta eest (1% lõplikust palgast) <_o3a_p />131 <_o3a_p />131 <_o3a_p />131 <_o3a_p />131 <_o3a_p />131 <_o3a_p />– jooksva aasta ja eelmiste aastate eest <_o3a_p />131 <_o3a_p />262 <_o3a_p />393 <_o3a_p />524 <_o3a_p />655 <_o3a_p />Kohustus aasta alguses <_o3a_p />- <_o3a_p />89 <_o3a_p />196 <_o3a_p />324 <_o3a_p />476 <_o3a_p />Intress 10% <_o3a_p />- <_o3a_p />9 <_o3a_p />20 <_o3a_p />33 <_o3a_p />48 <_o3a_p />Jooksva tööalase teenistuse kulutus <_o3a_p />89 <_o3a_p />98 <_o3a_p />108 <_o3a_p />119 <_o3a_p />131 <_o3a_p />Kohustus aasta lõpus <_o3a_p />1 89 <_o3a_p />1 96 <_o3a_p />324 <_o3a_p />476 <_o3a_p />655 <_o3a_p />

Artikkel jätkub pärast reklaami

Märkus:
1. Kohustus aasta alguses on eelmiste aastate suhtesmääratud hüvitise nüüdisväärtus.

Artikkel jätkub pärast reklaami

2. Jooksva tööalase teenistuse kulutus on jooksva aastasuhtes määratud hüvitise nüüdisväärtus.
3. Kohustus aasta lõpus on jooksva aasta ja eelmisteaastate suhtes määratud hüvitise nüüdisväärtus.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Hüvitiste sidumine teenistusperioodidega

Artikkel jätkub pärast reklaami

67. Kindlaksmääratud hüvitiste kohustuse nüüdisväärtuse jasellega seotud jooksva tööalase teenistuse kulutuse ning vajaduse korralmöödunud tööalase teenistuse kulutuse kindlaksmääramisel peab ettevõte määramatööalase teenistuse perioodidele vastavad hüvitised plaani hüvitiste arvutusvalemistlähtuvalt. Kui aga töövõtja hilisemate aastate tööalase teenistusega kaasnebhüvitise oluline suurenemine võrreldes varasemate aastatega, peab ettevõtemäärama hüvitise lineaarselt, alates:
a) kuupäevast, mil töövõtja tööalane teenistus annab esimestkorda õiguse plaaniga ettenähtud hüvitisi saada (olenemata sellest, kashüvitiste saamine sõltub töösuhte jätkumisest või mitte); kuni

Artikkel jätkub pärast reklaami

b) kuupäevani, mil töövõtja edaspidine tööalane teenistusei too kaasa plaaniga ettenähtud tulevaste hüvitiste olulist suurenemist muulviisil, kui tulevaste palgatõusudega.

Artikkel jätkub pärast reklaami

68. Proportsionaalse osa krediteerimise meetod nõuab, etettevõte määraks hüvitised jooksva perioodi suhtes (et määrata kindlaks jooksvatööalase teenistuse kulutus) ning jooksva perioodi ja eelnevate perioodidesuhtes (et määrata kindlaks kindlaksmääratud hüvitiste kohustustenüüdisväärtus). Ettevõte määrab hüvitised nende perioodide suhtes, mil tekibkohustus maksta töösuhte lõppemise järgseid hüvitisi. See kohustus tekib siis,kui töövõtjad saavad osutatud teenuste eest vastutasuks töösuhte lõppemisejärgseid hüvitisi, mida ettevõte kavatseb maksta tulevastel aruandeperioodidel.Kindlustusmatemaatilised meetodid võimaldavad ettevõttel mõõta seda kohustustpiisava usaldusväärsusega, et õigustada kohustise kajastamist.
Paragrahvi 68 illustreeriv näide

Artikkel jätkub pärast reklaami

1. Kindlaksmääratud hüvitistega plaan näeb ette pensionilejäämise puhul ühekordse summana hüvitist 100 iga tööaasta eest.
Hüvitis suurusega 100 määratakse iga aasta suhtes. Jooksvatööalase teenistuse kulutus on 100 nüüdisväärtus. Kindlaksmääratud hüvitistekohustuse nüüdisväärtus on 100 nüüdisväärtus, korrutatuna kuni bilansipäevaniteenistuses oldud aastate arvuga.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kui hüvitis tuleb välja maksta kohe pärast töövõtjalahkumist ettevõttest, võetakse jooksva tööalase teenistuse kulutuse jakindlaksmääratud hüvitiste võla nüüdisväärtuse määramisel arvesse kuupäeva, miltöövõtja eeldatavalt ettevõttest lahkub. Seega on diskonteerimise mõjul needsummad väiksemad kui juhul, mil töövõtja oleks lahkunud bilansipäeval.

Artikkel jätkub pärast reklaami

2. Plaan näeb ette igakuise pensioni maksmist 0,2% igatööaasta lõplikust palgast. Pensioni makstakse alates 65-aastaseks saamisest.
Iga tööaasta suhtes määratakse hüvitis, mille nüüdisväärtuseeldataval pensionile jäämise päeval võrdne igakuise pensioniga, mille suuruson 0,2% hinnangulisest lõplikust palgast, mida makstakse eeldavast pensionilejäämise päevast kuni eeldatava surmani. Jooksva tööalase teenistuse kulutus onselle hüvitise nüüdisväärtus. Kindlaksmääratud hüvitiste kohustuse nüüdisväärtuson lõplikust palgast 0,2% suuruste igakuiste pensionimaksete nüüdisväärtus,korrutatuna bilansipäevani teenistuses oldud aastate arvuga. Jooksva tööalaseteenistuse kulutus ja kindlaksmääratud hüvitiste kohustuse nüüdisväärtusdiskonteeritakse, kuna pensionimaksed algavad 65 aasta vanuselt.

Artikkel jätkub pärast reklaami

69. Töövõtja teenistuse toob kaasa kindlaksmääratudhüvitistega plaani kohase kohustuse isegi siis, kui hüvitised sõltuvad töösuhtejätkumisest (teisisõnu, need ei ole garanteeritud). Töövõtja teenistus ennegaranteerimiskuupäeva toob kaasa faktilise kohustuse, kuna töö hulk, midatöövõtja peab edaspidi tegema, enne kui tal on õigus hüvitist saada, muutubigal järgneval bilansipäeval väiksemaks. Kindlaksmääratud hüvitiste võlamõõtmisel kaalub ettevõte, kui tõenäoline on, et mõned töövõtjad ei vastaühelegi garanteerimise eeldusele. Samuti tekib kohustus siis, kui töövõtjaosutab teenust, mis annab talle kindlaksmääratud juhtumi asetleidmisel õigusesaada hüvitisi, kuigi teatavad töösuhte lõppemise järgsed hüvitised, näitekstöösuhte lõppemise järgse arstiabiga seotud hüvitised, kuuluvad tasumiseleüksnes siis, kui kindlaksmääratud juhtum leiab aset pärast töövõtja töösuhtelõppu. Kindlaksmääratud juhtumi asetleidmise tõenäosus mõjutab kohustusemõõtmist, kuid ei määra seda, kas kohustus eksisteerib või mitte.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Paragrahvi 69 illustreeriv näide
1. Plaani hüvitise summa  iga tööaasta kohta on 100.Hüvitised muutuvad garanteerituks pärast kümmet tööaastat.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Hüvitis suurusega 100 määratakse iga aasta suhtes. Esimese10 aasta jooksul võetakse igal aastal jooksva tööalase teenistuse kulutuse javõla nüüdisväärtuse määramisel arvesse võimalust, et töövõtja võib teenistusesolla vähem kui 10 aastat.
2. Plaan maksab hüvitist summas 100 iga tööaasta kohta,välja arvatud enne 25-aastaseks saamist aset leidnud tööalane teenistus.Hüvitised garanteeritakse kohe.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Enne 25-aastaseks saamist aset leidnud tööalase teenistuseeest hüvitisi ei määrata, kuna enne seda vanust aset leidnud teenistusegahüvitisi ei kaasne (ei kindlaid ega tingimuslikke). Hüvitis suurusega 100määratakse iga järgmise aasta suhtes.

Artikkel jätkub pärast reklaami

70. Kohustus suureneb kuni kuupäevani, mil töövõtjaedaspidine tööalane teenistus ei too kaasa plaaniga ettenähtud edaspidistehüvitiste olulist suurenemist. Seetõttu määratakse kogu hüvitis perioodidele,mis lõpevad sel kuupäeval või enne seda. Hüvitis määratakse üksikutearvestusperioodide suhtes vastavalt plaani hüvitiste arvutusvalemile. Kui agatöövõtja hilisemate aastate tööalase teenistusega kaasneb hüvitise olulinesuurenemine võrreldes varasemate aastatega, määrab ettevõte hüvitiselineaarselt kuni kuupäevani, mil töövõtja edaspidine tööalane teenistus ei tookaasa plaaniga ettenähtud edaspidiste hüvitiste olulist suurenemist. Sedaseepärast, et töövõtja tööalane teenistus kogu perioodi jooksul toob lõpukskaasa suurema määraga hüvitise.
Paragrahvi 70 illustreeriv näide

Artikkel jätkub pärast reklaami

1. Plaani kohaselt makstakse ühekordse maksena hüvitist1000, mis garanteeritakse kümne teenistuses oldud aasta järel. Plaan ei pakutäiendavaid hüvitisi edaspidise tööalase teenistuse eest.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Hüvitis suurusega 100 (1000 jagatud 10-ga) määratakseesimese kümne aasta iga aasta suhtes. Esimese 10 aasta jooksul võetakse igalaastal jooksva tööalase teenistuse kulutuse määramisel arvesse tõenäosust, ettöövõtja võib teenistuses olla vähem kui 10 aastat. Järgmise aastate suhteshüvitisi ei määrata.
2. Plaani kohaselt makstakse ühekordse maksena hüvitist2000 kõikidele töövõtjatele, kes töötavad ettevõttes 55 aasta vanuselt pärastkahekümneaastast tööalast teenistust või kes töötavad 65 aasta vanuselt,olenemata tööalase teenistuse pikkusest.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Enne 35-aastaseks saamist töötamist alustanud töövõtjatetööalase teenistusega kaasnevad plaani kohaselt hüvitised 35-aastaseks saamisel(töövõtja võib olla töölt lahkunud 30-aastaselt ja tagasi tulnud 33-aastaselt,ilma et see mõjutaks hüvitiste summat või väljamaksmise ajaldamist). Needhüvitised sõltuvad töösuhte jätkumisest. Samuti ei kaasne üle 55 aasta vanusenatöötamisega olulist hüvitiste suurenemist. Selliste töövõtjate puhul määrabettevõte hüvitise suurusega 100 (2000 jagatud 20-ga) iga aasta eest alatesvanusest 35 kuni vanuseni 55.
35–45 aasta vanusena tööd alustanud töövõtjate üle 20 aastakestnud töötamisega ei kaasne olulist hüvitiste suurenemist. Sellistetöövõtjate puhul määrab ettevõte hüvitise suurusega 100 (2000 jagatud 20-ga)esimese kahekümne tööaasta iga aasta eest.

Artikkel jätkub pärast reklaami

55 aasta vanusena tööd alustanud töövõtja üle 10 aastakestnud töötamisega ei kaasne olulist hüvitiste suurenemist. Sellise töövõtjapuhul määrab ettevõte hüvitise suurusega 200 (2000 jagatud 10-ga) esimese kümnetööaasta iga aasta eest.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kõikide töövõtjate puhul võetakse igal aastal jooksvatööalase teenistuse kulutuse ja kohustuse nüüdisväärtuse määramisel arvessetõenäosust, et töövõtja võib teenistuses olla vähem kui ettenähtud aja jooksul.
3. Töösuhte lõppemise järgsest arstiabiplaanistkompenseeritakse 40% töövõtja töösuhte lõppemise järgse arstabi kuludest, kuitöövõtja on lahkudes selles ettevõttes töötanud enam kui 10 aastat, kuid vähemkui 20 aastat, ning 50% nimetatud kuludest, kui töövõtja on lahkudes selleettevõttes töötanud rohkem kui 20 aastat.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Plaani hüvitiste arvutusvalemi kohaselt määrab ettevõte 4%eeldatavate arstiabikulude nüüdisväärtusest (40% jagatud 10-ga) kümne esimesetööaasta iga aasta kohta ja 1% (10% jagatud 10-ga) järgmise kümne aasta igaaasta kohta. Jooksva tööalase teenistuse kulutuse puhul võetakse igal aastalarvesse tõenäosust, et töövõtja ei pruugi teenistuses olla hüvitisteväljateenimiseks vajaliku perioodi lõpuni. Hüvitisi ei määrata töövõtjatele,kes eeldatavasti lahkuvad teenistusest 10 aasta jooksul.

Artikkel jätkub pärast reklaami

4. Töösuhte lõppemise järgsest arstiabi plaanistrahastatakse 10% töövõtja töösuhte lõppemise järgse arstabi kuludest, kuitöövõtja on lahkudes selles ettevõttes töötanud enam kui 10 aastat, kuid vähemkui 20 aastat, ning 50% nimetatud kuludest, kui töövõtja on lahkudes sellesettevõttes töötanud 20 aastat või rohkem.
Edaspidise tööalase teenistusega kaasnevad oluliseltsuuremad hüvitised kui varasematel aastatel. Seetõttu määrab ettevõtetöövõtjatele, kes eeldatavasti lahkuvad 20 või enama aasta pärast, hüvitisedlineaarselt vastavalt paragrahvile 68. Üle 20 aasta töötamine ei töö kaasaolulist hüvitiste suurenemist. Seetõttu määratakse esimese 20 aasta iga aastakohta hüvitiseks 2,5% eeldatavate arstiabikulude nüüdisväärtusest (50% jagatud20-ga).

Artikkel jätkub pärast reklaami

Töövõtjatele, kes eeldatavasti lahkuvad töölt pärastkümnendat ja enne kahekümnendat tööaastat, määratakse esimese kümne tööaastaiga aasta kohta hüvitist 1% eeldatavate arstiabikulude nüüdisväärtusest.Selliste töövõtjate puhul ei määrata hüvitisi tööalase teenistuse eest alateskümnenda tööaasta lõpust kuni eeldatava töölt lahkumise kuupäevani.
Hüvitisi ei määrata töövõtjatele, kes eeldatavasti lahkuvadteenistusest 10 aasta jooksul.

Artikkel jätkub pärast reklaami

71. Kui hüvitise summa on kindel osa iga tööaasta lõplikustpalgast, mõjutavad edaspidised palgatõusud selle summa suurust, mida on vajaenne bilansipäeva aset leidnud tööalase teenistusega kaasneva kohustusetäitmiseks, kuid nimetatud palgatõusud ei too kaasa täiendavaid kohustusi.Seepärast:

Artikkel jätkub pärast reklaami

a) paragrahvi 67(b) kohaldamisel ei too palgatõusud kaasatäiendavaid hüvitisi vaatamata asjaolule, et hüvitise suurus oleneb lõplikustpalgast; ja
b) iga perioodi eest määratud hüvitise summa on kindelproportsionaalne osa palgast, millega hüvitis on seotud.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Paragrahvi 71 illustreeriv näide

Artikkel jätkub pärast reklaami

Töövõtjal on õigus saada hüvitist 3% lõplikust palgast igatööaasta kohta enne 55-aastaseks saamist.
Kuni 55-aastaseks saamiseni määratakse iga aasta eesthüvitist 3% hinnangulisest lõplikust palgast. See on tähtaeg, millest alatestöövõtja edaspidine tööalane teenistus ei too kaasa plaaniga ette nähtudedaspidiste hüvitiste olulist suurenemist. Pärast sellesse ikka jõudmisthüvitisi ei määrata.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kindlustusmatemaatilised prognoosid
72. Kindlustusmatemaatilised prognoosid peavad olemaerapooletud ja omavahel kooskõlas.

Artikkel jätkub pärast reklaami

73. Kindlustusmatemaatilised prognoosid on ettevõtteparimad hinnangud muutujatele, mis määravad töösuhte lõppemise järgsetehüvitiste maksmise lõpliku kulu. Kindlustusmatemaatilised prognoosid hõlmavad:

Artikkel jätkub pärast reklaami

a) demograafilisi prognoose hüvitise saamise õigusegapraeguste ja varasemate töövõtjate (ja nende ülalpeetavate) edaspidisteomaduste kohta. Demograafilised prognoosid käsitlevad muu hulgas järgmist:
i) suremus nii tööalase teenistuse ajal kui ka pärast seda;

Artikkel jätkub pärast reklaami

ii) tööjõu voolavuse, töövõimetuse ja ennetähtaegsepensionile jäämise määrad;

Artikkel jätkub pärast reklaami

iii) selliste plaani liikmete ja nende ülalpeetavateosakaal, kellel on õigus hüvitisi saada; ja
iv) arstiabiplaanide alusel esitatud nõuete määr; ja

Artikkel jätkub pärast reklaami

b) finantsprognoose, mis käsitlevad järgmist:
i) diskontomäär (vt paragrahvid 78–82);

Artikkel jätkub pärast reklaami

ii) edaspidised palga- ja hüvitisetasemed (vt paragrahvid83–87);

Artikkel jätkub pärast reklaami

iii) arstiabi hüvitiste puhul edaspidised arstiabi kulud,sealhulgas nõuete haldamise ja hüvitiste maksmisega seotud kulud, kui need onolulised (vt paragrahvid 88–91); ja
iv) plaani varade eeldatav tasuvus (vt paragrahvid105–107).

Artikkel jätkub pärast reklaami

74. Kindlustusmatemaatilised prognoosid on erapooletudjuhul, kui need ei ole liialt optimistlikud ega ka liiga konservatiivsed.

Artikkel jätkub pärast reklaami

75. Kindlustusmatemaatilised prognoosid on omavahelkooskõlas, kui seal võetakse arvesse majanduslikke suhteid selliste teguritevahel nagu inflatsioon, palgatõusu määrad, tulu plaani varadelt jadiskontomäärad. Näiteks kõikides prognoosides, mis sõltuvad konkreetsestinflatsiooni tasemest (nagu intressimäärade ning palgatõusude ja hüvitistesuurenemise prognoosid) vaadeldaval tulevikuperioodil, kasutatakse selleperioodi suhtes sama inflatsioonitaset.
76. Ettevõte määrab diskontomäärad ja muudfinantsprognoosid nominaalväärtuses, välja arvatud juhul, kui tegelikulväärtusel põhinevad (inflatsiooniga korrigeeritud) hinnangud onusaldusväärsemad, näiteks hüperinflatiivsetes majanduskeskkondades (vt IAS 29“Finantsaruandlus hüperinflatiivsetes majandus­kesk­kondades”) või kui hüvitison seotud indeksiga ning samas vääringus ja sama tähtajaga indeksvõlakirjadeleon olemas aktiivne turg.

Artikkel jätkub pärast reklaami

77. Finantsprognoosid peavad põhinema bilansipäevalvalitsevatel turuootustel selle perioodi osas, mille jooksul kohustused tulebtäita.
Kindlustusmatemaatilised prognoosid: diskontomäär

Artikkel jätkub pärast reklaami

78. Töösuhte lõppemise järgsete hüvitiste kohustuste (niieelnevalt rahastatud kui rahastamata) diskonteerimise määr tuleb kindlaksmäärata turuintressi alusel, mis valitseb bilansipäeval kõrgekvaliteedilisteettevõtte võlakirjade suhtes  Riikides, kus puudub selliste võlakirjadeaktiivne turg, kasutatakse riigi võlakirjade turuintressi (bilansipäeval). Ettevõtte võlakirjade või riigi võlakirjade vääring ja tähtaeg peavad olemakooskõlas töösuhte lõppemise järgsete hüvitiste võlgade vääringu jahinnangulise tähtajaga.

Artikkel jätkub pärast reklaami

79. Üks olulise mõjuga kindlustusmatemaatiline prognoos ondiskontomäär. Diskontomäär väljendab raha ajalist väärtust, kuid mittekindlustusmatemaatilisi või investeerimisriske. Samuti ei väljenda diskontomäärettevõtte võlausaldajate tekitatud ettevõttele omaseid krediidiriske ega riski,et edaspidised sündmused võivad kindlustusmatemaatilistest prognoosidesterineda.
80. Diskontomäär väljendab hüvitiste maksmise hinnangulistajaldamist. Praktikas kasutab ettevõtte selleks sageli üht kaalutud keskmistdiskontomäära, mis vastab hüvitiste maksmise hinnangulisele ajale ja summalening vääringule, milles hüvitisi makstakse.

Artikkel jätkub pärast reklaami

81. Mõningatel juhtudel võib puududa aktiivne turgvõlakirjadele, mille tähtaeg oleks piisavalt pikk, et sobida kõigi hüvitisteväljamaksmise hinnangulise tähtajaga. Sellistel juhtudel kasutab ettevõtesobiva pikkusega perioodi jooksvaid turu intressimäärasid lühema tähtajagamaksete diskonteerimiseks ja prognoosib pikema tähtajaga diskontomäärad,ekstrapoleerides turul valitsevad määrad vastavalt tulukõverale.Kindlaksmääratud hüvitiste kohustuse nüüdisväärtus tervikuna ei oletõenäoliselt eriti tundlik diskontomäära suhtes, mida kohaldatakse hüvitisteselle osa suhtes, mis tuleb välja maksta pärast olemasolevate ettevõtte võiriigi võlakirjade lõpptähtaega.

Artikkel jätkub pärast reklaami

82. Intressikulu arvutamisel korrutatakse perioodi alguseskindlaksmääratud diskontomäär kogu selle perioodi kindlaksmääratud hüvitistekohustuse nüüdisväärtusega, võttes arvesse võla kõiki olulisi muutusi. Võlanüüdisväärtus erineb bilansis kajastatud kohustisest, kuna kohustiskajastatakse pärast seda, kui on maha arvatud kõikide plaani varade õiglaneväärtus ja põhjusel, et mõningaid kindlustusmatemaatilisi kasumeid ja kahjumeidning mõningaid möödunud tööalase teenistuse kulutusi ei kajastata kohe. (LisasA esitatakse muu hulgas intressikulu arvutamise näide).
Kindlustusmatemaatilised prognoosid: palgad, hüvitised jaarstiabikulud

Artikkel jätkub pärast reklaami

83. Töösuhte lõppemise järgsete hüvitiste kohustusemõõtmisel tuleb arvesse võtta:
a) prognoositavaid tulevasi palgatõuse;

Artikkel jätkub pärast reklaami

b) plaani tingimustes määratud (või nendest tingimustestväljuvatest faktilisest kohustusest tulenevaid) hüvitisi bilansipäeval; ja

Artikkel jätkub pärast reklaami

c) mis tahes riikliku hüvitise taseme edaspidiseidprognoositavaid muutusi, mis mõjutavad hüvitiste plaani kohaselt makstavaidhüvitisi siis ja ainult siis, kui:
i) need muutused on tekkinud enne bilansipäeva; või

Artikkel jätkub pärast reklaami

ii) varasemad kogemused või muud usaldusväärsed tõendid näitavad,et need riigi hüvitised muutuvad teataval prognoositaval viisil, näiteks koosüldiste hinnatasemete või palgatasemete edaspidiste muutustega.

Artikkel jätkub pärast reklaami

84. Edaspidise palgatõusu hinnangutes võetakse arvesseinflatsiooni, töökogemust, edutamist ja muid asjakohaseid tegureid, näiteksnõudmist ja pakkumist tööturul.
85. Kui plaani formaalsed tingimused (või nendesttingimustest väljuvad faktilised kohustused) nõuavad, et ettevõte muudakshüvitisi tulevastel perioodidel, peab kohustuse mõõtmisel neid muudatusi arvessevõtma. See on nii näiteks siis, kui:

Artikkel jätkub pärast reklaami

a) ettevõte on varasema praktika kohaselt hüvitisisuurendanud, näiteks inflatsiooni mõju leevendamiseks, ja pole märke, misviitaksid sellise praktika muutumisele tulevikus; või
b) kindlustusmatemaatilised kasumid on jubafinantsaruannetes kajastatud ja ettevõte on kas plaani formaalsete tingimuste(või nendest tingimustest väljuvate faktiliste kohustuste) või seaduse kohaseltkohustatud kasutama kõik plaani ülejäägid plaanis osalejate heaks (vt paragrahv98(c)).

Artikkel jätkub pärast reklaami

86. Kindlustusmatemaatilised prognoosid ei võta arvessehüvitiste neid edaspidised muutusi, mis ei ole ette nähtud plaani formaalsetetingimustega (või faktilise kohustusega) bilansipäeval. Sellised muudatusedtoovad kaasa:

Artikkel jätkub pärast reklaami

a) möödunud tööalase teenistuse kulutuse selles ulatuses,milles need muudavad muudatuste-eelseid tööalase teenistusega seotud hüvitisi;ja
b) jooksva tööalase teenistuse kulutuse selles ulatuses,milles need muudavad muudatustejärgseid tööalase teenistusega seotud hüvitisi.

Artikkel jätkub pärast reklaami

87. Mõningad töösuhte lõppemise järgsed hüvitised on seotudselliste muutujatega nagu riikliku pensioni või riikliku arstiabi tase.Selliste hüvitiste mõõtmisel võetakse arvesse kirjeldatud muutujate muudatusi,toetudes varasematele kogemustele ja muudele usaldusväärsetele tõenditele.

Artikkel jätkub pärast reklaami

88. Arstiabikulude prognoosides tuleb arvesse võttahinnangulisi edaspidiseid muudatusi meditsiiniteenuste maksumuses, mistulenevad nii inflatsioonist kui konkreetsest muudatustest arstiabi maksumuses.
89. Töösuhte lõppemise järgsete arstiabihüvitiste mõõtminenõuab edaspidiste nõuete suuruse ja sageduse ning nende nõuete rahuldamise kuluprognoosimist. Ettevõte hindab edaspidiseid arstiabikulusid ettevõtte omakogemustest tulenevate varasemate andmete põhjal, lisades vajaduse korral teistestettevõtetest, kindlustusseltsidest, meditsiiniteenuste osutajatelt või muudestallikatest saadud andmed. Tulevaste arstiabikulude hinnangutes võetakse arvessetehnoloogia arengut, muudatusi tervishoiuteenuste kasutamises või nendeosutamise viisides, samuti plaanis osalejate tervislikku seisundi muutusi.

Artikkel jätkub pärast reklaami

90. Nõuete suurus ja sagedus sõltub eriti suurel määraltöövõtja (ja tema ülalpeetavate) vanusest, tervislikust seisundist ja soostning tähtsust võivad omada muud tegurid nagu näiteks geograafiline asukoht.Seetõttu korrigeeritakse varasemaid andmeid vastavalt sellele, kuivõrdelanikkonna demograafiline koostis erineb sellest elanikkonna koostisest, midakasutatakse alusandmetena. Korrigeerimine toimub ka siis, kui onusaldusväärseid tõendeid, et varasemad suundumused enam ei jätku.
91. Mõningad töösuhte lõppemise järgsed tervishoiuplaanidnõuavad töövõtjate osalemist plaani kohaste arstiabikulude katmises.Edaspidiste arstiabikulude hindamisel võetakse arvesse kõiki selliseidosalemisi vastavalt bilansipäeval kehtivatele plaani tingimustele (või nendesttingimustest väljuvatele faktilistele kohustustele). Muudatused sellistestöövõtjapoolsetes sissemaksetes toovad kaasa möödunud tööalase teenistusekulutused või vajaduse korral lisapiirangud. Riigilt või muudeltmeditsiiniteenuste pakkujailt saadud hüvitised võivad vähendada nõueterahuldamisega seotud kulusid (vt paragrahvid 83(c) ja 87).

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid

Artikkel jätkub pärast reklaami

92. Paragrahvis 54 nimetatud kindlaksmääratud hüvitistegakohustiste mõõtmisel peab ettevõte vastavalt paragrahvile 58A kajastama osa omakindlustusmatemaatilistest kasumitest ja kahjumitest (nagu sätestatudparagrahvis 93) tuluna või kuluna, kui eelmise aruandeperioodi lõpuskajastamata kumulatiivsete kindlustusmatemaatiliste tulude ja kulude netomäärületab suurima järgmistest:
a) 10% kindlaksmääratud hüvitiste kohustusenüüdisväärtusest sel kuupäeval (enne plaani varade mahaarvamist); ja

Artikkel jätkub pärast reklaami

b) 10% kõikide plaani varade õiglasest väärtusest selkuupäeval.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Need ülemmäärad tuleb arvutada ja neid peab rakendama igakindlaksmääratud hüvitistega plaani suhtes eraldi.
93. Kindlustusmatemaatiliste kasumite ja kahjumite osa,mida tuleb kajastada igas kindlaksmääratud hüvitistega plaanis, on paragrahvis92 sätestatud ülejääk, jagatuna plaanis osalevate töövõtjate järelejäänudtöövõimelise ea ootuspärase keskmisega. Ettevõte võib kasutada ka mis tahessüstemaatilisi meetodeid kindlustusmatemaatiliste kasumite ja kahjumitekiiremaks kajastamiseks, tingimusel et mõlemaid arvestatakse samadel alustelning neid aluseid kohaldatakse järjepidevalt ühest perioodist teise. Ettevõtevõib kohaldada selliseid süstemaatilisi meetodeid kindlustusmatemaatilistetulude ja kulude suhtes isegi siis, kui need kuuluvad paragrahvis 92 sätestatudpiirangute alla.

Artikkel jätkub pärast reklaami

94. Kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid võivadkaasa tuua kindlaksmääratud hüvitiste kohustuse nüüdisväärtuse või sellegaseotud plaani varade õiglase väärtuse suurenemise või vähenemise.Kindlustusmatemaatiliste kasumite ja kahjumite põhjusteks on näiteks:
a) ootamatult kõrged või madalad tööjõu voolavuse,ennetähtaegselt pensionile jääjate või suremuse määrad, samuti oodatustsuuremad palgatõusud, hüvitiste määrad (kui plaani formaalsed või faktilisedtingimused näevad ette inflatsioonist tulenevat hüvitiste suurendamist) võiarstiabikulud;

Artikkel jätkub pärast reklaami

b) ootamatult kõrged või madalad tööjõu voolavuse,ennetähtaegselt pensionile jääjate või suremuse määrad, samuti oodatustsuuremad palgatõusud, hüvitiste määrad (kui plaani formaalsed või faktilisedtingimused näevad ette inflatsioonist tulenevat hüvitiste suurendamist) võiarstiabikulud;

Artikkel jätkub pärast reklaami

c) diskontomäära muutuse mõju; ja
d) plaani varadest saadud tegeliku ja eeldatud tuluerinevused (vt paragrahvid 105–107).

Artikkel jätkub pärast reklaami

95. Pika aja jooksul võivad kindlustusmatemaatilisedkasumid ja kahjumid üksteise mõju elimineerida. Seetõttu on töösuhte lõppemisejärgsete hüvitiste kohustust kõige parem vaadelda parima hinnangut ümbritsevavahemikuna (või “koridorina”). Ettevõte võib, kuid ei pea, kajastama sellessevahemikku kuuluvaid kindlustusmatemaatilisi kasumeid ja kahjumeid. Käesolevstandard nõuab, et ettevõte kajastaks vähemalt kindlaksmääratud osakindlustusmatemaatilistest kasumitest ja kahjumitest, mis jäävad pluss võimiinus 10%-ga “koridorist” välja.  (Lisas A esitatakse muu hulgaskindlustusmatemaatiliste kasumite ja kahjumite käsitlemise näide). Käesolevstandard lubab kasutada ka süstemaatilisi meetodeid kiiremaks kajastamiseks,tingimusel et need vastavad paragrahvis 93 esitatud tingimustele. Sellistelubatud meetodite hulka kuulub näiteks nii kõikide kindlustusmatemaatilistekasumite ja kahjumite kohene kajastamine nii sees- kui väljaspool “koridori”.Paragrahvis 155(b)(iii) selgitatakse, miks üleminekukohustise kajastamata osadon vaja arvesse võtta edaspidiste kindlustusmatemaatiliste kasumite arvestuses.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Möödunud tööalase teenistuse kulutus
96. Kindlaksmääratud hüvitiste kohustise mõõtmiselvastavalt paragrahvile 54 peab ettevõte paragrahvi 58A kohaselt kajastamamöödunud tööalase teenistuse kulutuse kuluna lineaarselt sellise keskmiseperioodi jooksul, mis kulub muudetud hüvitiste garanteerimiseks. Sellesulatuses, milles hüvitised on juba garanteeritud kohe pärast kindlaksmääratudhüvitistega plaani kehtestamist või selle muutmist, peab ettevõte möödunudtööalase kulutuse kajastama kohe.

Artikkel jätkub pärast reklaami

97. Möödunud tööalase teenistuse kulutus tekib siis, kuiettevõte alustab kindlaksmääratud hüvitistega plaani või muudab olemasolevakindlaksmääratud hüvitistega plaani kohaselt makstavaid hüvitisi. Sellisedmuudatused on vastutasuks töövõtja teenistusele vaadeldava perioodi jooksulkuni asjakohaste hüvitiste garanteerimiseni. Seetõttu kajastatakse selleperioodi jooksul möödunud tööalase teenistuse kulutusi, olenemata asjaolust, etkulutus puudutab töövõtja tööalast teenistust eelnevatel perioodidel. Möödunudtööalase teenistuse kulutust mõõdetakse kohustise muudatusena, mis tulenebplaani muutmisest (vt paragrahv 64).
Paragrahvi 97 illustreeriv näide

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ettevõttel on pensioniplaan, mis näeb ette igakuisepensioni maksmist 2% iga tööaasta lõplikust palgast. Hüvitised muutuvadgaranteerituks pärast viit tööaastat. 1. jaanuaril 20X5 tõstab ettevõtepensioni 2,5%-le iga tööaasta lõplikust palgast alates 1. jaanuarist 20X1.Hüvitise suurendamise kuupäeval on 1. jaanuarist 20X1 kuni 1. jaanuarini 20X5töötatud aja eest makstavate täiendavate hüvitiste nüüdisväärtus järgmine:

Artikkel jätkub pärast reklaami

Töövõtjatele, kes on seisuga 1/1/X5 tööl olnud üle viie aasta <_o3a_p />150 <_o3a_p />Töövõtjatele, kes on seisuga 1/1/X5 tööl olnud alla viie aasta (garanteerimiseni aega keskmiselt kolm aastat) <_o3a_p />120 <_o3a_p />  <_o3a_p />270 <_o3a_p />
 

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ettevõte kajastab 150 kohe kuluna, sest need hüvitised onjuba garanteeritud. Ettevõte kajastab 120 kuluna lineaarselt kolme aastajooksul alates 1. jaanuarist 20X5.
98. Möödunud tööalase teenistuse kulutuse hulka ei kuulu:

Artikkel jätkub pärast reklaami

a) tegelike ja varem prognoositud palgatõusude erinevustemõju kohustusele maksta hüvitisi varasemate aastate tööalase teenistuse eest(möödunud tööalase teenistuse kulutust ei ole, sest kavandatavad palgad onkindlustusmatemaatilistes prognoosides arvesse võetud);

Artikkel jätkub pärast reklaami

b) ettevõtte äranägemisel toimuvad ala- või ülehinnatudpensioni suurendamised, kui ettevõttel on faktiline kohustus selliselt pensionesuurendada (möödunud tööalase teenistuse kulutust ei ole, sest kavandatavadpalgad on kindlustusmatemaatilistes prognoosides arvesse võetud);
c) hinnangud hüvitiste suurenemise kohta, mis tulenevadjuba finantsaruannetes kajastatud kindlustusmatemaatilistest kasumitest, kuiettevõte on kas plaani formaalsete tingimuste (või nendest tingimustestväljuvate faktiliste kohustuste) või seaduse kohaselt kohustatud kasutama kõikplaani ülejäägid plaanis osalejate heaks isegi siis, kui hüvitise suurendamineei ole veel ametlikult kinnitatud (sellest tulenev kohustuse suurenemine onkindlustusmatemaatiline kahjum, mitte möödunud tööalase teenistuse kulutus, vtparagrahv 85(b));

Artikkel jätkub pärast reklaami

d) garanteeritud hüvitiste suurendamine, kui uusi hüvitisivõi endiste suurendamisi ei esine ja töövõtjad täidavad garanteerimisetingimusi (möödunud tööalase teenistuse kulutust ei ole, sest hüvitistehinnangulised kulud kajastati jooksva tööalase teenistuse kulutusena sel ajal,kui tööd tehti); ja

Artikkel jätkub pärast reklaami

e) edaspidise tööalase teenistuse eest saadavaid hüvitisikahandavate plaani muudatuste mõju (piiramine).
99. Ettevõte kehtestab möödunud tööalase teenistuse kulutusteamortisatsioonikava, kui hüvitisi kehtestatakse või kui neid muudetakse. Ei oleotstarbekas pidada üksikasjalikku arvestust sellise amortisatsioonikavaedaspidiste muudatuste kindlaksmääramise ja rakendamise üle. Pealegi on sellinemõju tõenäoliselt oluline üksnes plaani piiramise või kohustuse täitmisekorral. Seetõttu muudab ettevõte möödunud tööalase teenistuse kulutusteamortisatsioonikava üksnes plaani piiramise või kohustuse täitmise korral.

Artikkel jätkub pärast reklaami

100. Kui ettevõte vähendab olemasoleva kindlaksmääratud hüvitistegaplaani kohaselt makstavaid hüvitisi, kajastatakse sellest tulenevatkindlaksmääratud hüvitiste kohustise vähenemist (negatiivse) möödunud tööalaseteenistuse kulutusena sellise keskmise perioodi jooksul, mis kulub hüvitistevähendatud osa garanteerimiseks.
101. Kui ettevõte vähendab teatavaid olemasolevakindlaksmääratud hüvitistega plaani kohaselt makstavaid hüvitisi ja samal ajalsuurendab samadele töövõtjatele muid plaani kohaselt makstavaid hüvitisi,käsitab ettevõte seda muudatust ühekordse netomuutusena.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kajastamine ja mõõtmine: plaani varad

Artikkel jätkub pärast reklaami

Plaani varade õiglane väärtus
102. Plaani varade õiglast väärtust vähendatakse paragrahvi54 kohaselt bilansis kajastatava summa kindlaksmääramisel. Kui turuhind puudub,leitakse plaani varade õiglane väärtus hinnangulisena; näiteks diskonteeridesoodatavad tulevased rahavood, kasutades diskontomäära, mis võtab arvesse niiplaani varadega kui ka nende lunastustähtajaga seotud riski või nende varadeoodatavat võõrandamiskuupäeva (või, kui neil lunastustähtaeg puudub, siisvastava kohustuse täitmiseni eeldatavalt kuluva aja pikkust).

Artikkel jätkub pärast reklaami

103. Plaani varade hulka ei kuulu aruandvalt ettevõtteltfondile tähtaegselt tasumata sissemaksed, samuti ettevõtte poolt emiteeritudmittevõõrandatavad finantsinstrumendid, mida haldab fond. Plaani varasidvähendavad kõik fondi kohustised, mis ei ole seotud töövõtja hüvitistega,näiteks kauplemisega seotud võlgnevused, muud kohustised jatuletisinstrumentidest tulenevad kohustised.

Artikkel jätkub pärast reklaami

104. Kui plaani varade hulka kuuluvad nõuetekohasedkindlustuslepingud, mis summade ja tähtaegade poolest vastavad täpseltkõikidele plaani kohaselt makstavate hüvitistele või osale neist, käsitletakseselliste kindlustuslepingute õiglase väärtusena vastavate kohustustenüüdisväärtust, nii nagu kirjeldatud paragrahvis 54 (vähendades seda vajalikulmääral, kui kindlustuslepingu kohaselt saada olevad summad ei kuulu tasumiseletäies ulatuses).
Kompensatsioonid

Artikkel jätkub pärast reklaami

104A. Siis ja ainult siis, kui on praktiliselt kindel, etteine pool hüvitab mõningad või kõik kindlaksmääratud hüvitistega plaanitäitmiseks vajalikud kulutused, peab ettevõte kajastama oma kompensatsioonisaamise õiguse eraldi varana. Ettevõte peab sellist vara mõõtma õiglasesväärtuses. Igas muus suhtes peab ettevõte sellist vara käsitlema samamoodi, kuimuid plaani varasid. Kindlaksmääratud hüvitistega plaaniga seotud kulutusedvõib kasumiaruandes esitada kompensatsioonina kajastatud summa võrraväiksemana.
104B. Mõnikord võib ettevõte pöörduda mõnede või kõigikindlaksmääratud hüvitistega plaani täitmiseks vajalike kulutuse hüvitamiseksteise poole, näiteks kindlustusandja poole. Paragrahvis 7 määratletudnõuetekohased kindlustuslepingud on plaani varad. Ettevõte käsitlebnõuetekohaseid kindlustuslepinguid samamoodi kui kõiki muid plaani varasid ningparagrahvi 104A ei kohaldata (vt paragrahvid 39–42 ja 104).

Artikkel jätkub pärast reklaami

104C. Kui kindlustusleping ei ole nõuetekohane, ei ole seeplaani vara. Selliseid juhtumeid käsitleb paragrahv 104A: ettevõte kajastabkindlustuslepinguga ette nähtud kompensatsiooni saamise õigust eraldi varananing seda ei arvata maha paragrahvi 54 kohaselt kajastatava kindlaksmääratudhüvitiste kohustise kindlaksmääramisel; igas muus suhtes käsitleb ettevõtesellist vara samamoodi kui plaani varasid. Eelkõige suurendatakse(vähendatakse) paragrahvi 54 kohaselt kajastatud kindlaksmääratud hüvitistekohustist selles ulatuses, milles kindlaksmääratud hüvitiste võlast ja sellegaseotud kompensatsiooni saamise õigusest tulenevate kindlustusmatemaatilistekasumite (kahjumite) kumulatiivne netomäär jääb kajastamata vastavaltparagrahvidele 92 ja 93. Paragrahvis 120(c)(vii) nõutakse, et ettevõtekirjeldaks finantsaruandes lühidalt kompensatsiooni saamise õiguse ja vastavakohustuse vahelist sidet.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Paragrahve 104A–C illustreeriv näide
Kohustuse nüüdisväärtus <_o3a_p />1 241 <_o3a_p />Kajastamata kindlustusmatemaatilised kasumid <_o3a_p />17 <_o3a_p />Bilansis kajastatud kohustis <_o3a_p />1 258 <_o3a_p />Kindlustuslepingutest tulenevad õigused, mis summade ja tähtaegade poolest vastavad täpselt osale plaani kohaselt makstavatest hüvitistest.  Nende hüvitiste nüüdisväärtus on 1 092. <_o3a_p />1 092 <_o3a_p />

Artikkel jätkub pärast reklaami

 
Kajastamata kindlustusmatemaatilised kasumid summas 17 onkohustusest ja kompensatsiooni saamise õigusest tulenevatekindlustusmatemaatiliste kasumite kumulatiivsed netosummad.

Artikkel jätkub pärast reklaami

104D. Kui kompensatsiooni saamise õigus tulenebkindlustuslepingust, mis summade ja tähtaegade poolest vastab täpselt kõikideleplaani kohaselt makstavate hüvitistele või osale neist, käsitletakse sellistekompensatsiooni saamise õiguste õiglase väärtusena asjakohaste võlgadenüüdisväärtust, nii nagu kirjeldatud paragrahvis 54 (vähendades seda vajalikulmääral, kui kindlustuslepingu kohaselt saadaolevad summad ei kuulu tasumiseletäies ulatuses).

Artikkel jätkub pärast reklaami

Tulu plaani varadest
105. Eeldatav tulu plaani varadest on kasumiaruandeskajastatud kulude üks osa. Plaani varadest eeldatavalt saadava tulu ja tegelikusaadud tulu erinevus on kindlustusmatemaatiline kasum või kahjum; seearvestatakse kindlaksmääratud hüvitiste võlast tulenevatekindlustusmatemaatiliste kasumite ja kahjumite hulka selle netosumma kindlaksmääramisel,millega võrreldakse paragrahvis 92 sätestatud “koridori” 10%-lisi piire.

Artikkel jätkub pärast reklaami

106. Plaani varadest saadav eeldatav tulu põhineb perioodialguses kogu vastavate kohustuste kehtivusaja tulude suhtes valitsevatelturuootustel. Plaani varadest saadava eeldatava tulu puhul võetakse arvesseperioodi jooksul plaani varade õiglases väärtuses aset leidnud muudatusi seosesfondi tehtud tegelike sissemaksete ja fondist tegelikult väljamakstudhüvitistega.

Artikkel jätkub pärast reklaami

107. Määrates kindlaks plaani varadest saadavat eeldatavatja tegelikku tulu, arvab ettevõte maha eeldatavad halduskulud, välja arvatudneed, mis sisalduvad kohustuse mõõtmiseks kasutatavateskindlustusmatemaatilistes prognoosides.
Paragrahvi 106 illustreeriv näide

Artikkel jätkub pärast reklaami

1. jaanuaril 20X1 oli plaani varade õiglane väärtus 10000ja kajastamata kindlustusmatemaatiliste kasumite kumulatiivne netomäär 760. 30.juunil 20X1 maksti plaanist välja hüvitisi summas 1900 ja saadi sissemakseidsummas 4900. 31. detsembril 20X1 oli plaani varade õiglane väärtus 15000 jakindlaksmääratud hüvitiste kohustuse nüüdisväärtus 14792. Kohustusest tulenevkindlustusmatemaatiline kahjum aastal 20X1 oli 60.
1. jaanuaril 20X1 koostas aruandev ettevõte selle kuupäevaturuhindade alusel järgmised hinnangud:

Artikkel jätkub pärast reklaami

  <_o3a_p />(%) <_o3a_p />Intressi- ja dividenditulu fondi maksude maksmise järel <_o3a_p />9,25 <_o3a_p />Plaani varadest saadud realiseeritud ja realiseerimata tulu (pärast maksu) <_o3a_p />2,00 <_o3a_p />Halduskulud <_o3a_p />1,00 <_o3a_p />Eeldatav tasuvus <_o3a_p />10,25 <_o3a_p />

Artikkel jätkub pärast reklaami

Aastal 20X1 oli plaani varadest eeldatavalt saadav jategelikult saadud tulu järgmine:
10,25%-line tulu 12 kuu jooksul hoitud 10000-lt <_o3a_p />1 025 <_o3a_p />5%-line tulu kuue jooksul hoitud 3000-lt (vastab 10,25%-le aastatulule, arvestatuna kumulatiivselt iga kuue kuu järel) <_o3a_p />150 <_o3a_p />Eeldatav tulu plaani varadest aastal 20X1 <_o3a_p />1 175 <_o3a_p />Plaani varade õiglane väärtus 31. detsembril 20X1 <_o3a_p />15 000 <_o3a_p />Plaani varade õiglase väärtuse mahaarvamine 1. jaanuaril 20X1 <_o3a_p />(10 000) <_o3a_p />Saadud sissemaksete mahaarvamine <_o3a_p />(4900) <_o3a_p />Makstud hüvitiste lisamine <_o3a_p />1 900 <_o3a_p />Tegelik tulu plaani varadest <_o3a_p />2000 <_o3a_p />

Artikkel jätkub pärast reklaami

Plaani varadest eeldatavalt saadava tulu (1175) jategelikult saadud tulu (2000) erinevus on kindlustusmatemaatiline kasum 825.Seega on kajastamata kumulatiivsete kindlustusmatemaatiliste kasumite netomäär1525 (760 pluss 825 miinus 60). Paragrahvi 92 kohaselt seatakse “koridori”piirideks 1500 (suurem järgmistest:
(i) 10% 15000-st ja (ii) 10% 14792-st). Järgmisel aastal(20X2) kajastab ettevõte kasumiaruandes kindlustusmatemaatilise kasumina 25(1525 miinus 1500), mis jagatakse asjaomaste töövõtjate eeldatava töövõimeliseea pikkusega.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Aastal 20X2 plaani varadest saadav eeldatav tulu põhinebkuupäeval 1/1/X2 kogu vastavate kohustuste kehtivusajal tulude suhtesvalitsevatel turuootustel.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Äriühendused
108. Omandamisena liigitatavas äriühenduses kajastabettevõte töösuhte lõppemise järgsetest hüvitistest tulenevad varad jakohustised võla nüüdisväärtuses, millest on maha arvatud kõikide plaani varadeõiglane väärtus (vt IAS 22 “Äriühendused”). Võla nüüdisväärtus sisaldab kõikijärgmisi komponente, isegi siis, kui omandatud ettevõte ei ole neid veelomandamise kuupäeval kajastanud:

Artikkel jätkub pärast reklaami

a) enne omandamise kuupäeva tekkinudkindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid (olenemata sellest, kas needjäävad 10%-lise “koridori” sisse või mitte);
b) enne omandamise kuupäeva tekkinud möödunud tööalaseteenistuse kulutus, mis tuleneb hüvitiste muutmisest või plaanikastuselevõtust. ja

Artikkel jätkub pärast reklaami

c) summad, mida omandatud ettevõte ei ole kajastanudvastavalt paragrahvis 155(b) esitatud üleminekusätetele.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Piiramine ja kohustuste täitmine
109. Ettevõte peab kajastama kindlaksmääratud hüvitistegaplaani piiramisest või kohustuste täitmisest tulenevaid kasumeid või kahjumeidsiis, kui selline piiramine või kohustuste täitmine aset leiab. Piiramisest võikohustuste täitmisest tulenev kasum või kahjum peab hõlmama:

Artikkel jätkub pärast reklaami

a) kõiki kindlaksmääratud hüvitiste võla nüüdisväärtusemuutusi;

Artikkel jätkub pärast reklaami

b) kõiki plaani varade õiglase väärtuse muutusi;
c) kõiki kindlustusmatemaatilisi kasumeid ja kahjumeid ningmöödunud tööalase teenistuse kulutust, mida vastavalt paragrahvidele 92 ja 96ei ole varem kajastatud.

Artikkel jätkub pärast reklaami

110. Enne piiramise või kohustuste täitmise mõjukindlaksmääramist peab ettevõte mõõtma kohustuse suurust (ja sellega seotudplaani varasid, kui neid on), kasutades selle hetke kindlustusmatemaatilisiprognoose (sealhulgas turul valitsevad intressimäärasid ja muid valitsevaid turuhindu).
111. Piiramine toimub siis, kui ettevõte:

Artikkel jätkub pärast reklaami

a) on selgelt kohustunud oluliselt vähendama plaanigahõlmatud töövõtjate arvu; või

Artikkel jätkub pärast reklaami

b) muudab kindlaksmääratud hüvitistega plaani tingimusiselliselt, et oluline osa sel hetkel töötavate töövõtjate edaspidisesttööalasest teenistusest ei anna enam õigust hüvitisi saada või annab õigusesaada üksnes vähendatud hüvitisi.
Piiramine võib tuleneda üksikjuhtumist, nagu näiteks tehasesulgemine, tegevuse katkemine või plaani lõpetamine või peatamine. Sündmus on piisavaltoluline plaani suhtes piiramise rakendamiseks siis, kui piiramisest tulenevakasumi või kahjumi kajastamisel oleks finantsaruannetes oluline mõju.Piiramised on sageli seotud restruktureerimisega. Seetõttu käsitleb ettevõtepiiramist raamatupidamises samal ajal kui sellega seotud restruktureerimist.

Artikkel jätkub pärast reklaami

112. Kohustuste täitmine leiab aset siis, kui ettevõteastub tehingutesse, millega kaotatakse kõik kindlaksmääratud hüvitistega plaanikohaselt ette nähtud edaspidised juriidilised või faktilised kohustusedhüvitiste maksmiseks või osa neist, näiteks siis, kui plaani osalistele võinende osaliste nimel sooritatakse ühekordne rahaline väljamakse vastutasuksnende õiguse eest saada määratud töösuhte lõppemise järgseid hüvitisi.

Artikkel jätkub pärast reklaami

113. Mõnedel juhtudel omandab ettevõte kindlustuslepingu,et rahastada mõningaid või kõiki töövõtja hüvitisi, mis on seotud töövõtjatööalase teenistusega käesoleval ajal ja varem. Sellise lepingu võtmine ei olekohustuse täitmine, kui ettevõte säilitab juriidilise või faktilise kohustuse(vt paragrahv 39) maksta täiendavaid summasid siis, kui kindlustusselts eimaksa kindlustuslepingus sätestatud töövõtja hüvitisi. Paragrahvid 104A–Dkäsitlevad kindlustuslepingutega ette nähtud selliste kompensatsiooni saamiseõiguste kajastamist ja mõõtmist, mis ei ole plaani varad.
114. Koos piiramisega toimub kohustuse täitmine siis, kuiplaan lõpetatakse nii, et kohustus täidetakse ja plaan likvideeritakse. Plaanilõpetamine ei ole aga piiramine või kohustuse täitmine juhul, kui plaanasendatakse uue plaaniga, mis pakub olemuselt samasuguseid hüvitisi.

Artikkel jätkub pärast reklaami

115. Kui piiramine puudutab ainult mõningaid plaanigahõlmatud töövõtjaid või kui täidetakse üksnes osa kohustusest, sisaldab kasumvõi kahjum proportsionaalse osa varem kajastamata möödunud tööalase teenistusekulutusest ja kindlustusmatemaatilistest kasumitest ja kahjumitest (jaülekantavatest summadest, mis jäävad kajastamata vastavalt paragrahvile155(b)). Proportsionaalse osa suurus määratakse kindlaks kohustusenüüdisväärtuse suuruse põhjal enne ja pärast piiramist või kohustuse täitmist,välja arvatud juhul, kui asjaoludest tingituna on otstarbekam aluseks võttamidagi muud. Näiteks võib osutuda otstarbekaks kasutada plaani piiramisest võikohustuse täitmisest tulenevat kasumit kõigepealt selleks, et elimineeeridaselle plaaniga seotud kajastamata möödunud tööalase teenistuse kulutus.
Paragrahvi 115 illustreeriv näide

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ettevõte lõpetab ühe ärisegmendi tegevuse ja selle segmenditöövõtjad ei teeni enam hüvitisi. See on piiramine ilma kohustuse täitmiseta.Kasutades selle hetke kindlustusmatemaatilisi prognoose (kaasa arvatud turulvalitsevad intressimäärad ja muud valitsevad turuhinnad) vahetult ennepiiramist, on ettevõtte kindlaksmääratud hüvitiste kohustuse nüüdisväärtusenetomäär 1000, plaani varade õiglane väärtus 820 ja kajastamatakindlustusmatemaatiliste prognooside kumulatiivne netosumma 50. Ettevõterakendas käesolevat standardit esmakordselt aasta tagasi. See suurendaskohustiste netomäära 100 võrra, mida ettevõte otsustas kajastada viie aastajooksul (vt paragrahv 155(b)). Piiramine vähendab kohustuse nüüdisväärtusenetomäära 100 võrra, saades tulemuseks 900.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Varem kajastamata kindlustusmatemaatilistest kasumitest jaülekantavatest summadest 10% (100/1000) on seotud kohustuse selle osaga, miselimineeriti piiramise tõttu. Seega on piiramise mõju järgmine:
  <_o3a_p />Enne piiramist <_o3a_p />Piiramisest tulenev kasum <_o3a_p />Pärast piiramist <_o3a_p />Kohustuse nüüdisväärtuse netosumma <_o3a_p />1 000 <_o3a_p />(100) <_o3a_p />900 <_o3a_p />Plaani varade õiglane väärtus <_o3a_p />820 <_o3a_p />- <_o3a_p />820 <_o3a_p />  <_o3a_p />180 <_o3a_p />(100) <_o3a_p />80 <_o3a_p />Kajastamata kindlustusmatemaatilised kasumid <_o3a_p />50 <_o3a_p />(5) <_o3a_p />45 <_o3a_p />Kajastamata ülekantavad summad (100 x 4/5) <_o3a_p />(80) <_o3a_p />8 <_o3a_p />(72) <_o3a_p />Bilansis kajastatud kohustise netomäär <_o3a_p />150 <_o3a_p />(97) <_o3a_p />5 3 <_o3a_p />

Artikkel jätkub pärast reklaami

 
Esitusviis

Artikkel jätkub pärast reklaami

Saldeerimine

Artikkel jätkub pärast reklaami

116. Ettevõte peab saldeerima ühe plaani vara ja teiseplaani kohustuse siis ja ainult siis, kui:
a) ettevõttel on juriidiline õigus kasutada ühe plaaniülejääki teise plaani võlgade katteks; ja

Artikkel jätkub pärast reklaami

b) ettevõte kavatseb kohustusi täita netoarvestuses võisamaaegselt realiseerida ühe plaani ülejäägi ning täita teise plaani kohustuse.

Artikkel jätkub pärast reklaami

117. Tasaarvestuse kriteeriumid on samad, misfinantsinstrumente käsitlevad kriteeriumid standardis IAS 32“Finantsinstrumendid: avalikustamine ja esitamine”.
Pika- ja lühiajaliste elementide eristamine

Artikkel jätkub pärast reklaami

118. Mõned ettevõtted eristavad käibevara ja lühiajalisikohustisi põhivarast ja pikaajalistest kohustistest. Käesolev standard eisätesta, kas ettevõte peab eristama töösuhte lõppemise järgsetest hüvitistesttulenevate varade ja kohustiste lühi- ja pikaajalisi elemente või mitte.
Töösuhte lõppemise järgsete hüvitiste finantskomponendid

Artikkel jätkub pärast reklaami

119. Käesolev standard ei sätesta, kas ettevõte peabesitama jooksva tööalase teenistuse kulutuse, intressikulu ja eeldatava tuluplaani varadest kasumiaruande ühe tulu- või kulukirje komponentidena või mitte.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Avalikustatav informatsioon
120. Ettevõte peab avalikustama järgmise informatsioonikindlaksmääratud hüvitistega plaanide kohta:

Artikkel jätkub pärast reklaami

a) ettevõtte arvestusmeetodid kindlustusmatemaatilistekasumite ja kahjumite kajastamiseks;

Artikkel jätkub pärast reklaami

b) plaani liigi üldkirjeldus;
c) bilansis kajastatud varade ja kohustiste võrdlus, missisaldab vähemalt:

Artikkel jätkub pärast reklaami

i) täielikult rahastamata kindlaksmääratud hüvitistekohustuse nüüdisväärtust bilansipäeval;
ii) täielikult või osaliselt rahastamata kindlaksmääratudhüvitiste kohustuste nüüdisväärtust bilansipäeval (enne plaani varademahaarvamist);

Artikkel jätkub pärast reklaami

iii) kõikide plaani varade õiglast väärtust bilansipäeval;

Artikkel jätkub pärast reklaami

iv) bilansis kajastamata kindlustusmatemaatiliste kasumiteja kahjumite netosummasid (vt paragrahv 92);
v) bilansis veel kajastamata möödunud tööalase teenistusekulutust (vt paragrahv 96);

Artikkel jätkub pärast reklaami

vi) kõiki summasid, mis ei ole kajastatud varanaparagrahvis 58(b) sätestatud ülempiiri tõttu;

Artikkel jätkub pärast reklaami

vii) paragrahvi 104A kohaselt varana kajastatudkompensatsiooni saamise õiguste õiglast väärtust bilansipäeval (koos lühikesekirjeldusega kompensatsiooni saamise õiguse ja sellega seotud kohustusevahelise seose kohta); ja
viii) muid bilansis kajastatud summasid;

Artikkel jätkub pärast reklaami

d) plaani varade õiglases väärtuses sisalduvad summadjärgmiste komponentide kohta:
i) kõik aruandva ettevõtte finantsinstrumentide liigid; ja

Artikkel jätkub pärast reklaami

ii) kogu aruandva ettevõtte kasutuses olev kinnisvara võimuu vara;

Artikkel jätkub pärast reklaami

e) võrdlus, mis näitab bilansis kajastatud kohustise (võivara) netosumma muutusi perioodi jooksul;
f) kasumiaruandes kajastatud kulude kogusumma kõikidejärgmiste komponentide kohta ja kasumiaruande kirjed, kus need sisalduvad:

Artikkel jätkub pärast reklaami

i) jooksva tööalase teenistuse kulutus;

Artikkel jätkub pärast reklaami

ii) intressikulu;
iii) eeldatav tulu plaani varadest;

Artikkel jätkub pärast reklaami

iv) eeldatav tulu paragrahvi 104A kohaselt varanakajastatud kompensatsiooni saamise õigusest;
v) kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid;

Artikkel jätkub pärast reklaami

vi) möödunud tööalase teenistuse kulutus; ja

Artikkel jätkub pärast reklaami

vii) piiramise või kohustuse täitmise mõju;
g) plaani varadest saadud tegelik tulu, samuti paragrahvi104A kohaselt varana kajastatud kompensatsiooni saamise õigusest saadud tegeliktulu; ja

Artikkel jätkub pärast reklaami

h) bilansipäeval kasutuseleolevad kindlustusmatemaatilisedprognoosid, vajaduse korral muu hulgas järgmine:

Artikkel jätkub pärast reklaami

i) diskontomäärad;
ii) kõikide plaani varade eeldatavad tulumääradfinantsaruannetes esitatud aruandeperioodide lõikes;

Artikkel jätkub pärast reklaami

iii) paragrahvi 104A kohaselt kõikide varana kajastatudkompensatsiooni saamise õiguste eeldatavad tulumäärad finantsaruannetesesitatud perioodide lõikes;
iv) eeldatavad palgatõusumäärad (ja indeksite või muudeselliste muutujate muutused, mis on plaani formaalsete või faktilistetingimustega määratud hüvitiste edaspidise suurendamise aluseks);

Artikkel jätkub pärast reklaami

v) suundumused arstiabi maksumuses; ja

Artikkel jätkub pärast reklaami

vi) muud olulised kasutatud kindlustusmatemaatilisedprognoosid.
Ettevõte peab esitama kõik kindlustusmatemaatilisedprognoosid absoluutmäärades (näiteks absoluutsete protsentidena) ja mitteüksnes erinevate protsendimäärade või muude muutujate vahena.

Artikkel jätkub pärast reklaami

121. Paragrahvis 120(b) nõutakse plaani liigiüldkirjeldust. Selline kirjeldus eristab näiteks kindlasummalisel palgalpõhinevaid pensioniplaane lõplikul palgal põhinevatest pensioniplaanidest jatöösuhte lõppemise järgsetest arstiabiplaanidest. Üksikasjalikumaid andmeid einõuta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

122. Kui ettevõttel on rohkem kui üks kindlaksmääratudhüvitistega plaan, võib andmed esitada kokkuvõtlikult, iga plaani kohta eraldivõi rühmitatuna nii nagu peetakse otstarbekaks. Võib osutuda otstarbekakseristada rühmi näiteks järgmiste kriteeriumide alusel:
a) plaanide geograafiline asukoht, näiteks kodumaiste javälismaiste plaanide eristamine; või

Artikkel jätkub pärast reklaami

b) selle alusel, kas plaanid sisaldavad oluliselt erinevaidriske, näiteks eristades kindlasummalisel palgal põhinevaid pensioniplaanelõplikul palgal põhinevatest plaanidest ja töösuhte lõppemise järgsetestarstiabiplaanidest.
Kui ettevõte avalikustab andmed mitme plaani kohtakokkuvõtlikult, siis tuleb need andmed esitada kaalutud keskmistena võisuhteliselt  kitsaste  vahemikena.

Artikkel jätkub pärast reklaami

123. Paragrahvis 30 nõutakse täiendavaid andmeid sellistemitut tööandjat hõlmavate plaanide kohta, mida käsitletakse kindlaksmääratudhüvitistega plaanidena.

Artikkel jätkub pärast reklaami

124. Kui IAS 24 “Seotud osapooli käsitleva informatsiooniavalikustamine” seda nõuab, avalikustab ettevõte informatsiooni:
a) tehingute kohta seotud osapoolte ja töösuhte lõppemisejärgsete hüvitiste plaanide vahel; ning

Artikkel jätkub pärast reklaami

b) juhtivpersonali liikmete töösuhte lõppemise järgsetehüvitiste kohta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

125. Kui IAS 37 “Eraldised, tingimuslikud kohustised jatingimuslikud varad” seda nõuab, avalikustab ettevõte informatsiooni töösuhtelõppemise järgsete hüvitiste kohustusest tulenevate tingimuslike kohustistekohta.
MUUD PIKAAJALISED TÖÖVÕTJA HÜVITISED

Artikkel jätkub pärast reklaami

126. Muud pikaajalised töövõtja hüvitised on näiteks:
a) pikaajalised kompenseeritavad puudumised, näitekspikaajalise töötamise eest antav puhkus või õppejõu puhkus teadustööks;

Artikkel jätkub pärast reklaami

b) tähtpäevadega seotud hüvitised või muud pikaajalisetöötamisega seotud hüvitised;

Artikkel jätkub pärast reklaami

c) pikaajalised invaliidsushüvitised;
d) kasumiosalus ja boonused, mis  kuuluvad maksmisele12 kuu või pikema aja jooksul pärast selle perioodi lõppu, mil töövõtjaasjakohast tööalast teenust osutas; ja

Artikkel jätkub pärast reklaami

e) edasilükatud kompensatsioonid, mida makstakse 12 kuu võipikema aja jooksul alates selle perioodi lõpust, mil see välja teeniti;

Artikkel jätkub pärast reklaami

127. Üldjuhul ei kaasne muude pikaajaliste töövõtjahüvitiste mõõtmisega samal määral ebakindlust kui töösuhte lõppemise järgsetehüvitiste mõõtmisega. Lisaks sellele tekitab muude pikaajaliste töövõtjahüvitiste kasutuselevõtt või nende muutmine harva olulisi möödunud tööalaseteenistuse kulutusi. Neil põhjustel nõuab käesolev standard muude pikaajalistetöövõtja hüvitiste arvestamisel lihtsustatud meetodi kasutamist. See meetoderineb töösuhte lõppemise järgsete hüvitiste arvestamise meetodist järgmiselt:
a) kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumidkajastatakse kohe ja “koridori” ei kohaldata; ja

Artikkel jätkub pärast reklaami

b) kõik möödunud tööalase teenistuse kulutused kajastataksekohe.
Kajastamine ja mõõtmine

Artikkel jätkub pärast reklaami

128. Muude pikaajaliste töövõtja hüvitiste kohustisenakajastatud summa peab olema järgmiste summade neto kogusumma:

Artikkel jätkub pärast reklaami

a) kindlaksmääratud hüvitiste kohustuse nüüdisväärtusbilansipäeval (vt paragrahv 64);
b) miinus selliste plaani varade (kui neid on) õiglaneväärtus bilansipäeval, millest tulenevad kohustused tuleb täita otseselt (vtparagrahvid 102–104).

Artikkel jätkub pärast reklaami

Selle kohustise mõõtmisel peab ettevõte kohaldamaparagrahve 49–91, välja arvatud paragrahvid 54 ja 61. Kompensatsiooni saamiseõiguse kajastamisel ja mõõtmisel peab ettevõte kohaldama paragrahvi 104A.

Artikkel jätkub pärast reklaami

129. Muude pikaajaliste töövõtja hüvitiste puhul peabettevõte kajastama järgmiste summade neto kogusumma kuluna või (vastavalt paragrahvile58) tuluna, välja arvatud selles ulatuses, milles mõni muu rahvusvahelineraamatupidamisstandard nõuab või lubab arvestada vara soetusmaksumuse hulka:
a) jooksva tööalase teenistuse kulutuse (vt paragrahvid63–91);

Artikkel jätkub pärast reklaami

b) intressikulu (vt paragrahv 82);
c) eeldatava tulu kõikidest plaani varadest (vt paragrahvid105–107) ja kõikidest varana kajastatud kompensatsiooni saamise õigustest (vtparagrahv 104A);.

Artikkel jätkub pärast reklaami

d) kindlustusmatemaatilisi kasumeid ja kahjumeid, midakõiki tuleb kajastada kohe;

Artikkel jätkub pärast reklaami

e) möödunud tööalase teenistuse kulutusi, mida kõiki tulebkajastada kohe; ja
f) mis tahes piiramiste või kohustuste täitmise mõju (vtparagrahvid 109 ja 110).

Artikkel jätkub pärast reklaami

130. Muude pikaajaliste töövõtja hüvitiste üks vorm onpikaajalised invaliidsushüvitised. Kui hüvitise määr sõltub tööalase teenistusepikkusest, tekib kohustus tööalase teenuse osutamisel. Selle kohustusemõõtmisel võetakse arvesse, kui tõenäoline on väljamaksmine ja kui pika ajajooksul väljamaksmine eeldatavalt peab toimuma. Kui hüvitise suurus onkõikidele invaliidistunud töövõtjaile ühesugune, olenemata tööalase teenistusekestusest, kajastatakse nende hüvitiste eeldatav maksumus siis, kui pikaajalistinvaliidsust põhjustav juhtum aset leiab.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Avalikustatav informatsioon
131. Kuigi käesolevas standardis ei nõuta eraldi andmeteavalikustamist muude pikaajaliste töövõtja hüvitiste kohta, võivad muudrahvusvahelised raamatupidamisstandardid avalikustamist nõuda, näiteks siis,kui kõnealustest hüvitistest tulenevad kulud on sellise suuruse, olemuse võiesinemissagedusega, et andmete avalikustamine on oluline ettevõtte sellearuandeperioodi majandustulemuse selgitamiseks (vt IAS 8 “Perioodi puhaskasumvõi -kahjum, rängad vead ja muutused arvestusmeetodites”).  Kui IAS 24“Seotud osapooli käsitleva informatsiooni avalikustamine” seda nõuab,avalikustab ettevõte informatsiooni juhtivpersonali liikmete muude pikaajalistetöövõtja hüvitiste kohta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

TÖÖSUHTE LÕPETAMISE HÜVITISED
132. Käesolev standard käsitleb töösuhte lõpetamisehüvitisi muudest töövõtja hüvitistest eraldi, kuna sündmus, mis tekitabkohustuse, on töösuhte lõpetamine, mitte töövõtja tööalane teenistus.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kajastamine

Artikkel jätkub pärast reklaami

133. Ettevõte peab kajastama töösuhte lõpetamise hüvitisikohustisena ja kuluna siis ja ainult siis, kui ettevõte on selgelt kohustunud:
a) lõpetama töösuhte töövõtja või töövõtjate rühmaga ennetavapärast pensionilejäämise kuupäeva; või

Artikkel jätkub pärast reklaami

b) pakkuma töösuhte lõpetamise hüvitisi, et soodustadavabatahtlikku töölt lahkumist.

Artikkel jätkub pärast reklaami

134. Ettevõte on selgelt kohustunud töösuhte lõpetama siisja ainult siis, kui ettevõttel on olemas üksikasjalik formaalne kava töösuhtelõpetamiseks ning kui ettevõttel ei ole reaalselt võimalik sellest taganeda.Üksikasjalik kava peab hõlmama vähemalt järgmist:
a) selliste töövõtjate asukoht, funktsioon ja hinnangulinearv, kelle tööalane teenistus kavatsetakse lõpetada;

Artikkel jätkub pärast reklaami

b) töösuhte lõpetamise hüvitiste suurused igaametikoha või tegevusala lõikes;

Artikkel jätkub pärast reklaami

ja
c) plaani rakendamise aeg. Rakendamine peab algamavõimalikult peatselt ja peab toimuma nii kiiresti, et oluliste muutustetekkimine plaani ei oleks tõenäoline.

Artikkel jätkub pärast reklaami

135. Ettevõttel võib olla kohustus teha töövõtjale töösuhtelõpetamisel väljamakseid (või pakkuda muid hüvitisi) vastavalt seadustele,töövõtjate või nende esindajatega sõlmitud lepingutele või muudelekokkulepetele või faktilisele kohustusele, mis põhineb senisel äritegevusepraktikal, või tingituna soovist käituda õiglaselt.  Kõnealused maksed ontöösuhte lõpetamise hüvitised. Töösuhte lõpetamise hüvitised on enamastiühekordsed väljamaksed, kuid sisaldavad mõnikord ka:
a) pensionihüvitiste või muude töösuhte lõppemise järgsetehüvitiste suurendusi kas kaudselt töövõtja hüvitiste plaani kaudu või otseselt.ja

Artikkel jätkub pärast reklaami

b) palka kuni kindlaksmääratud etteteatamisperioodi lõpuni,kui töövõtja ei osuta edaspidi ettevõttele majanduslikku kasu toovaidtööalaseid teenuseid.

Artikkel jätkub pärast reklaami

136. Mõningaid töövõtja hüvitisi tuleb maksta olenematapõhjusest, miks töövõtja töölt lahkub. Selliste hüvitiste maksmine on kindel(eeldades, et teatavad garanteerimist või minimaalset teenistust käsitlevadtingimused on täidetud), kuid nende väljamaksmise aeg ei ole kindel. Kuigiselliseid hüvitisi käsitletakse mõningates riikides töösuhte lõpetamisekompensatsioonidena või lisahüvistena, on pigem tegemist töösuhte lõppemisejärgsete hüvitistega, mitte töösuhte lõpetamise hüvitistega, ja ettevõtearvestab neid töösuhte lõppemise järgsete hüvitistena. Mõned ettevõtted pakuvadtöövõtja vabatahtliku töösuhte lõpetamise korral väiksemat hüvitist (sisuliselttöösuhte lõppemise järgset hüvitist), kui ettevõtte algatusel toimuva mittevabatahtlikutöösuhte lõpetamise korral. Täiendav hüvitis, mida makstakse mittevabatahtlikutöösuhte lõpetamise korral, on töösuhte lõpetamise hüvitis.
137. Töösuhte lõpetamise hüvitised ei anna ettevõtteletulevast majanduslikku kasu ning neid kajastatakse kohe kuluna.

Artikkel jätkub pärast reklaami

138. Töösuhte lõpetamise hüvitiste kajastamisel võibettevõte arvesse võtta ka pensionihüvitiste või muude töövõtja hüvitistepiiramisi (vt paragrahv 109).

Artikkel jätkub pärast reklaami

Mõõtmine
139. Kui töösuhte lõpetamise hüvitiste maksetähtaeg saabubenam kui 12 kuud pärast bilansipäeva, tuleb need diskonteerida kasutadesparagrahvis 78 kindlaksmääratud diskontomäära.

Artikkel jätkub pärast reklaami

140. Kui on tehtud pakkumine eesmärgiga soodustadavabatahtlikku töölt lahkumist, tuleb töösuhte lõpetamise hüvitiste mõõtmisealuseks võtta töövõtjate arv, kes selle pakkumise eeldatavalt vastu võtavad.
Avalikustatav informatsioon

Artikkel jätkub pärast reklaami

141. Kui selliste töövõtjate arv, kes võtavad vastupakutavad töösuhte lõpetamise hüvitised, ei ole selge, on tegemist tingimuslikukohustisega. Lähtuvalt standardi IAS 37 “Eraldised, tingimuslikud kohustised jatingimuslikud varad” nõuetest, avalikustab ettevõte informatsiooni tingimuslikekohustiste kohta, välja arvatud juhul, kui selle tasumine ei ole tõenäoline.

Artikkel jätkub pärast reklaami

142. Lähtuvalt standardi IAS 8 “Perioodi puhaskasum või-kahjum, rängad vead ja muutused arvestusmeetodites" nõuetest, avalikustabettevõte kulu olemuse ja suuruse siis, kui see on sellise suuruse, olemuse võiesinemissagedusega, et nende andmete avaldamine on oluline ettevõtte selleperioodi majandustulemuse selgitamiseks. Töösuhte lõpetamise hüvitised võivadkaasa tuua kulu, mis tuleb avalikustada, et seda nõuet täita.
143. Juhtudel, mil IAS 24 “Seotud osapooli käsitlevainformatsiooni avalikustamine” seda nõuab, avalikustab ettevõte informatsioonijuhtivpersonali liikmetele makstavate töösuhte lõpetamise hüvitiste kohta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

OMAKAPITALIPÕHISED HÜVITISED

Artikkel jätkub pärast reklaami

144. Omakapitalipõhised hüvitised hõlmavad järgmises vormisesinevaid hüvitisi:
a) aktsiad, aktsiaoptsioonid ja muudomakapitaliinstrumendid, mis antakse töövõtjatele alla sellist õiglastväärtust, millega need oleks antud kolmandatele isikutele; ja

Artikkel jätkub pärast reklaami

b) rahalised maksed, mille suurus sõltub aruandva ettevõtteaktsiate edaspidisest turuhinnast.
Kajastamine ja mõõtmine

Artikkel jätkub pärast reklaami

145. Käesolevas standardis ei sätestata omakapitalipõhistehüvitiste kajastamise ja mõõtmise nõudeid.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Avalikustatav informatsioon
146. Alljärgnevalt esitatud avalikustamisnõuded on mõeldudselleks, et võimaldada finantsaruannete kasutajatel hinnata omakapitalipõhistehüvitiste mõju ettevõtte finantsseisundile, majandustulemustele jarahavoogudele. Omakapitalipõhised hüvitised võivad mõjutada:

Artikkel jätkub pärast reklaami

a) ettevõtte finantsseisundit, nõudes ettevõtteltomakapitaliinstrumentide väljalaskmist või finantsinstrumentide konverteerimistnäiteks siis, kui aktsiaoptsioonid kuuluvad töövõtjate või töövõtja hüvitisteplaanidesse või kui nad on osaliselt täitnud hüvitiste garanteerimisnõudeid,mis võimaldavad neil tulevikus aktsiaoptsioone omandada; ning

Artikkel jätkub pärast reklaami

b) ettevõtte majandustulemust ja rahavoogusid, vähendadessularaha hulka või muid töövõtja hüvitisi, mida ettevõte pakub oma töövõtjatelevastutasuks osutatud tööalaste teenuste eest.
147. Ettevõte peab avalikustama:

Artikkel jätkub pärast reklaami

a) omakapitalipõhiste hüvitiste plaanide olemuse jatingimused (kaasa arvatud garanteerimissätted);
b) omakapitalipõhiste hüvitiste plaanide arvestusmetoodika;

Artikkel jätkub pärast reklaami

c) finantsaruannetes kajastatud summad omakapitalipõhistehüvitiste plaanide kohta;

Artikkel jätkub pärast reklaami

d) aruandeperioodi alguses ja lõpus omakapitalipõhistehüvitiste plaanide (ja aktsiaoptsioonide korral töövõtjate) valduses olevateettevõte omakapitaliinstrumentide arvu ja tingimused (kaasa arvatud vajadusekorral dividendid ja hääleõigus, konverteerimisõigused, täitmiskuupäevad,täitmishinnad ja aegumistähtajad). Tuleb  ära näidata, millises ulatuseson töövõtjate õigused neile instrumentidele garanteeritud perioodi alguses jalõpus;
e) aruandeperioodi jooksul omakapitalipõhiste hüvitisteplaanidele või töövõtjatele väljastatud ettevõte omakapitaliinstrumentide (võiomakapitalipõhiste hüvitiste plaani kohaselt töövõtjatele jagatud omakapitaliinstrumentide)arvu ja tingimused (kaasa arvatud vajaduse korral dividendid ja hääleõigus,konverteerimisõigused, täitmiskuupäevad, täitmishinnad ja aegumistähtajad) ningomakapitalipõhiste hüvitiste plaanist või töövõtjatelt saadud võimaliku tasuõiglase väärtuse;

Artikkel jätkub pärast reklaami

f) aruandeperioodi jooksul omakapitalipõhiste hüvitisteplaani alusel täitmisele pööratud aktsiaoptsioonide arvu, täitmiskuupäevad jatäitmishinnad;

Artikkel jätkub pärast reklaami

g) omakapitalipõhiste hüvitiste plaanide või nende aluseltöövõtjatele kuuluvate selliste aktsiaoptsioonide arvu, mille täitmistähtaeg onperioodi jooksul möödunud; ja
h) selliste laenude või tagatiste summa ja põhitingimused,mille aruandev asutus on väljastanud omakapitalipõhiste hüvitiste plaanile võiselle nimel.

Artikkel jätkub pärast reklaami

148. Ettevõte peab avalikustama ka:
a) omakapitalipõhiste hüvitiste plaani kuuluvate ettevõtteenda omakapitaliinstrumentide (välja arvatud aktsiaoptsioonid) õiglase väärtusearuandeperioodi alguses ja lõpus; ning

Artikkel jätkub pärast reklaami

b) aruandeperioodi jooksul ettevõtte pooltomakapitalipõhiste hüvitiste plaanidele või töövõtjatele väljastatudomakapitaliinstrumentide (välja arvatud aktsiaoptsioonid) õiglase väärtuse võiomakapitalipõhiste hüvitiste plaanide poolt töövõtjatele väljastatudomakapitaliinstrumentide (välja arvatud aktsiaoptsioonid) õiglase väärtuseväljastamiskuupäeval.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kui omakapitaliinstrumentide (välja arvatudaktsiaoptsioonid) õiglase väärtuse määramine ei ole otstarbekohane, tuleb seeasjaolu avalikustada.
149. Kui ettevõttel on rohkem kui üks omakapitalipõhistehüvitiste plaan, võib andmed esitada kokkuvõtlikult, iga plaani kohta eraldivõi rühmitatuna nii nagu peetakse kõige otstarbekamaks, et hinnata ettevõttekohustusi selliste plaanide alusel omakapitaliinstrumentide väljastamiseks janende kohustuste muudatusi käesoleva aruandeperioodi jooksul. Sellistesrühmitustes võib eristada näiteks asjaomaste töövõtjate gruppide asukohta jatöökogemust. Kui ettevõte esitab mitme plaani kohta kokkuvõtlikud andmed, siistuleb need esitada kaalutud keskmistena või suhteliselt kitsaste vahemikena.

Artikkel jätkub pärast reklaami

150. Kui ettevõte on töövõtjatele või omakapitalipõhistehüvitiste plaanidele väljastanud aktsiaoptsioone, võib andmed esitadakokkuvõtlikult, iga plaani kohta eraldi või rühmitatuna nii nagu peetakse kõigeotstarbekamaks, et hinnata väljastatavate aktsiate arvu ja väljastamisaega ningselle tulemusel saadavat rahasummat. Näiteks võib osutuda otstarbekaks eristadann "väärtusetuid" (“out-of -the-money”) optsioone (kustäitmishind ületab käesoleva aja turuhinna) "väärtust omavatest" (“in-the-money”)optsioonidest (kus käesoleva aja turuhind ületab täitmishinna). Lisaks sellelevõib osutuda otstarbekaks rühmitada andmeid nii, et ei ühendata optsioone,mille täitmishind ja täitmiskuupäev on väga erinevad.

Artikkel jätkub pärast reklaami

151. Paragrahvides 147 ja 148 nõutud andmed on mõeldudkäesoleva standardi eesmärkide täitmiseks. Standardi IAS 24 “Seotud osapoolikäsitleva informatsiooni avalikustamine” nõuete täitmiseks võidakse nõudatäiendavaid andmeid, kui ettevõte:
a) annab omakapitalipõhiseid hüvitisi juhtivpersonaliliikmetele;

Artikkel jätkub pärast reklaami

b) ) annab omakapitalipõhiseid hüvitisi ettevõtteemaettevõtte poolt emiteeritud instrumentidena; või
c) astub tehingutesse selliste seotud osapoolte vahel,kellel on seotud omakapitalipõhiste hüvitiste plaanid;

Artikkel jätkub pärast reklaami

152. Kuna omakapitalipõhiste hüvitiste plaanide suhtes eiole üksikasjalikke kajastamis- ja mõõtmisnõudeid, on finantsaruannetekasutajatel kasulik teada andmeid sellistes plaanides kasutatudfinantsinstrumentide õiglase väärtuse kohta. Kuna aga ei ole üksmeeltsaavutatud küsimuses, milline oleks kohaseim viis aktsiaoptsioonide õiglaseväärtuse määramiseks, ei nõua käesolev standard nende õiglase väärtuseesitamist.

Artikkel jätkub pärast reklaami

ÜLEMINEKUSÄTTED
153. Käesolev osa sätestab kindlaksmääratud hüvitistegaplaani käsitlemine üleminekuperioodil. Kui ettevõte käesoleva standardiesmakordselt muude töövõtja hüvitiste suhtes kasutusele võtab, kohaldab tastandardit IAS 8 “Perioodi puhaskasum või -kahjum, rängad vead ja muutusedarvestusmeetodites”.

Artikkel jätkub pärast reklaami

154. Käesolev standardi esmasel rakendamisel peab ettevõtemäärama oma kindlaksmääratud hüvitistega plaanide üleminekukohustise selkuupäeval järgmiselt:

Artikkel jätkub pärast reklaami

a) kohustuse nüüdisväärtus kasutuselevõtu päeval (vtparagrahv 64);
b) miinus selliste plaani varade (kui neid on) õiglaneväärtus esmase rakendamisekuupäeval, millest tulenevad kohustused tuleb täitaotseselt (vt paragrahvid 102–104);

Artikkel jätkub pärast reklaami

c) miinus kõik möödunud tööalase teenistuse kulutusedvastavalt paragrahvile 96, mis tuleb kajastada hilisematel aruandeperioodidel.
155. Kui üleminekukohustis on suurem kui kohustis, misoleks samal kuupäeval kajastatud ettevõtte varasema arvestusmeetodi kohaselt,peab ettevõte tegema tühistamatu otsuse kajastada seda suurenemist osana omakindlaksmääratud hüvitiste kohustisest vastavalt paragrahvile 54:

Artikkel jätkub pärast reklaami

a) vastavalt standardile IAS 8 “Perioodi puhaskasum või-kahjum, rängad vead ja muutused arvestusmeetodites” kohe või

Artikkel jätkub pärast reklaami

b) kuluna lineaarselt kuni viie aasta jooksul alatesstandardi esmasest rakendamisest. Kui ettevõte valib variandi b, peab ta:
i) bilansis kajastatud varade mõõtmisel kohaldama paragrahvis58(b) kirjeldatud ülempiiri;

Artikkel jätkub pärast reklaami

ii) avalikustama igal bilansipäeval:

Artikkel jätkub pärast reklaami

1) kajastamata suurenemise summa ja 2) kõnealusel perioodilkajastatud summa;
iii) piirama edaspidiste kindlustusmatemaatiliste kasumite(aga mitte negatiivse möödunud tööalase teenistuse kulutuse) kajastamistjärgmiselt: Kui kindlustusmatemaatiline kasum tuleb kajastada vastavaltparagrahvidele 92 ja 93, peab ettevõte kajastama selle kindlustusmatemaatilisekasumi üksnes selles ulatuses, milles  kajastamata kindlustusmatemaatilistekasumite kumulatiivne netosumma (enne selle kindlustusmatemaatilise kasumikajastamist) ületab üleminekukohustise kajastamata osa suuruse; ja

Artikkel jätkub pärast reklaami

iv) võtta kõnealune üleminekukohustise kajastamata osaarvesse mis tahes edaspidise kasumi või kahjumi kindlaksmääramisel kohustusetäitmise või piiramise tulemusel.
Kui üleminekukohustis on väiksem kui kohustis, mis olekssamal kuupäeval kajastatud ettevõtte eelneva arvestusmetoodika kohaselt, peabettevõte selle vähendamise kajastama kohe vastavalt paragrahvile 8.

Artikkel jätkub pärast reklaami

156. Käesoleva standardi esmasel rakendamisel sisaldabarvestusmetoodika muutus kõiki kindlustusmatemaatilisi kasumeid ja kahjumeid,mis tulenevad varasematest perioodidest isegi juhul, kui need kuuluvadparagrahvis 92 sätestatud 10%-lise “koridori” alla.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Paragrahve 154 ja 156 illustreeriv näide
31. detsembril 1998. a on ettevõtte bilansispenisonikohustis 100.  Ettevõte võtab standardi kasutusele 1. jaanuaril1999, mil standardi kohase kohustuse nüüdisväärtus on 1300 ja plaani varadeõiglane väärtus on 1000. 1. jaanuaril 1993 suurendas ettevõte pensione(garanteerimata hüvitiste maksumus: 160; sel kuupäeval garanteerimiseni jäänudaja keskmine pikkus: 10 aastat).

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ülemineku mõju on järgmine:

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kohustuse nüüdisväärtus <_o3a_p />1 300 <_o3a_p />Plaani varade õiglane väärtus <_o3a_p />(1000) <_o3a_p />Miinus: möödunud tööalase teenistuse kulutus, mis kajastatakse hilisematel perioodidel (160 x 4/10) <_o3a_p />64 <_o3a_p />Üleminekukohustis <_o3a_p />236 <_o3a_p />Juba kajastatud kohustis <_o3a_p />100 <_o3a_p />Kohustise suurenemine <_o3a_p />136 <_o3a_p />
Ettevõte võib valida, kas kajastada suuremist summas 136kohe või viie aasta jooksul. Valikut ei saa muuta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

31. detsembril 1999 on käesoleva standardi kohaseltkohustuse nüüdisväärtus on 1400 ja plaani varade õiglane väärtus 1050.Kajastamata kindlustusmatemaatiliste kasumite kumulatiivne netosumma alatesstandardi kasutuselevõtust on 120. Plaanis osalevate töövõtjate eeldatavkeskmine töövõimeline iga oli kaheksa aastat. Ettevõte rakendab põhimõtet,mille kohaselt kõik kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid kajastataksekohe, nagu lubatud paragrahviga 93.
Paragrahvis 155(b)(iii) sätestatud ülempiiri mõju onjärgmine:

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kajastamata kindlustusmatemaatiliste kasumite kumulatiivne netosumma <_o3a_p />120 <_o3a_p />Üleminekukohustiste kajastamata osa(136 x 4/5) <_o3a_p />109 <_o3a_p />Maksimaalne kajastatav kasum (paragrahv 155(b)(iii)) <_o3a_p />11 <_o3a_p />
 

Artikkel jätkub pärast reklaami

JÕUSTUMISKUUPÄEV

Artikkel jätkub pärast reklaami

157. Käesolevat rahvusvahelist raamatupidamisstandarditrakendatakse nende finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad 1.jaanuaril 1999 võipärast seda algavaid aruandeperioode, välja arvatud paragrahvides 159 ja 159Asätestatud juhud. Varasem rakendamine on soovitatav. Kui ettevõte kohaldabkäesolevat standardit pensionihüvitiste suhtes finantsaruannetes, mis hõlmavadenne 1.jaanuari 1999 algavaid aruandeperioode, siis peab ettevõte avalikustama,et 1993. aastal kasutusele võetud standardi IAS 19 “Pensionihüvitistega seotudkulud” asemel on rakendatud käesolevat standardit.
158. Käesolev standard asendab1993.aastal kinnitatudstandardi IAS 19 “Pensionihüvitistega seotud kulud”.

Artikkel jätkub pärast reklaami

159. Raamatupidamise aastaaruannete2 suhtes, mishõlmavad 1.juulil 2001 või pärast seda algavaid aruandeperioode, kehtibjärgmine:

Artikkel jätkub pärast reklaami

a) plaani varade uuendatud määratlus vastavalt paragrahvile7 ja sellega seotud pikaajaliste töövõtja hüvitiste fondidesse kuuluvate varadeja nõuetekohaste kindlustuslepingute määratlused; ning
b) paragrahvides 104A, 128 ja 129 sätestatudkompensatsioonide kajastamis- ja mõõtmisnõuded ning nendega seotudavalikustatavad andmed paragrahvis 120(c)(vii), paragrahvis 120(f)(iv),paragrahvis 120(g) ja paragrahvis 120(h)(iii).

Artikkel jätkub pärast reklaami

Varasem kohaldamine on soovitatav. Kui varasem kohaldaminemõjutab finantsaruandeid, siis tuleb see asjaolu avalikustada.
159A. Paragrahvis 58A nimetatud muudatusi kohaldataksenende raamatupidamise aastaaruannete3 suhtes, mis hõlmavad 31.mail2001 või pärast seda lõppevaid aruandeperioode. Varasem rakendamine onsoovitatav. Kui varasem rakendamine mõjutab finantsaruandeid, siis tuleb seeasjaolu avalikustada.

Artikkel jätkub pärast reklaami

160. Standardit IAS 8 “Perioodi puhaskasum või -kahjum,rängad vead ja muutused arvestusmeetodites” kohaldatakse siis, kui ettevõtemuudab oma arvestusmeetodeid nii, et need kajastavad paragrahvides 159 ja 159Asätestatud muudatusi.

Artikkel jätkub pärast reklaami

 Käesoleva standardi tagasiulatuval kohaldamisel, midanõuab põhikäsitlus ja mida lubavad standardis IAS 8 sätestatudalternatiivkäsitlused, käsitleb ettevõte neid muudatusi nii, nagu need oleksidrakendatud üheaegselt käesoleva standardi muude osadega.
 

Artikkel jätkub pärast reklaami

1
Ülejääkon see osa plaani varade õiglasest väärtusest, mis ületab kindlaksmääratudhüvitiste kohustuse nüüdisväärtust.

Artikkel jätkub pärast reklaami

2
Vastavalt jõustumiskuupäevade täpsemale sõnastusele, mis kinnitati1998. aastal, viidatakse paragrahvides 159 ja 159A "raamatupidamiseaastaaruannetele". Paragrahvis 157 viidatakse"finantsaruannetele".
3

Artikkel jätkub pärast reklaami

Vastavalt jõustumiskuupäevade täpsemale sõnastusele, mis kinnitati 1998.aastal, viidatakse paragrahvides 159 ja 159A "raamatupidamiseaastaaruannetele". Paragrahvis 157 viidatakse"finantsaruannetele".

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele